Dástúrli óner ıeleriniń asyl murasyn nasıhattap júremin – Kádirhan Qızatuly
ASTANA. KAZINFORM – Kádirhan Qızatuly Qytaıdaǵy mádenıet salasynda uzaq jyldar qyzmet etip, sol eldegi qandastardyń óneriniń órkendeýine ózinshe úles qosqan tulǵanyń biri. Sondaı-aq búgingi spıkerimiz kúıshilik, qıssagerlik, aqyndyq, aıtyskerlik, ánshilik qatarly ártúrli ónerdi boıyna sińirgen, segiz qyrly bir syrly azamat. «KAZINFORM» tilshisi qazirgi ýaqytta Aqmola oblysy, Qosshy qalasynda turatyn Kádirhan Qızatulymen arnaıy suhbattasqan bolatyn.
- Sizdi túrli ónerdi boıyna jınaǵan talant ıesi dep estımiz. Aldymen óner jolyna qalaı keldińiz, áńgimeniń álqıssasyn sodan bastasańyz...
- Men 1963 jyly 22 naýryzda Qytaıdyń Tarbaǵataı aımaǵy, Dórbiljin aýdanynyń Maıly degen taýynda malshy otbasynda dúnıege kelippin. 9 jasymda ákem meniń boıymda bir ereksheliktiń baryn baıqaıdy. ıAǵnı men aýzymmen kúı shertip júredi ekenmin. Ol kez Qytaıda «Mádenıet tóńkerisiniń» dáýrendep turǵan ýaqyty. Áke balaǵa synshy degen sóz bar ǵoı, boıymdaǵy talantty baıqaǵan bolýy kerek, meni aýylymyzdaǵy bir úıge ertip bardy.
Barǵan úıimizde orta boıly, qyzyl sary, dembelshe kelgen, seldir saqaldy, kózi bitikteý adam otyr eken. Sol kisiniń bet-álpeti áli kúnge deıin kóz aldymda turady. Ákem «assalamýáleıkým aǵataıym» dep sálemine «aǵataıym» degen sózin qosty. Sosyn ákem, bul meniń jalǵyz ulym edi, keshke deıin aýzymen dombyra shertedi, osyǵan yqylasyńyzdy berip, dombyrańyzdy úıretseńiz. Sóıtsem, bul kisi Ádilquldyń Qaıdary degen kúıshi eken. Buryn aýqatty hám bedeldi bolǵan kórinedi. Sol bedeline qaraı el ony «aǵataı» dep ataıdy eken. Qaıdar aǵa kelisim bergen soń, 2-3 kúnde bir ret dombyra úırenýge úıine kelip túrdym. Keıinnen Qaıdar aǵanyń Toqaı degen kúıshi ulynan da sabaq aldym. Ákeli balaly eki kúıshiden 1972 jyldan 1978 jylǵa deıin 6 jyl úırendim.
Osy ýaqyttardan keıin árbir úıde radıolar paıda bola bastady. Sol únjarııadan «Eńbek dýmany», «Malshylar shattyǵy», «Jeńispen alǵa» degen sekildi kúıler berilip turatyn. Solardy tyńdap ózdigimnen kúı úırenýdi qolǵa aldym...Sóıtip, endi qudiretti kúı óneriniń aıdynynda júze bastaǵanda belgili bir sebeppen aıaqasty kúıdi qoıyp kettim. Bizdiń úıge bir úlken aqsaqal kelip qondy. Ol ýaqytta meniń kúıge degen qumarlyǵym apıynǵa áýes adamǵa uqsap ketken edi, shertpesem tura almaımyn. Sháı iship otyryp ta arasynda shertemin, tipti túnde el jatyp qalǵan soń turyp alyp shertetin kezderim boldy... Álgi kelgen aqsaqalǵa shertip berdim. Túnde qonaq jatyp qalǵanda da sherttim. Tańerteń erte turyp sherttim. Bunyń bárin bilgen qart kisi keterinde shesheme, balańyz kúıge óte qumar eken. Kúı kıeli nárse, sonyqtan ony mezettiń eki ýaqytynda shertpeıdi. Dombyrany oraza ashpaı qolǵa alýǵa bolmaıdy jáne el jatyp qalǵan soń, qarańǵyda oınamaıdy. Jalpy kúıdiń arǵy túp tamyry zar, muńnan shyqqan, dep anama «aqyl» aıtady. Jalǵyz uly bolǵannan da shyǵar álgi aqsaqaldyń sózine ımandaı uııdy. Ulym zarly, muńdy bolyp qalmasyn dep oılaǵan ba anam kúıdi qoıdyraıyn degen sheshimge keledi. Sóıtip keshte oqýdan kelsem, búginnen bastap dombyra shertpeısiń dep jylap eńireıdi. Nege desem, kelgen qudaıy qonaqtyń aıtqan «aqylyn» aldyǵa tartty. Sodan bastap dombyrany tastadym. Ol ýaqytta úlkenderdiń aıtqany zań, qoı dese qoıasyń, artyq sóz aıta almaısyń. 15 jastamyn. «ol olaı emes sheshe» deıtindeı mende qansha bilim bar deısiń.
- Dombyramen qoshtasqannan keıin ónerdiń basqa bir túrine aýysýdy oıladyńyz ba?
- Dombyrany qoıǵannan keıin endi ne istesem bolady dep oılanyp júrdim. Ákem qıssager bolatyn. Sol ákemnen úsh qıssa jazyp alyp sony jattadym. Olar «Túsiphannyń qıssasy», «Eńlik-Kebek» qıssasy, «Byqııa men Málıkeniń 100 aýyz sharıǵat jumbaǵy» degen qıssalar bolatyn.
Sharıǵat jumbaǵy degen qıssada Málıke degen qyz 100 aýyz sharıǵat jumbaǵyn aıtady. Ony jumbaǵyn sheshem dep kelip, sheshe almaǵandardyń basy alynyp otyrady. Sony eń sońynda Byqııa degen shal sheshedi, sóıtse ol Málıkeniń ustazy eken.
- Sol qıssalardy qazir aıtyp bere alasyz ba?
- «Byqııa men Málıkeniń 100 aýyz sharıǵat jumbaǵyn» azdap umyta bastappyn, al «Túsiphannyń qıssasy» men «Eńlik-Kebek» qıssasy qazirge deıin kókiregimde saırap tur.
- Sóıtip kúıdi qoıyp, qıssaǵa óttińiz...
- Iá, qıssaǵa óttim. Sodan el ishinde qıssa aıtyp júrdim. Halyq aýyz ádebıetiniń bul janry uzaq aıtylatyn bolǵannan keıin el jalyǵyp tyńdaı bermeıtin bolyp shyqty. Bul bolmaıdy eken, odan góri qysqa ǵoı dep tolǵaý, termeler aıtýǵa qaraı bet burdym. Sóıtip júrip, aqyryn ánniń aýylyna qaraı at basyn bura bastadym. Kóp án jattap alyp aıtyp, el ishinde oryndaı júrip, sońynda ánshi Kádirhan atanyp «Aqsholpanym» degen úntaspa shyǵardym.
- Ánshilikten keıin óleń de jaza bastapsyz. Alǵashqy jazǵan óleńińiz esińizde bar ma?
- Sol án aıtyp júrgen ýaqyttarda 80-shy jyldardan bastap óleń jazyp júrdim. Keıinnen óleńderim gazetke shyǵa bastady. Eń alǵash shyqqan óleńimniń tarıhyn aıtyp bereıin. Bizben qatarlas oqyǵan Baltabaıdyń Asqary degen qatty tóbeleskish jigit boldy. Oǵan eshkimniń shamasy jetpeıdi. Bárimiz Asqardan qorqamyz. Bir kúni Asqar Damý degen balany uryp, áke-sheshesi aryz qylyp, Baltabaıdyń úıine barady. Ol kezde qalaı eken, eshkim zań oryndaryna barmaıtyn. Sodan Asqardyń ákesi ulyn ustaıdy da ustaramen shashyn taqyrlap turyp alyp tastaıdy. Ol ýaqytta uzyn shash qoıý degen bir moda bolyp turǵan kez edi. Ákesi onyń osy shashyn alyp tastasam, jýasyp ketedi, dep oılasa kerek. Sóıtse ol taqyr basymen anany súzip, mynany da súzip, ózine qarsy kelgenderdiń muryndaryn talqandaı bastaıdy. Týra sol jaǵdaı maǵan oı saldy. Sonda tentektik degen shashqa, syrtqy formaǵa qaramaıdy eken ǵoı, dep mynadaı úsh shýmaq óleń jazdym:
«Shash qoıýyń jaqsy emes qoǵadaı qyp,
Baq qonbasa qonbasyn sodan aınyp»,
Dep ákesi bas salyp, balasynyń,
Shashyn qyryp tastady sonadaı qyp.
Áke kóńili jaı tapty túzegen bop,
Balasy da sert berdi túzelem dep.
Baqylasa sońynan sona basy,
Ketken eken kóshede súzegen bop.
Artqanymen ákelik kúshke senim,
Oılamapty ol balanyń ishki esebin,
Ańǵarmady-aý, ańǵal qart bar keseldiń,
Syrtynda emes sol bastyń ishte ekenin.
Sóıtip osy sekildi óleńder jazyp, ony jattap ár jerde aıtyp ta júrdim. Toı-tomalaqtarda qudashmen aıtys degender shyqty. Baıqasam sóz qaǵysyp aıta beretin ereksheligim bar eken. Sodan bizdiń jaqtan Qytaı qazaqtaryna belgili Berdihan Abaıuly, Jamalhan Qarabatyrqyzy, Jumaǵalı sekildi aıtys sańlaqtarynyń aıtysy taraı bastady. Sol aıtys aqyndarynyń óleńderiniń bárin jattap alamyn da, ony úıde otyryp magnıtofonmen jazdyryp alyp kóptegen úntaspa tarattym. 1984 jyly mal, jer bólisi boldy ǵoı, bizge oıdaǵydaı mal tımeı qalyp, men «Teńsiz bólis» degen óleń jazdym. 1986 jyly aýdan kóleminde ótken aıtysqa alǵash ret qatysyp aıtysta ekinshi, terme aıtýdan birinshi oryn aldym. Sodan 86-shy jyldan bastap 2006 jylǵan deıin 20 jyl aıtystym. Aıtystan resmı túrde alǵan eń joǵarǵy marapattarym – «Avtonomııaly ólke dárejeli aıtys aqyny», «Tarbaǵataı aımaǵyna eńbegi sińgen aqyn». Al aýdan, aımaq, oblys, ólke dárejeli kóptegen aıtystarǵa qatysyp, júldeden qur qalǵan kezim bolmady deýge bolady. Sondyqtan da shyǵar meniń esimimdi «XX ǵasyr Qytaıdaǵy qazaq aıtys aqyndary» atty úlken jınaqqa engizipti.
- Jalpy, Qytaıdaǵy «Aqyndar aıtysy» dep atalatyn kólemdi mádenı shara qansha ýaqytta bir ótip turýshy edi?
- Ol kezderde aýdanda jylyna bir ret, aımaqta eki jylda bir, oblysta úsh jylda bir, avtonomııaly ólkede bes jylda bir ret aıtys ótip turady degen resmı ereje bar edi. Jalpy 1980 jyldan 2015 jylǵa deıin 35 jyl Qytaı qoǵamynda bir altyn dáýir boldy dep aıtýǵa bolady.
- Qyzmet demekshi endi istegen qyzmetterińiz týraly azyraq aıtyp berseńiz.
- Men 1980 jyly 8 synypty bitirip, endi taǵy da joǵarlap oqımyn ba dep turǵanda, Seıtqasym degen oqý-aǵartý salasynyń basshysy ákemnen «kóshpeli mektepke muǵalim jetispeı jatyr edi, balańyzdy berseńiz», dep suraıdy. Ákem kelisedi, sóıtip alǵashqy jumysymdy kóshpeli mektepke muǵalim bolýmen bastadym. Sonda muǵalim bola júrip, eki jyldan keıin shtatqa ótý úshin emtıhan tapsyryp ol synaqtan ótip, eki jyl pedagogıkalyq kolledjde oqydym. 1986 jyldan ózimniń Saryemil degen aýylymda ustazdyq qyzmet atqardym. Odan keıin aýdandyq Orta mektepke aýysyp kelip, sonda 4 jyl jumys istedim. 1995 jyly ákimdik meni aýdandyq mádenıet mekemesiniń dırektory etip taǵaıyndady. Sodan 2014 jylǵa deıin 20 jyl aýdandyq mádenıet úıinde basshy bolyp jumys istedim. Osy qyzmette júrgen kezde aıtystym, mádenıettiń san túrli sharalaryn uıymdastyrdym. Solardyń ishinde erekshe atap ótetin bir sharýam, halyq muralaryn jınadym. Aýyldaǵy ónerdiń ár salasynda júrgen jas talanttarǵa shamamnyń kelgeninshe qol úshin berýge tyrystym. 2016 jyly balalarymnyń bolashaǵy úshin Qazaqstanǵa kóship keldim. Meniń jalpy jumys tarıhym osylaı boldy.
- Shyǵarmashylyǵyńyzǵa qaıta oralsaq, ózińizdiń óleńderińizben aıtystaryńyzda ázilge, satıraǵa jaqyndyq bar sııaqty. Solaı ma?
- Iá, jalpy men ózi satıraǵa beıim boldym. Bir jaǵynan alǵash ustaz tutqan adamda qandaı erekshelik bolsa, shákirti de soǵan uqsaı bastaıdy. Meniń aıtystaǵy birinshi ustazym Berdihan Abaıuly degen aıtysker aqyn boldy ǵoı. Osy kisi óte satırık bolatyn. Bekeńniń búkil ázil-qaljyńǵa toly óleńderin jattap alyp, ony úntaspalarǵa aıtyp shyǵarǵam ǵoı. Berdihan aǵanyń óleńderi maǵan áser etken bolýy ábden múmkin. Meniń keıingi aıtystarymdy qaıta qarap kórsem, oıly, sheshen sózderge emes, ázil, mysqylǵa toly eken dep aıtýǵa bolady. Ár aqynnyń ózine tán ereksheligi bar. Mysaly men biletin Qytaıdaǵy qazaq aıtys aqyndarynda aıtystyń dúldúli atanǵan Qurmanbek óte sheshen aqyn, eshkimniń oıyna kirip-shyqpaǵan sózderdi aıtady, al sol Quraǵańmen 30 jyldaı tól áriptesi bolǵan Jamalhan Qarabatyrqyzy dástúr jaǵyndaǵy júıriktiginde aldyna jan salmaıtyn edi. Men biletin Jumaǵalı degen aqyn julyp almaǵa kelgende júırik aqyn dep aıtylatyn. Al Berdihannyń aıtystaǵy bógenaıy ádemi ázil-qaljyńy bolatyn.
- Qytaıdaǵy úzdik aıtys aqyny Jamalhannyń joqtaýlaryn zerttegen ekensiz. Sol týraly da aıta ketseńiz.
- Marqum Jamalhan apamyz ekeýmiz jerles boldyq. Men aýdandyq mádenıet mekemesin basqaryp turǵanda meniń qol astymda istedi. Sheshemizdeı kórip syılasyp óttik. 20 jyldaı qyzmettes bolǵannan soń men Jamalhan aqynnyń eshkim ańǵarmaǵan joqtaý jyrlaryn zerttedim. Keıin «Jamalhan Qarabatyrqyzynyń joqtaý jyrlary» degen taqyryptaǵy zertteý maqalasyn jazyp shyqtym.
Bul kisi halyq aldynda aıtystyń kóshin bastap, qurmetke bólenip, sahanada jarqyldap júrse de, ómirde kókiregine sher baılaǵan aýyr taǵdyrlardy da basynan keshken adam edi.
Kóptegen jaqyndarynan aıyryldy. Kúıeýi, balasy, týǵan sińilisi, inisi qaıtys boldy. Sol kezderde men bárine kómektesip júremin ǵoı. Sonda bir baıqaǵanym, bul kisi aıtysta qandaı adýyndy bolsa, joqtaý aıtýǵa kelgende de et júregińdi eljiretetin oıly, salmaqty sózder aıtady.
Men Jamalhan apany eń alǵash kórgen kúni joqtaýyn estip edim. Baqythan degen sińilisi qaıtys boldy. Soǵan barsam Jamalhan kelip joqtaý aıtyp otyr eken. Daýysyn qatty shyǵarmaıdy, baıaý daýyspen irkilý joq, aıta beredi eken. Birge barǵan adamdarym kóńil aıtyp, dabyrlap jatty. Men, ne dep aıtyp jatyr eken dep, joqtaýyna qulaǵymdy túre qalamyn ǵoı. Sonda bylaı dep daýys salyp jatyr:
Aınalama qaraımyn,
Jalǵyzda nege jaraımyn.
Aınalama qarasam,
Qaıǵysyn kórem talaıdyń.
Joǵarǵyǵa qarasam,
Ózimdi qor sanaımyn,
Tómengige qarasam,
Shúkirlikke balaımyn.
Jarqyldap júrgen kúnińniń,
Elesin qaıdan tabaıyn, deıdi. Osy eki shýmaǵy meniń esimde qaldy. Odan keıingisin, oı Jamalhan sabyr qyl, anaý-mynaý dep el estirtpeı ketti. Sol jerde esime saqtap alǵan osy eki shýmaq óleńniń ózi adamǵa oı salarlyq dúnıe eken. Jamalhan Qarabatyrqyzynyń Jarqyn degen múgedek bolyp týǵan balasy 25 jasqa kelip qaıtys boldy. Sonda aıtyp jatyr ǵoı:
Shertip bir asyq atpadyń,
Shirenip tizgin tartpadyń.
Úmitpen kelip ómirge,
Arqalap arman attadyń... dep bastap edi.
Al, ataqty aıtys aqyny, áriptesi Berdihan Abaıuly 1990 jyly qaıtys boldy ǵoı. Sonda kelip joqtady.
Qaıǵyly keler jylaýǵa,
Qaıǵysyz keler synaýǵa.
Artynda qalǵan top jetim,
Halińdi keldim suraýǵa.
Alashqa tanys arysym,
Kótergen eldiń namysyn.
Jasaýyń kerek edi ǵoı,
Halqyńnyń mynaý baǵy úshin.
Atanǵa artar júgimdi,
Taılaqqa qaıtyp artaıyn,
Bekeńe aıtar sózimdi,
Balaǵa ne dep aıtaıyn, dedi. Artynan shýlaǵan qatyn-qalashqa kórisip, ý-shý bop ketti. Úıden shyqqannan keıin Berdihannyń sýretin ilip qoıǵan jerge bardyq. Qaraly jıyn sonda bolǵaly jatyr ǵoı. El Jamalhan aqyndy kútip tur. Sodan myna áriptesińizdi jerleıtin ýaqyt bop ketti, asyǵyp turmyz, endi qoshtasyp qalyńyz dedi. Sodan bir apta buryn men áıelim ekeýmiz, Jamalhan apa, Asylhan Naýryzhanuly qatarly 6-7 adam bárimiz kelip Berdihannyń kóńilin surap ketkenbiz. Endi Jamalhan Qarabatyrqyzy súıekpen qoshtasarda, aqynnyń fotosynyń aldynda turyp tórt shýmaq óleń aıtty:
O, meniń aqyn Bekem, qaıran Bekem,
Myna jurt aıtys ashqan maıdan ba eken.
Ózińmen tize qosyp bir aıtyspaı,
Dárıǵa-aı, kóris aıtyp qaıdan ketem.
Aq kóńil mineziń-aı ańqyldaǵan,
Daýsyń tur qulaǵymda sańqyldaǵan.
O shirkin, esil, sabaz qaıran aqyn,
Toı kórse, topty kórse tartynbaǵan.
Men kelip, tiri otyr eń keshe ǵana,
Qaýmalap jan-jaǵyńnan neshe bala,
Ómirden sansyz aqyn týsadaǵy,
Ózińdeı daryndy bop óse alama.
Sonda sen qarsy alyp eń uıyqtamaı,
Yńqyldap tósegińdi tuıyqtamaı,
Túsingen kúlli álemdi qaıran júrek,
Jatasyń bir óńirge syıyp qalaı?!
Osy tórt shýmaq óleńmen qoshtasýyn aıtty. El degen kúńirenip ketti. Mine osyndaı joqtaýlary bar.
Qazaqtyń aýyz ádebıetindegi erekshe bir bógenaıy bólek salasy joqtaý janry eken. Qazir sol qaıǵyny emdeıtin joqtaý aıtylmaıdy, bul dástúrimiz umytyldy deýge bolady. Qytaı jaqtaǵy qazaqtardyń jasy elýden asqan áıelderi daýys salyp, qazaǵa joqtaý aıtqan bolady, biraq kóbi jattandy joqtaýlar.
- Aqyn óziniń joqtaýlary týraly jazylǵan maqalańyzǵa qandaı pikir bildirdi?
- Ol kisiniń joqtaýlary týraly jazǵan kólemdi maqalam Jamalhan Qarabatyrqyzy týraly shyqqan «Abyz aqyn - arýana» atty jınaq kitapta tur. 2006 jyly ol kisiniń shyǵarmashylyq keshi bolatyn bolyp, soǵan sáıkes jınaq kitap qurastyryldy. Onda bireýler aıtystary týraly, biri sheshendigi jaıynda, endi bireýleri ómiri týraly jazypty. Sosyn men joqtaýlaryn jazyp ákelip oqyp otyrmyn, jaryqtyq kózinen jasy sorǵalap otyr. Oqyp bolǵan soń apamyz «osynyń bárin men aıttym ba» deıdi. Endi kim aıtty, siz aıtpaǵanda, men aıtty ǵoı deısiz be deımin. Sonda Jamalhan aqyn «Sen ólimniń artqy isine kómektesip júr desem, meniń sózimdi ańdyp júrgen boldyń ǵoı» dep edi...
- Biraz kitaptardyń da avtory ekensiz...
- Jazý-syzýǵa da qyzyqtym, biraz ocherkter jazdym. «Qalaı-qalaı joqtady áriptesin» deıtin taǵy da Jamalhan apamyzdyń áriptes aqyndaryna aıtqan joqtaýlary týraly kólemdi maqala jazǵam. Sol Qurmanbekti, Berdihandy, Jumaǵalıdy qalaı joqtaǵany týraly maqalam «Qytaı ulttar jýrnaly» dep atalatyn basylymda jáne Shyńjańdaǵy qazaq radıosynda oqyldy. «Aǵajaıda ótken alty kún» atty sapar estelikterim, «Ala qozy» degen sekildi birneshe áńgimem de jaryq kórdi. Keıinnen osy áńgime, ocherk, maqalalarym toptastyrylǵan «Saýǵa» degen kitabym jáne ózimniń aıtystarym men óleńderim toptastyrylǵan «Qarymjy» atty kitabim oqyrmanmen qaýyshty.
Meniń sózge júırik, sheshen, satırık Dáýren Qusbegın degen dosym boldy. Onyń tula boıynda qýlyq, pendeshilik degen atymen joq, kóńili sábıdeı taza, kirshiksiz adam edi. Sol dosym 2007 jyly 43 jasynda qaıtys boldy. Aıaýly dosymnyń artyna qaldyrǵan tap bermede taýyp aıtqan sózderi, ázil-qaljyńdary óte kóp bolatyn. Sony el esinde qaldyrý úshin «Qaıran Dáýren» degen atpen kitap qurastyrdym. Bul jınaqqa Dáýren týraly jazylǵan tórt maqala, Dáýrenge arnap jazylǵan 25 aqynnyń joqtaý óleńi, óziniń el ishinde júrgende aıtyp ketken 100 ázili engizildi.
Budan basqa kezinde Berdihan Abaıulynyń aıtystary, ár jerde aıtyp ketken óleńderi jáne onyń shyǵarmashylyǵy jaıynda jazylǵan maqalalar toptastyrylǵan «Aqyndar aıtysy» kitabin halyqqa usyndym.
- Qazaqstanǵa kelgen soń kitap shyǵardyńyz ba?
- 2016 jyly Qazaqstanǵa Qurmanbek Zeıtinǵazyuly, Jamalhan Qarabatyrqyzy, Berdihan Abaıuly, Jumaǵalı Quıqabaev qataly aıtysker aqyndardyń aıtystary jınaqtalǵan tórt kitap alyp kelgen edim. Jaqynda «Otandastar» qorynyń demeýshiligimen sol tórt kitaptaǵy tańdamaly aıtystarynan «Qytaıdaǵy qazaq aqyndar aıtysy» degen bir jınaq shyǵardym. Atalǵan kitapta 21 aıtys bar. Bul sol tórt aqynnyń aıtystarynyń ishindegi qaımaǵy deýge bolady.
Al ótken jyly ózimniń de bir jınaǵymdy halyqqa berip qoıaıyn, keregi bolyp jatsa ishinen qajetin alar dep «Myńbulaq» atty kitabymdy shyǵardym. Bul kitapqa toǵyz aıtysym, ártúrli janrdaǵy óleńderim, ózgelerdiń men týraly jazǵan maqalalary toptastyrylǵan bolatyn. Bul kitaptyń atyn «Myńbulaq» dep qoıýyma eki túrli sebep bar. Birinshi meniń týǵan jerimde, shóbin tartsań, túginen maı shyǵatyn Myńbulaq degen jaılaý bolǵan. Men úshin jerdiń jánnaty sol týǵan jer. Ekinshi bir sebebi Qazaq eli degen úlken darııaǵa shetten kelip óner, ǵylym ákelip myń bulaq bolyp quıylyp jatyrmyz. Áli de quıyla beredi. Óziń bilesiń úlken darııa, aıdyn myń san bulaqtardan quralady. Sol myń bulaqtyń bir bóligi bolaıyn degen nıetten kitaptyń atyn «Myńbulaq» dep qoıǵan durys dep sheshtim.
Astananyń irgesindegi Taıtóbe aýylynda óte shejire, sheshen Dálelhan Іlııasuly degen aqsaqal turady. Jaqynda sol qazynaly qarttyń kóńiline túıgen, kókireginde júrgen sarqytyn, keleli keńesin Darhan degen nemeresiniń atynan «Atam aıtqan áńgimeler» dep jınaqtap jazyp kitap etip shyǵardyq.
- Kúıge qaıta oralsaq, jalpy ózińiz naqty qansha kúı oryndaı alasyz?
- Otyzdaı kúı shertemin, ózimniń úsh kúıim bar. Jalpy buryn 70-ke jýyq kúı úırengenmin. Burynǵy úırengenderim men keıingi úırengen kúılerimdi qaıtadan biraz daıyndalyp alyp, osy jaqtan kúı jınaq shyǵarsam ba degen oıym bar. Qazirgi ýaqytta kúıdi notamen shertetin kásibı kúıshiler kóp. Al bizdiń býyndaǵy adamdar barlyq kúıdi notamen emes qulaqpen tyńdap úırendik. Sondyqtan bizdiń shertken kúılerimizdiń keıbir qaıyrymdarynda uqsamastyq jerleri bolýy da múmkin.Al notasyz shertilý menińshe aıyp emes, óıtkeni bizdiń keshegi Qurmanǵazy, Dına, Súgirler de notasyz shertken ǵoı. Bári notasyz shyǵarmalaryn dúnıege ákelgen jáne ary qaraı damytqan. Sondyqtan keıbir kúılerdiń ártúrli nusqalary bar bolyp jatady. Mysaly sen menen bir kúı úırenip alsań ne kem shertesiń nemese oǵan birdeme qosyp shertýiń múmkin. Mysaly, Seken Turysbektiń ózi Tólegen Mombekovtyń «Saltanat» kúıine kishkene ózgeris qosyp shertedi.
- Sizdiń bir ereksheligińizdi baıqap qaldym, kóptegen óleńdi jatqa biledi ekensiz...
- Iá ózim ustaz tutqan, qurmettegen aqyndarymnyń kóptegen óleńderin jatqa bilemin. Men birneshe júz óleń jazdym, biraq solardy jatqa bilmeımin. Kerisinshe, ózge aqyndardyń óleńderin jatqa soǵyp otyramyn. Endi bunyń sebebin aıtaıyn, jazba aqynmyn deıin desem, ataqty Zadahan Myńbaıdyń, Qydyrhan Muqataevtyń qasynda júrdim. Olardyń óleńderin kóremin de óz deńgeıimdi bilemin. Al aıtyskermin dep óz óleńimdi aıtaıyn desem, Jamalhan, Qurmanbek, Berdihan qatarly aıtys sańlaqtarynyń aıtystaryn kórip tyńdaǵan soń ózimdi olardan kóp shalǵaıda jatqanymdy ańǵaramyn. Kóp adamdar, 20 jyldaı aıtysta júrdiń, anaý súıtip aıtqanda, mynaý búıtip aıtypty dep basqalardyń aıtysyn aıtqansha, ózińdi nege elge kórsetpeısiń deıdi. Biraq meniń ondaı dańǵazalyqqa, artyq maqtanýǵa peılim soqpaıdy.
«Em bolar dep kúıikke,
Estaı ánin aıttym men.
Qaraı-qaraı bıikke,
Alasaryp qaıttym men», deıdi Maǵjan Jumabaev.
Al Sábıt Nıǵymetjan degen úlken aqynnyń bir óleńinde:
«Shynymen uqsyn deseń lebizimdi el,
Aryǵyn óziń alyp, semizin ber.
Ózińniń kólshigińe kóp qadalmaı,
Basqanyń shalqyp jatqan teńizin kór», dep tolǵaıdy. Al qaıtesiń endi, budan artyq ne aıtýǵa bolady. Halyqqa kólshikten quıyp berý kerek pe, álde teńizden quıyp berý kerek pe?! Árıne, jarymaǵan kólshikten bergenshe, shalqyp jatqan teńizden berý kerek. Meniń ómirlik ustanymym osy. Sondyqtan óz shyǵarmashylyǵymnan buryn, aldymen jurtqa uly óner ıeleriniń rýhanı sarqytyn, qazynasyn, asyl murasyn dáriptep, násıhattap júrem.
- Solaı deseńiz de talaı júldeni qanjyǵalap, qara nardaı óner kóshiniń júgin arqalap, aıtys alamanynda eldiń yqylasyna bólenip 20 jyl júrdińiz ǵoı. Suraıyn degenim, qazirgi kezde de aıtysa beresiz be?
- Men aýdanda mádenıet úıin basqaryp júrgen kezimde aıtystyń birneshe túrin sahnaǵa alyp shyqtym. Ol juptyq aıtys dep atalady. Ony qazirge deıin Shyńjań telearnasy berip júr. Juptyq aıtysta eki áıel, eki erkek otyryp aıtysady. Buǵan jumbaq aıtys, túre aıtys, súre aıtys, qaıym aıtys degender kiredi. Aıtystyń bul túrlerin jańaǵy tórteýi bir bir joldan aıtyp bir shýmaq qurap otyrady. Olar tórteýi tórt jaqqa aıtpaıdy, bir-birimen aıtysa otyryp jańaǵy shýmaqty qurap shyǵady. Men osylardyń ishinde qaıym aıtyspen kóp aıtystym, qazirde aıta beremin...
- Ýaqyt bólip, saýaldarymyzǵa jaýap bergenińizge rahmet!
Suhbattasqan Beısen Sultan
