«Daryndar dalada qalmaıdy»» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, Prezıdent janyndaǵy Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetindegi dástúrli brıfıngte «Qazposhta» AQ basqarma tóraǵasy Ashat Beısenbaev boldy. BAQ ókilderimen kezdesýinde ulttyq poshta operatorynyń basshysy Elbasy N.Nazarbaevtyń «Qazaqstan - 2050: bir maqsat, bir múdde, bir bolashaq» Joldaýyn júzege asyrý barysynda atqarylyp jatqan is-sharalar jaıynda baıandady. «Biz, shyn máninde árbir qazaqstandyqtyń, sonyń ishinde, ásirese, aýyl turǵyndarynyń ómirin jaqsartýdy kózdeımiz. Bizdiń qysqa merzimdi josparlarymyzda aýyl turǵyndary úshin memlekettik qyzmetter, katalog boıynsha taýarlarǵa tapsyrys berý, saqtandyrý qyzmeti, brokerlik qyzmet, nesıeleý syndy ózge de asa qajetti qyzmet túrlerin kórsetý bar»-, dep atap ótti ol. Osy jaıynda berilgen maqala «Qazposhta qyzmeti halyq úshin» atty taqyrypta kópshilik nazaryna usynylyp otyr.
Bas basylymda «Arabtar nege óz sandaryn qoldanbaıdy?» degen maqala berilgen. Búgingi kúni barlyq álem sandyq kórsetkishterdi arab tsıfrlarymen jazady. Tsıfrdy búkil álem bizden alǵan dep olardyń maqtanýyna da bolatyn jaǵdaı. «Alaıda, ózderi... ózderi búkil álem qoldanatyn óz tsıfrlaryn qoldanbaı, sandyq kórsetkishterdi basqasha tańbalaıdy. Onysy nesi eken dep osy máseleni arab elderine issaparǵa barǵan saıyn oılanýshy edik. Endi sonyń syryn Internet «bilgishten» izdep kórsek, onyń sonshalyqty qupııasy joq eken», dep jazady maqala avtory.
***
«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, Qazaqstanda mıllıondaǵan dollar bos qarjysy bar qaltaly adamdarǵa memlekettiń menshiginen úles alýǵa múmkindik beriledi. Keshegi otyrysynda Mınıstrler kabınetiniń músheleri Úkimettiń arnaıy Qaýlysyn maquldady. Bul qujat 2014-2016 jyldary jekeshelendiriletin memlekettik jáne ulttyq kompanııalardyń, respýblıkalyq kásiporyndardyń úlken ári túbegeıli tizbesin bekitedi. Onda, sondaı-aq jekeshelendirýdiń naqty merzimderi men ótkizý tásilderi kórsetilgen. Osylaısha, Qazaqstanda 90-jyldardan keıingi, biraq odan biraz erekshelenetin «Jekeshelendirýdiń ekinshi tolqyny» bastaý aldy. Bul jaıynda «Jekeshelendirý jalǵasady» degen maqaladan tolyq oqı alasyzdar.
Osy basylymda «Daryndar dalada qalmaıdy» degen maqala berilgen. Búginderi memlekettik qyzmette júrgen kadrlardyń basym bóligi basqarýshylyq, sheshim qabyldaý, strategııalyq taldaý syndy pánderdi oqymaǵan kórinedi. «Bul týraly keshe Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetindegi baspasóz máslıhatynda Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń tóraǵasy Álıhan Baımenovtiń ózi aıtyp qaldy. Al biz bolsaq, memlekettik qyzmettiń sapasyna kóńil tolmaıdy deımiz. Mine, másele qaıda jatyr?»,-dep jazady gazet. Agenttik tóraǵasynyń óz sózin keltireıik: «...Orta eseppen «A» korpýsyndaǵy azamattardyń jasy 45-te. Olar oqýlaryn osydan 20 jyldaı buryn bitirgen. Ókinishke qaraı, ol kezde bizdiń bilim berý júıemizde basqarý tásilderi, basqarý pánderi, sheshim qabyldaý, strategııalyq josparlaý, jobalardy basqarý pánderi joǵynan edi. Sol sebepten osy baǵytta arnaıy kýrstar ótkizip, álemniń jetekshi sarapshylaryn iske tartýdamyz». Múmkin, basqarý tásilderinen bilimderin kótergen soń memqyzmettiń sapasy artatyn bolar.
***
«Jas qazaq» basylymynyń sońǵy sanynda Tutynýshy men salyq tóleýshiniń múddesin qorǵaıtyn "Qaztutynýbaqylaý" qoǵamdyq uıymynyń tóraǵasy (resmı tirkelgen ataýy "Kazpotrebnadzor") Talǵat Ábdijapparov oqyrmandarmen oı bólisýge kelgen. Ol tutynýshy quqyǵyn qorǵaýdaǵy kedergi men kemshilik, qyzmet kórsetý sapasy, kommýnaldy qyzmet baǵasy, túrli saladaǵy jemqorlyq máselesi tóńiregindegi pikirin ortaǵa saldy. «Bizdiń qyzmetimiz bir bolǵanmen, baǵytymyz bólek. «Qoǵamdyq baqylaýdy úkimettik emes uıymdardyń qolyna berý kerek» degen prıntsıpti ustanamyz. Mysaly, kezinde «halyqtyq baqylaý» degen túsinik boldy. Onyń yqpaly kúshti edi. Túrli salany túgel tekseretin. Sol bir dástúrdi qaıta jańǵyrtqymyz kelip júr. Qazir «halyqtyq baqylaýdy engizý qajet pe?» degen másele májiliste talqylanyp jatyr»,-deıdi Talǵat Ábdijapparov. Bul suhbat «Tutynýshy quqyǵyn bile me?» degen taqyryppen jarııalandy.
***
«Ekspress-K» basylymynyń búgingi sanynda «Seıat bezýmnoe, zloe, mgnovennoe» atty maqala berilgen. Qaraǵandy oblysyndaǵy aýyldyq mektepterde júzge jýyq matematıka, fızıka, hımııa jáne bıologııa muǵalimderi jetispeıdi. Al tálim berip júrgen keıbir oqytýshylardyń saýattylyǵy kúmán keltiredi. Máselen, olar óz salasyndaǵy qarapaıym suraqtarǵa da jaýap bere almaıtyn kórinedi. Oblystyq bilim basqarmasy aýyl mektepterindegi túlekter biliminiń tómen deńgeıine alańdaýly.
