Darhan Satybaldy Túrkistan oblysy ákimi laýazymynda nesimen este qaldy
TÚRKІSTAN. KAZINFORM — Jańadan qurylǵan Túrkistan oblysynyń úshinshi ákimi retinde Darhan Amangeldiuly aımaqta ne isteı aldy, nesimen este qaldy?
Darhan Satybaldy 1974 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysynda týǵan. S. Seıfýllın atyndaǵy Aqmola aýylsharýashylyǵy ınstıtýtyn, Qazaq gýmanıtarlyq zań ýnıversıtetin bitirgen. Ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty.
Mansap jolynda Qarjy mınıstrliginde, Prezıdenttiń Іs basqarmasynda, Bilim jáne ǵylym mınıstrligi men Ulttyq qaýipsizdik komıtetinde ártúrli laýazymdarda qyzmet atqardy.
Shymkent qalasynyń ákimi, Ońtústik Qazaqstan oblysy ákiminiń birinshi orynbasary laýazymdarynda eńbek etip, Parlament Senatynyń depýtaty bolyp saılandy. Qazaqstan Respýblıkasynyń Ózbekstan Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi boldy.
2022 jyldyń 31 tamyzynda Túrkistan oblysynyń ákimi laýazymyna taǵaıyndalǵan Darhan Satybaldy ákim retinde 2,5 jyl jumys istedi.
Darhan Amangeldiulynyń iskerligine jergilikti turǵyndar joǵary baǵa beredi. Ásirese, halyqpen tildesip, másele sheshýdegi iskerligin tamsana aıtyp otyrady. Tipti, dıplomatııalyq qabiletimen, kásipkerlikti qoldaýdaǵy iskerligine «Táshken kórgen ákim» dep baǵa beretinder de bar.
Jalpy Darhan Amangeldiuly qazaq, orys, ózbek tilderin erkin meńgergen. Kúlip júrip-aq kóp is tyndyratyndyǵymen tanymal.
Endi solardyń birnesheýine qysqasha toqtalyp óteıik…
Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelulynyń tikeleı bastamasymen daıyndalǵan «Túrkistan qalasynyń Erekshe mártebesi» týraly Zań jobasy Parlament Májilisinde maquldandy. Bul zań halqymyzdyń tarıhı Túrkistanǵa degen qurmet sezimin tereńdete túsetini anyq.
Kentaý qalasy ekologııalyq apat aımaǵy dep tanyldy jáne turǵyndar jalaqysyna 20% ústemeaqy qosylatyn boldy.
Túrkistanda botanıkalyq baǵy bar «Jastar» saıabaǵy ashyldy. Saıabaq ishindegi jabyq jylyjaıda ártúrli qurlyqtan jetkizilgen ósimdikterdiń 70-ke jýyq túri ósiriledi.
Olardyń ishinde Jerorta teńizi, Latyn Amerıkasy, Eýropa, Ońtústik Shyǵys Azııa jáne taǵy basqa aımaqtardyń ósimdikteri bar.
Túrkistan oblysynda zamanaýı mal bırjasy, bordaqylaý kesheni, et ónimderin tereń jáne qaıta óńdeý baǵytynda 5 jańa joba júzege asatyn boldy. Bul baǵytta 55 mlrd teńge ınvestıtsııa salynyp, 600 jumys orny quryldy jáne 35 myń tonna ónim shyǵarylatyn bolady.
Buryn shetelden ákelinetin sý únemdeý tehnologııalary Túrkistanda shyǵaryla bastady. Óndiristik parkte ashylǵan kompanııalardyń sý únemdeý tehnologııalary basqa da oblystarǵa satylyp jatyr.
Túrkistan oblysy — respýblıkada maqta ósiretin jalǵyz aımaq. Bıyl 106 myń gektarǵa maqta egildi. Degenmen, dástúrli ádisti qoldanǵandyqtan, onyń ónimdiligi de tómen bolyp otyr. Sol sebepten Túrkistanda maqtanyń elıtalyq sorty ósirilip, mata zaýyty ashýǵa basymdyq berildi.
Oblysqa ınvestıtsııa tartý jáne tájirıbe almasý maqsatynda Qytaı, Reseı, Aýstralııa, Ózbekstan, Qatar jáne Ońtústik Koreıa elderine túrkistandyq kásipkerlerdiń sapary uıymdastyrylyp, alpaýyt kompanııalarmen mańyzdy kelissózder júrgizildi. Nátıjesinde, shetel kapıtalynyń qatysýymen 910 mln AQSh dollaryn quraıtyn 6 ınvestıtsııalyq joba bastaldy.
Túrkistan oblysynda ónerkásip ıeleri úshin elektr qýaty arzandatyldy. Sondaı-aq, óńirde 4 myń tonna kókónis saqtaıtyn zamanaýı qoımanyń qurylysy bastaldy.
Darhan Satybaldy 2,5 jylda Túrkistan oblysynyń aýdan-qalalaryn birneshe retten aralap, halyqpen turaqty kezdesýler ótkizdi. Myńnan asa turǵyndy jeke qabyldap, ótinishterin tyńdady. Nátıjesinde jyldar boıy qordalanǵan máseleler sheshimin tapty.
Oblysta qurylys jumystary tynymsyz júrip jatyr. 2 jylda qarqyny artyp, 2 mıllıon sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. Nátıjesinde baspanaly bolǵan 6 327 otbasy qonys toıyn toılady.
Mektep oqýshylaryn tasymaldaýǵa arnalǵan 100-den asa avtobýstar satyp alynyp, shalǵaı aýyldarǵa taratyldy.
Aqparattyq tehnologııalar salasynyń kadrlaryn daıarlaý maqsatynda bıyl Túrkistan qalasynda IT ýnıversıtetin ashý boıynsha Ońtústik Koreıanyń «Výsong» ýnıversıtetiniń fılıalyn ashý boıynsha kelisimge qol qoıyldy. Oǵan sáıkes ýnıversıtet retinde Túrkistan oblysynyń ákimshilik-iskerlik ortalyǵy aýmaǵynan 18 qabatty ǵımarattyń qurylys jumystary júrgizilýde.
90 jyl buryn salynǵan (1934 jyly) Kentaý jylý ortalyǵy buryn-sońdy bolmaǵan aýqymdy jańartýdan ótti. Ortalyqty janǵyrtý baǵytynda aýqymdy jumystar júrgizýge 13 mlrd. teńge qaraldy. 6 qazandyqqa qaıta qurý jumystary júrgizildi. Budan bólek, 2 qazandyq aǵymdaǵy jóndeýden ótti. 6,6 shaqyrym magıstraldy jylý qubyry jańartylyp, 1 týrbına jáne qural-jabdyqtar aǵymdaǵy jóndeýden ótkizildi.
Óńirde «Muz saraıy», B.Sattarhanov sport kesheni ashyldy. Sonymen qatar, Túrkistan qalasynda eskek esý kanaly jáne atshabar kópfýnktsııanaldy sport keshenderiniń qurylysy júrgizilýde.
2023-2024 jyldarda 50 eldi meken ortalyqtandyrylǵan aýyz sýmen qamtyldy, 22 eldi mekende tozyǵy jetken sý júıeleri jańartyldy.
Oblysta tabıǵı gazben 510 eldi meken qamtylyp, jalpy qamtý deńgeıi 63,2%-ǵa jetti.
Búgin Memleket basshysynyń Jarlyǵymen Darhan Amangeldiuly Satybaldy Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Ákimshiligi Basshysynyń birinshi orynbasary bolyp taǵaıyndaldy.
Al, Memleket basshysynyń Jarlyǵymen Nuralhan Oralbaıuly Kósherov Túrkistan oblysynyń ákimi laýazymyna taǵaıyndaldy.