Dástúrli ánge memleket tarapynan qoldaý kerek – Sáýle Taýdaeva

ORAL. KAZINFORM — Qazaqtyń ulttyq óneri – dástúrli ánniń qazirgi jaı-kúıi qalaı? Dástúrli án óneriniń bolashaǵy ne bolmaq? Mine, osy oraıda Ǵ.Qurmanǵalıev atyndaǵy Batys Qazaqstan oblystyq fılarmonııasynyń dástúrli ánshisi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi, «Qurmet» ordeniniń ıegeri Sáýle Taýdaeva Kazinform tilshisiniń saýaldaryna jaýap berdi.

- Sáýle Jamanqyzy, óner jolyna qalaı keldińiz, aldymen sol jóninde aıtsańyz?

- Áke-sheshem, olardyń barlyq týystary ónerden qur alaqan bolmaǵan. Men de sol ósken ortamnyń áserimen bala kúnimnen ánge bet burdym. Bala shetinep kete bergen soń ákemniń esimin Jamanqul dep qoıǵan eken, keıin el Jaman dep atap ketken. Ákem kúıdi keremet tartatyn. Estý qabiletimen birtalaı kúıdi ózi salyp ala beretin. Anam Umsyndyq ta qara jaıaý emes, otyrystarda án salatyn.

Ata-anam qyrda mal baǵyp, biz burynǵy Taıpaq aýdanynyń ortalyǵy Kalmykov (qazir Taıpaq) aýylynda naǵashy ájem Názıra Erbolatovanyń qolynda jatyp oqydyq. Ónerge óte qumar, shejireni, eski áńgimelerdi kóp biletin ári ismer, kıim kıisine deıin bólek jan edi. Úıde «Qobylandy batyr», «Alpamys batyr», «Qyz Jibek» dastandary, jyr-termeler, Ǵarıfolla Qurmanǵalıevtiń ánderi jazylǵan kúıtabaqtar tańnan keshke deıin oınalyp jatatyn. Meniń ónerge kelýim de sol ájemniń arqasy dep bilemin. Aldymen mektepte kórkemónerpazdar úıirmesine qatysyp, án sala bastadym. Bastapqyda Bıbigúl Tólegenova aıtatyn ánderdi jattap alyp, sol kisideı bolsam deıtinmin. Keıin joǵary synyptarǵa aýysqan sátten bastap dombyrany qolǵa alyp, Ǵarekeńniń otyzdan astam ánderin úırendim.

Mektep bitirgennen keıin ata-anam qyz bala bolǵan soń óner salasyna ketkenimdi qalamady. Sol sebepti Oral pedagogıkalyq ınstıtýtynyń qazaq tili men ádebıeti bólimine oqýǵa tapsyrǵanymmen, jolym bolmady. Oǵan qýanbasam, ókingen joqpyn. Esesine aýdanǵa kelip, mádenıet úıine ornalastym. Ǵubaıdolla Hıbashev, Qaıyrly Qusaıynov, Haıdar Óteǵalıev, Kósherǵalı Makarov syndy alǵashqy ustazdarymnyń kómegimen baǵyt-baǵdarymdy aıqyndap, sheberligimdi ushtaı bastadym. 

Áli esimde, 1978 jyldyń kúzinde Ǵarıfolla Qurmanǵalıev 70 jasqa tolýy qarsańynda aldyn ala oblysqa gastroldik saparmen kelip, Taıpaq aýdany ortalyǵynda da kontsert qoıdy. Ol kisi men qasyndaǵy shákirtterin tirileı kórý men úshin baqyt edi. Keshkisin qonaqasyda Ǵarekeńe bir-eki aýyz án salyp berdim. Sonda ol tórden ózi kelip, qashannan án aıtatynymdy surap, «Aldaǵy jyly oqýǵa kel», dep, batasyn berip ketti. 

1979 jyldyń mamyr aıynda «Tamasha» baǵdarlamasynyń rejısseri Luqpan Esenov aýdannyń ónerpazdaryn Almatyǵa shaqyryp, sonda teledıdarǵa tústik. Ǵarıfolla Qurmanǵalıevtiń «Ánshi daýysyn» oryndap, trıo bolyp kúı oınadyq. Elden kelgender keri qaıtyp, men Almatyda qalyp, respýblıkalyq estrada-tsırk óneri stýdııasynyń halyq áni bólimine kóp úmitkerlerdiń biri bolyp qujat tapsyrdym. Ǵarekeń meni birden tanyp, 12 shákirttiń qatarynda óz synybyna qabyldady. 

- Sonda daraboz ánshi, Qazaqstannyń halyq ártisi Ǵarıfolla Qurmanǵalıevtiń sońǵy shákirtteriniń biri boldyńyz ba? Ol kisiniń án úıretý ereksheligi qandaı edi?

- Bizden keıin de Ǵarekeńniń synybyna shákirtter qabyldandy. Biraq ol kezde ataqty ánshi jıi aýyryp qalyp, kóbine kómekshisi Qalybek Aqtaev sabaq berip júrdi. Ǵarekeń stýdııaǵa sırek barǵan eken. Al bizge dáris bergen kezde tyń, shıraq boldy, sabaqtan qalmaıtyn. Sonyń nátıjesinde eki jyl ishinde Batys Qazaqstannyń 200-ge jýyq ánin úırenip shyqtyq.

Ustazymyzdyń sabaq berý ádistemesi erekshe edi. Ázil-qaljyńmen, oınaqy júretin. Qyzdarmen, jigittermen amandasqanyna deıin ózgeshe edi, kıimdi de talǵammen kıinetin. Ol kisini biz renjitpeýge tyrysatynbyz. Renjise de, qaıtymy tez, júregi jumsaq adam bolatyn. Mysaly, bir oqýshy ánin aıta almaı qalsa, shekesin nuqyp qalady da, otyrǵan ústeliniń asty qýys, soǵan kirip ketetin. «Aǵaı, ánimdi durystap aıtamyn», dep qaıta bastaǵanda, ózi sondaı qaǵylez, ústeldiń qýysynan shyǵyp kele jatatyn. Sabaqty solaı oınap kúlip ótkizetin. Tapsyrmany oryndamaı kelgen oqýshysyn synyptan syrtqa shyǵaryp jiberse, sony ýaıymdap, artynsha bireýdi jiberetin. Sosyn keshirip, ánin qaıta aıtqyzatyn. Taǵy birde mynadaı oqıǵa boldy. Ortada shákirtteriniń biri án salyp otyrǵan. Ǵarekeń ornynan turdy da, qolyna beshpetin alyp, art jaqqa qaraı júrdi. Sóıtsek, bir qyz uıyqtap qalǵan eken, sonyń ıyǵyna beshpetin japty. Qyz oıanyp ketip, keshirim surasa, ustazy: «Keshińiriz, uıqyńyz buzyldy ma?» dep jatyr. Mundaı ázil-qaljyńy kóp edi. 

Opera jáne balet teatrynda ózimen birge jumys istegen áriptes aǵa-apalary Qanabek Baıseıitov, Qurmanbek Jandarbekov, Manarbek Erjanov, Kúlásh Baıseıitovalardy bárimizge úlgi etip, tamsanyp aıtyp otyratyn. Birde Káýken Kenjetaev kelip, fortepıanoda oınap, bir silkintip ketkeni jadymyzda. 

1980 jyldyń kúzinde Ǵarekeńniń jary Rabıǵa apamyzdyń qaıtqany bárimizge de ońaı tıgen joq.

Ózi biz án salyp otyrǵan kezde kóńili buzylyp, kózine jas alyp qalatyn. 
Ataqty ánshi: «Ánge adal bolyńyzdar. Babamyzdan qalǵan qasıetti ónerdi jalǵaı bilińizder», dep únemi aıtyp otyratyn. Sol amanatqa barynsha adal bolyp kelemiz.

- Al ózińizdiń kásibı ánshilik jolyńyz qashan bastaldy?

- Men stýdııada oqyp júrgende-aq Ǵarekeń Rıshat Abdýllın, Rashıd Musabaev, Gúlvıra Rázıevalarmen birge gastroldik saparlarǵa jiberip otyrdy. 1980 jyldyń kúzinde Ámire Qashaýbaev atyndaǵy alǵashqy respýblıkalyq baıqaý ótti. Soǵan Jánibek Kármenovtiń jáne bizdiń synyptan tórt stýdent qatystyq. Basqasy – oblystyq fılarmonııalardan kelgen kásibı ánshiler. Ǵarekeń jetpis jasqa tolǵanda syıǵa tartylǵan dombyrasyn maǵan berdi. Ózi qazylar alqasynda bolsa da, sahnanyń syrtynda turǵan maǵan kelip, «Qulaǵyn durystap keltirdiń be?» dep surap, qunttaı túsetin. Ol kezde qazirgideı emes, birinshi týrda 6, ekinshisinde 6 jáne gala-kontsertte 2 ándi múdirmeı aıtyp shyǵýyń kerek. Sonda ustazymnyń senimin aqtap, laýreat atanyp, úshinshi júldege ıe boldym. Budan keıin boıymdy jıyp, yntalana tústim. 

1981 jyly oqý ornyn bitirgennen keıin komıssııanyń uıǵarymymen Jambyl atyndaǵy Almaty oblystyq fılarmonııasyna folklorlyq ansambldiń ánshisi retinde qabyldandym. Seıilhan Qusaıynov, keıin Nurǵısa Tilendıev «Otyrar sazy» folklorlyq-etnografııalyq orkestriniń basyn jańa qurap jatqan kez. Ánshi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi Kenjegúl Syzdyqova, jubaıy, keremet mýzykant Dmıtrıı Gýsentsovtyń úıinde jattym. Meni olar úshinshi qyzyndaı kórip, qamqorlyq jasady. Kóp tájirıbe jınaqtadym, Qazaqstanda bizdiń barmaǵan jerimiz joq. Degenmen 1982 jyldyń kúzinde týǵan ólkeme oralyp, Ǵarıfolla Qurmanǵalıev atyndaǵy oblystyq fılarmonııaǵa jumysqa kirdim. Gastroldik saparlar qaıta jalǵasty. Ulym Danııardy toǵyz aılyǵynda-aq birge alyp júrdim. Qazir ol da óner jolynda, úılendi, Aqkerbez atty nemerem bar. 

Talaı ret sýyq klýbta kontsert qoıyp, salqyn qonaqúıde jattyq, jol azabyn kórdik. Biraq ol kezdegi jurtshylyqtyń qoshemeti erekshe edi, kórermen zalǵa syımaıtyn, ándi qaıta-qaıta aıtqyzatyn. Sondaı qurmettiń nátıjesinde 1996 jyly Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi atansam, 2020 jyly «Qurmet» ordenimen marapattaldym. 

- Klýbtyń sýyqtyǵyna qaramaı, án salyp júrdik dep qaldyńyz. Daýysty saqtaý qıyn ba?

- Árıne, daýysqa durys kútim kerek. Ómirdiń qıynshylyqtary óz aldyna, kóńil-kúı de áser etedi. Buryn gastroldik saparda júrgende, tamaǵymyzǵa salqyn tıgizip alsaq ta, kontsertten qalmaıtynbyz. Qazir ondaı gastroldik saparlar joq, daýysymyzdy barynsha kútemiz. Zeınetke shyqsaq ta, fılarmonııada jumys jasap júrmiz. Árdaıym qoldap-qoshemettegen óz ujymyma da, halqyma da rızamyn.

- Qazirgi tańda dástúrli án óneriniń ókili retinde sizdi ne alańdatady? Jahandaný zamanynda túrli án baǵyttary beleń alǵan kezde dástúrli ónerimiz kóleńkede qalyp qoımaı ma, onyń bolashaǵy jarqyn bolý úshin nendeı is-sharalardy qolǵa alý kerek dep oılaısyz?

- Árıne, meni dástúrli ánniń bolashaǵy alańdatady. Barlyq oblysta, aýdan-aýyldarda qanshama mýzykalyq mektepter, dástúrli án klasy ashylyp jatqanymen, áli de qolǵa alatyn ister barshylyq. Prezıdentimiz Dombyra kúnin belgiledi, endeshe, ne turys bar!? Ras, dástúrli ónerdi kóbine zııaly adamdar tamashalaıdy. Jastardyń deni sheteldik mýzyka, mán-maǵynasy joq jeńil-jelpi áýenge beıim bolyp keledi. Bulardyń bári ýaqytsha, dástúrli óner máńgilik. Biraq tek onyń jarnamasy joq. Eń aldymen memleket tarapynan qoldaý kerek. Tipti arnaıy zań shyǵaryp, dástúrli óner mártebesin bıiktetse dep oılaımyn. Ulttyq arnadan tushynyp qaraıtyn eshteńe taba almaısyń. «Abaı» telearnasynan úmittenip edik. Onda da jekelegen adamdardyń ómiri, kıgen kıimi, otbasymen qalaı bolǵany kórsetiledi. «Dombyra» arnasyn asha almaı júrgenimizge de biraz boldy. Qanat Erjigitov bastaǵan ujym túsirilimder jasaǵanymen, qoldaý jetkiliksiz. Qoryta aıtqanda, dástúrli án ónerin estradadan keıingi orynǵa, ekinshi planǵa qoımaý kerek. Bir ánniń shýmaqtaryn birneshe ánshige bólip aıtqyzý degen shyqty, qazir eskertken soń qaıta azaıdy. Kúıshilerdiń jeke oryndaýy múlde sırek. Mine, osyndaı olqylyqtardan arylǵan jón dep esepteımin. 

- Tól ónerimizdi alǵa aparatyn shákirtterińiz de bar shyǵar?

- 1991 jyly Muhıt Meráliulynyń 150 jyldyǵyna oraı Qurmanǵazy atyndaǵy mýzyka kolledjinde Muhıt synyby ashyldy. Onda belgili ánshi Hatımolla Berdiǵalıev dáris berdi. 1994 jyly balalar kóbeıip ketken soń, Hataqań meni sabaq berýge shaqyrdy. Sodan 1998 jyly qysqartýǵa ushyraǵansha ustazdyq ettim. Degenmen 2008 jyly qaıta baryp, on jyl dáris berdim. 2002 jyldan kúni keshege deıin M.Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan ýnıversıtetiniń dástúrli án bóliminde sabaq bergenim de bar. Aqyl-keńesimdi berýden esh tartynǵan emespin. 
Shákirt degende, aldymen inim Seıilhannyń qyzy Elmıra Taýdaevany aıtar edim. Ákesi ómirden erte ketkennen keıin meniń qamqorlyǵymda boldy. Respýblıkalyq halyqaralyq «Shabyt» festıvalinde jarqyraı kórinip, ekinshi orynǵa ıe boldy. Qazirgi kezde jubaıy da óner adamy, ózi tórt balanyń anasy, Mańǵystaý oblysy Jetibaı aýylynda mýzyka mektebinde ustazdyq etedi.

Ýnıversıtette Dastan Esentemirov, Aıjan Muhamedjanova, Jiger Qumarovtar tárbıelenip shyqty. Ábýǵalı Ibraev Mańǵystaýda belgili jyrshyǵa aınaldy. 

Nazgúl Habıeva men Nuraly Aıtýǵanov – birneshe respýblıkalyq baıqaýlardyń laýreaty, ózimmen birge fılarmonııada jumys jasaıdy. Zınat Qasymova Astana fılarmonııasynda. 
Qazirgi tańda jer-jerde ózderi de ustazdyq etip júrgen shákirtterim barshylyq.

- Sizdiń týǵan kúnińiz qazdaı tizilgen kóktem merekelerimen tuspa-tus keledi eken. Osyǵan oraı ne tilek aıtar edińiz?

- Iá, men 5 naýryzda dúnıege kelgenmin. Qushaǵymyzdy gúlge toltyrǵan týǵan kún, odan keıin 8 naýryz merekesi zý etip óte shyqty. 14 naýryz – Kórisý merekesi Qazaqstannyń batys aımaǵyna tán bolǵanymen, keıingi jyldary basqa oblystar da birge toılaýǵa umtylys jasap jatyr. Bul – birigýdiń, baýyrmaldylyqtyń, meıirimdiliktiń jarqyn kórinisi ǵoı. Odan keıin Ulystyń uly kúni – Naýryz merekesi keledi. Sondyqtan halqymyz aman, elimiz tynysh bolyp, dástúrli ónerimizdiń týy bıikte jelbireı bersin degim keledi.