«Dáriger tapshylyǵy joıylady» - baspasózge sholý

ASTANA. 13 qarasha. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 13 qarasha, sársenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

*** «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda «Ózara yqpaldastyq oraıyndaǵy áńgime» atty maqala berilgen. Keshe Qazaqstan Res­pýb­­lıkasynyń Prezı­denti Nursultan Nazar­baev Shveıtsarııa Konfe­de­­ratsııasy Kantondar ke­ńe­si­niń prezıdenti Fılıppo Lom­bardıdi qabyldady. Kezdesý barysynda ekijaqty parlamentaralyq qarym-qatynastar, sondaı-aq, jańa tehnologııa, energetıka salalaryndaǵy yntymaqtastyq pen halyqaralyq uıymdar aıasyndaǵy ózara yqpaldastyq jaıy talqylandy. Memleket basshysy bul F.Lombardıdiń Qazaqstanǵa alǵashqy sapary ekenin, oǵan eleýli mańyz berilip otyrǵanyn jetkizdi. - Biz budan jıyrma jyl buryn Shveıtsarııamen dıplomatııalyq qarym-qatynas ornattyq. Elderimiz arasynda jaqsy saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyq ornyqqan, ózara ınvestıtsııa artýda. Bizde ekijaqty ózara yqpaldastyqtyń jaǵymdy qarqynyn jalǵastyrýǵa degen múddelilik bar, - dedi Nursultan Nazarbaev.Sondaı-aq, Qazaqstan Prezıdenti memleketaralyq qarym-qatynastardy nyǵaıtýǵa qomaqty úles qosatyn parlamentaralyq baılanystardyń mańyzdylyǵyn atap kórsetti. Sonymen qatar bas basylymnyń jazýynsha, «Qazmedıa» ortalyǵynyń jýrnalıster aldyna shyqqan kezekti qonaǵy Májilistiń Qarjy jáne bıýdjet komıtetiniń tóraıymy Gúljan Qaraǵusova boldy. Ol da Elbasy N.Nazarbaevtyń Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda aıtqan syn-eskertpelerine óziniń pikirlerin bildirdi. - Biz jýyrda ǵana 2013-2015 jyldardaǵy bıýdjettiń anyqtalýyn qaradyq. Bıýdjetke engizilgen 150 mlrd. teńgeniń ıgerilmeıtindigi anyqtaldy. Olar negizinen «Báıterek», «Astanany damytý», EKSPO-2017 jáne «Beıneý temir joly» sııaqty tórt baǵyttaǵy baǵdarlamalar boıynsha uzyn sany 11 bıýdjet ákimgerleri suratqan qarajat. Bıýdjet ákimgerleriniń osyǵan baılanysty túsindirmelerin biz komıtette tyńdadyq, alaıda, olardyń aıtqan áńgimelerine biz qanaǵattanǵan joqpyz. Jyl boıy bıýdjet birneshe ret anyqtalady, sonyń ózinde jyl qorytyndysy boıynsha Úkimet 30-40 mlrd. teńgeniń ıgerilmeı qalatyndyǵy týraly aıtady. Osynyń ózi bıýdjetti qadaǵalaý tártibiniń tómendigin kórsetedi. Elbasy ony oryndy synady. Ústimizdegi jyldyń shilde aıynda Prezıdent jańa bıýdjet saıasatyn jasaý týraly óziniń arnaýly Jarlyǵymen tapsyrma berdi. Endi bıýdjet shyǵyndary sońǵy nátıjemen baılanystyrylatyndyǵy týraly bıýdjet týraly zańǵa jańa ózgerister engiziletin shyǵar. Biz qazir sony kútip otyrmyz, dedi G.Qaraǵusova. Osy týraly jarııalanǵan maqala «Jańa bıýdjet saıasaty olqylyqtardy joıar degen úmit bar» degen taqyryppen berildi. *** «Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Elbasy jol-kólik oqıǵalaryna qatysty jaǵdaıdy beker kótermegen bolatyn, osynyń kesirinen Qazaqstan beıbit ýaqytta qanshama azamatynan aıyrylýda. Biraq sol synnan Úkimet ne nátıje shyǵardy? Bul jóninde Úkimettiń keshegi otyrysynda aıtyldy. Іshki ister mınıstri Qalmuhambet Qasymov apattarǵa qatysty jaǵdaı tym «aýyr» bolyp turǵanyn ashyq aıtty. ІІM basshysynyń málimetinshe, bıylǵy jyly jol-kólik oqıǵalary birden 59 paıyzǵa ósip otyr! Eger buǵan deıin bul kórsetkish 9 myńnan ǵana assa, al aǵymdaǵy jyly 15 myń 397 apat tirkelipti. «Jaraqat alǵandar sany da 67 paıyzǵa artty: 11 myń 925-ten 19 myń 964-ke deıin, - dedi Q.Qasymov. - Bul jaǵdaı múddeli mınıstrlikter men ákimderden jedel áreket jasaýdy, árbir óńirde osy máseleni sheshýdiń naqty joldaryn izdeýdi talap etedi».Birinshiden, búginde jol-kólik oqıǵalarynyń 80 paıyzy júrgizýshilerdiń kinásinen oryn alady. Bul jerde joldaǵy oqıǵalardyń árbir tórtinshisi - olardyń jyldamdyqty shamadan tys arttyrýymen, árbir onynshysy - durys manevr jasamaýymen, árbir on birinshisi - qarsy baǵytqa shyǵyp ketýimen jáne jaıaý júrginshilerdi olarǵa arnalǵan jolaqtarda qaǵyp ketýimen baılanysty. Bul jaıynda «Júrgizýshilerdiń jaýapkershiligi kúsheıtildi» degen maqalada tolyq jazylǵan.Osy basylymda «Dáriger tapshylyǵy joıylady» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr.«Basyńyz aýyryp, baltyryńyz syzdap emhanaǵa barsańyz, qaǵazbastylyqtan qajyp ketesiz. Endi oǵan «aýrý tarıhyn» kompıýterge engizetin «jańalyq» qosyldy. Bastan ótken jaǵdaı bolǵan soń, baıandap otyrmyz. Basqa óńirdi aıtpaǵanda, bas qalamyz Astanadaǵy dárigerlerdiń qabyldaýyndaǵy ýaqytyńyzdyń teń jartysyn «aýrý tarıhyńyzdy» kompıýterge engizý alady. Engizetin - kompıýter klavıshterin baıaý teretin dáriger. Sodan búginde 5 jasar bala «5-ke» biletin kompıýterdi joǵary medıtsınalyq dıplomy bar maman nege meńgermegen dep tań qalasyz. Sóıtsek, bul túk emes eken»,-dep jazady maqala avtory. Medıtsına akademııasyn bitirgen túlekter jumysqa ornalasqan soń qazirgi zamanǵy medıtsınalyq qondyrǵylarmen jumys isteı almaıtyn kórinedi. Muny basqa emes, Memleket basshysy aıtqan bolatyn. Sebebi medıtsına mamandaryn daıarlaıtyn joǵary oqý oryndary stýdentterdi HH ǵasyrǵa tıesili qondyrǵylarmen oqytyp kelgen. Endi osy olqylyq joıylatyn bolypty. Bul jóninde Ortalyq kommýnıkatsııa qyzmetinde ótken baspasóz máslıhatynda Densaýlyq saqtaý vıtse-mınıstri Erik Baıjúnisov málimdedi. Ol medıtsına salasyna mamandar daıarlaýdaǵy qordalanǵan máseleniń barlyǵy derlik aldaǵy 2-3 jylda sheshimin tabady dep sendirdi. ***«Alash aınasy» gazetiniń jazýynsha, aldaǵy ýaqytta Qytaı elinde ómir boıy bas bostandyǵynan aıyrý jazasyn ótep jatqan otandastarymyz elge ákelinýi múmkin. Derekterge súıensek, qazirgi tańda Qytaıda elimizdiń 15 azamaty jazalaryn óteýde. Olardyń úsheýi 10 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrylǵan bolsa, 12-si qalǵan ǵumyrlaryn ómir boıy túrmede óteýge kesilgen. Bas prokýrordyń orynbasary Jaqyp Asanov: «Máselen, elimizdiń azamaty Qasenov poıyzda jolserik bolyp júrip, qyzyl kitapqa engen tasbaqany tasymaldaǵany úshin ómir boıy bas bostandyǵynan aıyrylǵan. Qazir ol 2002 jyldan beri Úrimshi qalasynda jazasyn óteýde. Qasenovtiń týystary ony shekara asyp, túrmege izdep baryp turý qıyn ekenin aıtyp, elimizge aýystyrý týraly ótinishterin bildirýde. Endi Qasenovti elge ákelý máselesin Qytaı tarapy sheshedi. Mundaı qylmys úshin bizde úsh jylǵa bas bostandyǵynan aıyrý jazasy qarastyrylǵan», - dedi. Dál qazir osy máselege qatysty qujattar daıarlanýda. Eger eki el ózara kelisimge keletin bolsa, elimizde jazasyn ótep jatqan 20 shaqty Qytaı azamaty da óz elderine qaıtarylýy múmkin. Osy oraıda «Shetel túrmelerinde jazasyn ótep jatqan Qazaqstan azamattaryn elge ákelý kerek pe?» degen taqyryppen shyqqan maqalada birqatar mamandardyń pikiri keltirilgen.Osy basylymda «Jol men kólikten keler qaıǵy qashan azaıady?» degen maqala berilgen. Jol-kólik apattary saldarynan oryn alyp jatqan qaıǵyly oqıǵalar jyl ótken saıyn artyp keledi. QR Іshki ister mınıstrliginiń Jol polıtsııasy komıtetiniń málimetterine júginsek, bir aıda - 829, eki aıda 1559 kólik oqıǵasy tirkeledi eken. Surǵylt sýyq statıstıka munymen shektelmeıdi. Sońǵy on jylda arty kisi ólimimen aıaqtalǵan qaıǵyly oqıǵalardyń da sany kóbeıe túsken. Keıingi on jylda oryn alǵan jol-kólik oqıǵasynyń saldarynan 32 000-nan astam adam qaza taýypty. Al 168 myńy jaraqattanǵan. Jol-kólik oqıǵalarynyń jyl ótken saıyn kóbeıip, odan kóz jumǵandardyń sany da tolas tappaı turǵanyn quzyrly oryndar da joqqa shyǵarmaıdy. Іshki ister mınıstrliginiń deregine súıensek, bıylǵy segiz aıda 13 myńnan astam jol-kólik apattary tirkelgen. Sonda 1 823 adam maıyp bolǵan. 17 myńy jaraqat alǵan kórinedi. Byltyrǵy osy kezeń boıynsha jol-kólik oqıǵalary - 57 paıyzǵa, mert bolǵandar 4 paıyzǵa, jaraqat alǵandar 65 paıyzǵa artqan eken. Basqa óńirlermen salystyrǵanda jol-kólik oqıǵasy eń kóp oryn alatyn aımaq retinde Almaty qalasy aıtylypty. Onyń bir aıdaǵy kórsetkishi - 167 oqıǵa. Al Almaty oblysynda - 93. Budan keıin ekinshi orynda Ońtústik Qazaqstan oblysy - bir aıda - 90, eki aıda - 223. Odan soń Pavlodar bir aıda - 69, eki aıda 113 jol-kólik oqıǵasy bolǵan.