Dáýitáli Omashuly: Zań mátinin esh kemshiliksiz aýdarý – qıynnyń qıyny
ASTANA. KAZINFORM – Búgin – aýdarmashylar kúni. Osyǵan oraı, 23 jyl boıy Parlament Májilisi apparatyndaǵy redaktsııalaý jáne aýdarma bóliminiń meńgerýshisi bolyp jumys istegen belgili til mamany, Respýblıkalyq termınologııa komıssııasynyń múshesi Dáýitáli Omashulynyń agenttik tilshisine bergen suhbatyn usynyp otyrmyz.
- Dáýitáli myrza, osydan bes jyl buryn qazaq tiliniń ahýalyna arnalǵan bir jıynda Úkimet 28 jylda birde-bir zańdy qazaq tilinde ázirlemegenin aıtqan edińiz. Biraq biz depýtattardyń da zań túpnusqasyn qazaqsha ázirlegenin kórmeı otyrmyz. Demek, másele Úkimet tizginin ustaǵandardyń nıetinde ǵana emes, saýatty zań jaza alatyn qazaq tildi zańgerlerdiń zań shyǵarmashylyǵynan shettep qalýynda dep aıtýǵa bola ma ?
- «Til týraly» Zańnyń 4-babynda: «Memlekettik til – memlekettiń búkil aýmaǵynda, qoǵamdyq qatynastardyń barlyq salasynda qoldanylatyn memlekettik basqarý, zań shyǵarý, sot isin jáne is qaǵazdaryn júrgizý tili», - dep taıǵa tańba basqandaı qylyp jazylǵan. Zańnyń osy qaǵıdasy áli kúnge deıin oryndalmaı jatqanyn eki-aq zańnyń túpnusqasy qazaq tilinde jazylǵanynan kórýge bolady.
Memlekettik tilde zań shyǵarý áleýeti bar ǵalymdardy nemese sol ǵalymdardyń aıtqanyn jazyp berip otyratyn adamdardyń basyn qosyp, ana tilimizde zań jaza bastaýǵa bolady. Biraq Úkimet soǵan áli bel sheshpeı otyr. Al Úkimet oǵan bastamashy bolmaı, qazaq tilinde zań jazý úrdisi birden qalyptasyp ketedi dep aıta almaımyz.
- Sol jıynda Parlament zańdy qazaqsha sóıletýge arnalǵan birneshe rezolıýtsııa qabyldaǵanyn, biraq onyń nátıjesi bolmaı turǵanyn da aıttyńyz. Naqty qandaı rezolıýtsııalardyń, qandaı normalary oryndalmaı otyr ?
- Memlekettik tilde zań ázirleý máselesin sóz qylǵanda, biz aldymen zań shyǵarý sýbektileri degen qaǵıdaǵa toqtalýymyz kerek. Zań shyǵarý sýbektileri degen – Parlament depýtattary, Úkimet jáne Prezıdent. Konstıtýtsııaǵa sáıkes, bul sýbektiler óz deńgeıinde zań jobalaryn ázirlep, Parlament Májilisine engizedi. Bul úsh sýbektiden basqa eshkimniń zań jobasyn ázirlep, Májiliske engizýge quqyǵy joq. Sondyqtan zań ázirleý tili týraly aıtqanda osy úsh sýbektini aınalyp óte almaımyz.
Egemendi elimizdiń tarıhynda bizdiń depýtattar bar bolǵany eki zańdy ǵana qazaq tilinde ázirlep, Májiliske engizipti. Onyń birinshisi – Ákim Ysqaqtyń «Kóshi-qon týraly» Zańy. Ekinshisi – Farıza Ońǵarsynova depýtat bolǵanda usynǵan «Balalardyń quqyqtaryn qorǵaý týraly» Zań. Bul – depýtattardyń úlesi.
Ekinshi sýbekt – Úkimet desek, osy ýaqytqa birde-bir atap aıtatyn zań joq. Keıbir esepterinde sózbuıdaǵa salyp, kórsetkish retinde bergenimen, is júzinde birde-bir zańdy qazaqsha ázirlep engizip kórgen joq. Al negizi bul - Úkimettiń tól mindeti.
Bertin kele zań shyǵarý quqyǵy Prezıdentke de berildi. Prezıdent degende naqty adamdy emes, Parlamentarızm ınstıtýtyn aıtyp otyrmyz. Ol taraptan da qazaq tilinde zań jazýǵa bastamashylyq bolmady. Zańdy memlekettik tilde jazý týraly aıtqanda birinshi osyny aıtýymyz kerek. Óıtkeni aýdarmamen alysqa barmaımyz. Táýelsizdik alǵannan beri qabyldanyp, jumys istep turǵan zańdar qansha?! Myńdap sanalatyn shyǵar. Al zań qaı tilde jazylsa, sol tildegi nusqasy saýatty bolady, qýatty bolady. Óıtkeni zań erkin aýdarmany kótermeıdi. Erkin stılmen túsindire sala almaısyń, ár sóz ornynda turý kerek. Olaı bolmasa, sóılem olpy-solpy bolsa, árkim árqalaı túsinýi múmkin.
- Siz Májilis apparatyndaǵy redaktsııalaý jáne aýdarma bólimin basqardyńyz. Demek, Parlament palatasy maquldaǵan zańnyń oryssha nusqasyn sapaly qazaqshalaýǵa jaýapty ujymnyń tizginin ustadyńyz. Qazaqsha zań nege qarapaıym halyqtyń túsinýine aýyr ?
- Zań aýdarý protsesinde bylaı tartsań arba synatyn, bylaı tartsań ógiz óletin máseleler bar. Óıtkeni zań shyǵarýshynyń zań aktisi arqyly aıtyp otyrǵan oıyn, ondaǵy normalardy buzbaı aýdarý úshin siresken aýdarmaǵa júginý qajet bolady. Al maqaldap, máteldep, erkindikke jol berse, zań shyǵarýshynyń oıyn burmalap alamyz. Muny qarapaıym adam zańnyń qazaqshasy túsiniksiz dep synaýy múmkin. Ógiz ben arbany aıtyp otyrǵanym sol. Túsinikti aýdaraıyn deseń, aktiniń negizgi mazmunyna nuqsan keledi. Al mazmundy saqtaıyn deseń, qarapaıym adamdarǵa túsiniksiz bolyp jatady.
Zań mátinin aýdarǵan kezde zań shyǵarýshy avtordyń oıyn burmalamaı, buzbaı aýdarý - sheberdiń sheberi ǵana isteı alatyn nárse. Al zań aýdarmasynda júrgenniń bárin sondaı sheber dep aıta almaımyz. Ortańqoldar da bar, olpy-solpylar da bar. Sondyqtan zań mátinin eshqandaı kemshiliksiz, múkissiz aýdaryp berý – qıynnyń qıyny.
- Zań mátinin aýdarý neshe satydan ótedi? Zań jobalary Parlamentke eki tilde túse me? Ádilet mınıstrligi qabyldanatyn zańnyń memlekettik tildegi sapasyna kılige ala ma? Bálkim zańnyń qazaqsha nusqasy osyndaı satylardyń birinde ózgeriske túsip, nasharlap jatqan shyǵar ?
- Jańa aıtqan zań jobasyna bastamashylyq jasaıtyn úsh sýbektiniń ishinde Parlamentke eń kóp zań usynatyny – Úkimet. Úkimet usynatyn zańnyń alǵashqy jobasy ázirlengennen keıin áýeli mınıstrlikterde aýdarylady. Oryssha jazylǵan normalardy qazaqshalaýǵa, eń aldymen mınıstrlikterdiń aýdarmashylary kirisedi. Budan keıin ol mátin Ádilet mınıstrliginiń Zań ınstıtýtyndaǵy Lıngvıstıka ortalyǵyna túsedi. Aýdarma sapasy sol jerde tekseriledi. Osy Lıngvıstıka ortalyǵy teksergennen keıin Úkimet qujatty Májiliske engizedi. Májiliste de zań jobasynyń memlekettik tildegi mátininiń sapasyn tekseretin bólim bar. Olardyń tekserýinen keıin zań jobasyn qaraǵan depýtattar da aýdarmadan qate baıqadyq dep eseptese, usynystaryn beredi. Zań jobasyn normalyq, maǵynalyq turǵydan talqylaıtyn jumys toptarynda da usynystar, túzetýler engiziledi. Májilis qabyrǵasynda zań jobasyna qosymsha baptar, normalar engizilgen bolsa, Májilis apparatynyń arnaıy bólimi aýdaryp, qosyp otyrady. Sóıtip zań jan-jaqty pysyqtalyp, Senatqa joldanady.
- Senatta da aýdarmasy tekserile me ?
- Senatqa barǵanda depýtattardyń usynystary keste túrinde barady. Senat apparatyndaǵy tap sondaı bólim kestede jasalǵan aýdarmanyń sapasyn taǵy bir súzgiden ótkizedi. Senat depýtattary zańǵa ózgeris engizse, ol ózgeristerin keste retinde qosyp, qaıtadan Májiliske jiberedi. Osylaısha zańnyń túpkilikti mátinin Májilistegi aýdarmashy mamandar, redaktorlar ázirlep, Prezıdent ákimshiligine jiberedi. Ol mátindi Prezıdent ákimshiligindegi memlekettik tilge jaýapty mamandar qarap, túzetýler engize alady. Sodan keıin baryp, aqyrǵy nusqasy Prezıdenttiń qol qoıýyna jiberiledi. Zańnyń qazaqsha aýdarmasy jetkilikti dárejede pysyqtalǵan bolsa, birden Prezıdentke jiberiledi. Al jetkilikti emes dep tapsa, aýdarmany jetildirip baryp usynady. Demek, zań aýdarmasy jalǵyz aýdarmashynyń qolynan ótip, kúshine enip jatqan joq. San túrli saraptamadan, súzgiden ótip baryp qol qoıylady.
- Aýdarmashylardyń mártebesin kóterý kerek deıtin usynystardy estip qalamyz. Áleýmettik qorǵalý deńgeıi shynymen sonshalyq nashar ma? Mysaly, Májilis apparatynda júrgende alǵan aılyǵyńyz ózge bólim basshylarynyń aılyǵymen birdeı boldy ma? Qol astyńyzdaǵy aýdarmashy mamandardyń aılyǵy apparattaǵy mamandarmen birdeı boldy ma? Qazirgi ahýal qandaı ?
- Memlekettik organdarda aýdarmashy, zańger, ekonomıst degen sııaqty satylyq bólinis joq. Bólim meńgerýshisi, onyń orynbasary, sektor meńgerýshi, bas konsýltant, bas sarapshy, sarapshy degen laýazymdar arqyly ǵana satylap bólinedi. Aýdarmashylar arasynda da, zańgerler arasynda da, ekonomıster arasynda da osyndaı bólinis bar. Sondyqtan aýdarmashylarǵa memlekettik organdarda aılyq az beriledi, materıaldyq jaǵynan ózgelerge qaraǵanda az qamtamasyz etiledi deıtin málimetter - bos áńgime. Basqa kvazımemlekettik sektor men jeke sektordy bilmeımin. Al memlekettik organdarda aılyq mólsheri barlyq mamandarmen birdeı.
- Aýdarmadaǵy birizdilikten qaı kezde aıyryla bastadyq dep oılaısyz? Ahmet Baıtursynuly sara jolyn salyp ketken termın túzý isi nege qojyraǵan qalpynan ońala almaı keledi ?
- Aýdarmadaǵy birizdilik máselesi aýdarmashynyń tikeleı tájirıbesine, sheberligine, bilimine baılanysty. Birizdilik degenniń ózi bir sózdi, bir tirkesti nemese bir uǵymdy ár kezde ártúrli atamaýdy bildiredi. Ol eki sózden kele me, tórt sózden kele me, qatyp qalǵan qaǵıdat boıynsha birdeı qoldanylýy kerek. Tavtologııa bolady dep, sınonımderin paıdalana almaısyz. Óıtseńiz, quqyq qoldaný praktıkasynda sýdıalar, advokattar, zańgerler, bylaıǵy halyq ta bir uǵymdy túrlishe tápsirleýi múmkin. Sondyqtan birizdilik máselesi aýdarmada óte mańyzdy.
- Kalka aýdarma BAQ-qa da dendep kirdi. Kúndelikti aqparat konveıeriniń ortasynda júrip ózimizdiń de kalkaǵa júginip ketkenimizdi Nazgúl Qojabek sııaqty mamandardyń eskertpesinen keıin biraq baıqap jatamyz. Sizdiń de tilshi qaýymyna aıtar syn-eskertpeńiz bar shyǵar ?
- Kalka degen de ár aýdarmashynyń biliktiligine baılanysty. Bilmegen adam kalka jasaı salady. Ony kúnde kórip te júrmiz. Mysaly, kóp adam qaralatyn másele men qoıylatyn suraqty aıyra almaıtyn «deńgeıge» jettik. Orys tilinde «voprosy» degen jalǵyz sóz bar. Biraq «zadavaemyı vopros» (qoıylatyn suraq – red.) bar da, «predlagaemyı vopros» (usynyp otyrǵan másele – red.) bar. Osyndaı kalkalar barshylyq. Sondaı-aq orystarda «sootvetstvenno» degen sóz bar. Sony qazaq óz tilinde «tıisinshe» dep jazý kerek. Qazir sony «sáıkesinshe» dep qoldanatyn adamdar kóbeıip ketti. Bul da - kalka. Sózdiń tórkinin, tabıǵatyn túsinbeý kalkaǵa kóp uryndyrady. Qazaq tilinde bar «tıisinshe» deıtin jalpaq sózdiń ornyna «sáıkesinshe» deıdi.
- Aýdarmashy daıyndaý isiniń qazirgi deńgeıin qalaı baǵalaısyz ?
- Aýdarmashyny daıyndaý isi mektepte alǵan bilimniń sapasynan bastalady ǵoı. Anyǵyn bilmeımin, biraz ýaqyt buryn jurt Astanadaǵy L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde aýdarmashylardy daıyndaıtyn bólim ashyldy dep qýanysqan. Sol qaıtadan jabylyp qaldy degendi estidim. Basqa ýnıversıtetter ne istep jatqanynan habarym joq.
- Google-aýdarmashy, ıAndeks-aýdarmashy degen dúnıelerdi paıdalanatyn kezińiz bola ma? Jasandy zeıinniń qazaqsha qanshalyqty sapaly sóıleıtini memlekettik tildiń tsıfrlyq korpýsyn qanshalyqty sapaly etip jasaqtaǵanymyzǵa baılanysty bolatyn túri bar. Osy iske salanyń tájirıbeli mamany retinde sizderdi tartyp jatqan bireý bar ma ?
- Google, ıAndekc sııaqty aýdarma jasaıtyn resýrstarǵa múldem senýge bolmaıdy. Múldem kereǵar jasap berýi múmkin. Óıtkeni olardiki - maǵynalyq aýdarma emes, tehnıkalyq aýdarma. Sondyqtan bularǵa senip kete berýge bolmaıdy. Tipti asyqtym degenniń ózinde ústinen redaktsııalap qana qoldaný kerek. Ol báribir eki jumys bolady.
