«Danııa demegen joba nemese qalpyna kele bastaǵan Aral teńizi» - óńirlik baspasózge sholý
Aımaqtaǵy basylymnyń tamyz aıynyń birinshi jartysynda qamtyǵan maqalalar taqyryby da san alýan bolyp keledi. «Danııa demegen joba» attymaqalada jýrnalıst qalpyna kele bastaǵan Aral teńiziniń búgingi tynys-tirshiligi Danııa elinen bólingen qarjynyń teńiz taǵdyryna oń yqpaly jaıly baıandaıdy.
...Kók teńizimizdiń kemerinen asyp, kúndiz-túni keme qatynap turǵan kezeńdi úlkenderimiz áli kúnge ertegideı aıtady. Quddy qudaıdyń qudiretimen kúni keshe Aralymyz aıbyndy portty qalaǵa aınalyp, búgin jaǵasynda qaıyq qaıyrlap qalǵandaı. Ýaqyt ozdy, urpaq almasty. Búgingi urpaq sol baıaǵy erteginiń jalǵasyna kýá bolýda. Ketken teńiz keldi, el eńsesi tikteldi.
Taramdalǵan tarıhtyń ár paraǵynda qanshama syr bolsa, teńizdiń ár tolqynynda ótken kúnnen iz jatyr. 1996 jyly «Kattegattan Aral teńizine deıin» atty halyqaralyq dat-qazaq birikken jobasy bastaldy. Nátıjesinde muhıttyń aşy sýyn mekendeıtin kambala balyǵy Aral teńizine jiberilip, araldyq balyqshylar sýdaǵy beıtanys tirshilik ıesin aýlaı bastady. Árıne, buryn bekire men sazan súzip úırengen araldyq balyqshylar bul balyqty aýlaýdyń qyr-syryn jetik bilmedi. Sodan soń, danııalyq áriptesteri kómek qolyn sozyp, qajetti aý-quraldarmen qamtamasyz etti. Aıtalyq, Danııa elinen osy maqsatta Aral balyqshylaryna 1 mln AQSh dollaryna jýyq qarjy aýdaryldy. Bul Aral teńizin qutqarý jolyndaǵy alǵashqy qadamdardyń biri edi.
Bıyl 1996 jyly «Kattegattan Aral teńizine deıin» atty halyqaralyq dat-qazaq birikken jobasyna 20 jyl tolyp otyr. Osy merekelik dataǵa oraı atalǵan jobanyń jetekshisi Kýrt Bertelsen-Krıstensen bastaǵan danııalyq delegatsııa Syr eline saparlap keldi. Keshe mártebeli meımandardy oblys ákimi Qyrymbek Kósherbaev qabyldap, suhbattasty, qurmet kórsetti. Qonaqtar qatarynda delegatsııa múshesi Henrık Dj.Berre, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń qyzmetkeri, ǵalym-bıologMahambet Taırov, «Aral teńizi» qoǵamdyq birlestiginiń tóraıymy Aına Baımahanovalar boldy.
- Aral teńizi birde-bir tirshilik ıesi mekendemeı, óli teńizge aınalýdyń aldynda turǵanda Danııadan kambala balyǵy ákelinip teńizge jiberildi. Bul balyq tirshiliktiń tamyryna qan júgirtti, bolashaqqa degen senimniń shoǵyn úrledi, - dedi oblys ákimi danııalyq qonaqtarmen kezdesýinde. - Elbasymyz Aral teńizin qutqarý úshin problemaǵa álem nazaryn aýdartyp, BUU-nyń minberinde sóz sóıledi. Sol qıyn kezeńderde qoldaý bildirgen Sizderge alǵysymyz sheksiz. Meniń biletinim, sol ýaqytta Nursultan Ábishulynyń aldyna eki sheshim jobasy ákelindi. Ekinshi - Aral óńiri turǵyndaryn basqa aımaqqa kóshirý. Biraq, Aral teńiziniń problemasy Memleket basshysynyń bastamasymen basqasha sheshildi. Búginde Soltústik Aral teńizin qutqarý jobasynyń birinshi kezeńi bitip, teńiz jaǵalaı qonǵan balyqshylarymyz atakásibimen qaıta qaýyshty. Qazirgi tańda ekinshi kezeńdi bastaý josparlanýda. 6 bólikten turatyn jobanyń 4-ine qarjy el bıýdjetinen, qalǵan 2-ine Dúnıejúzilik bankten bólinedi dep kútilip otyr.
Oblys ákimi, sondaı-aq, Iordanııa men Izraıl memleketi ortasyndaǵy óli teńizdiń keıpine Aral teńizi de ený aldynda qalǵanyn, oǵan jol bermeý úshin danııalyqtar jasaǵan qamqorlyqtyń erekshe ekendigin jetkizdi. Búgingi urpaq bul eńbekti qalaı baǵalasa, keleshek urpaq ta árdaıym qurmetteýdi paryz sanaıtynyn aıtty.
- Biz Danııada ózderińizdeı baýyrymyz bar dep esepteımiz. Eki el arasynda qanshama myń shaqyrym bolsa da, bir-birimizben tabystyq. Syr elinde jyl saıyn balyqshylar sleti ótedi, keler jylǵy sharamyzdyń qurmetti qonaǵy bolyńyzdar, - dep aımaq basshysy qonaqtarǵa estelik syılyq tabys etti.
Óz kezeginde Kýrt Bertelsen-Krıstensen:
- Birinshiden, osyndaı úlken, joǵary talǵammen salynǵan ákimdik ǵımaratynda qarsy alyp, kórsetip jatqan qurmetterińizge kópten-kóp rahmet. Árıne, biz kambala balyǵyn Aral teńizine ákelgen ýaqyt óte qıyn kezeń edi. Sátin salyp, eńbegimiz esh ketpedi. Kambala Aral halqynyń ómirine ózgeris ákeldi. Qazir jaǵdaı basqasha. Men Qaratereń, Aqbasty aýyldaryn bilemin, aýyl turǵyndary eshqaıda ketpegen. Aýlanatyn balyqtyń túri kóbeıip, ómirleri jaqsarǵan, jasarǵan. Árıne, biz ákelgen kambala tuşy sýda ómir súre almaıtyn bolǵandyqtan, onyń tuqymy azaıady. Dese de, óz basym 65 jasyma sheıin qanshama balyqshylarmen jumys istedim, solardyń ishinde Araldyń azamattarynyń qaısarlyǵyna, jigerliligine erekshe tánti boldym. Aldaǵy ýaqytta da el úshin birge qyzmet ete beremiz degen senimdemin, - dep rızashylyǵyn jetkizdi.
Bul kúnderi elimizde memlekettik baǵdarlama aıasynda qurylys qarqyny jaqsy júrip jatyr. Tilshiniń «Nurly jol» - aımaq ajary maqalasynda oblys ákimimen nysandardy aralaı júrip baǵdarlamanyń oryndalý barysyna taldaý jasaǵan.
...Seısenbi kúni oblys ákimi Qyrymbek Kósherbaev Qyzylorda qalasyndaǵy birqatar qurylys nysandaryn aralady jáne «Nurly jol» baǵdarlamasynyń jumystarymen tanysty.
Aımaq basshysy aldymen uzyndyǵy 6 shaqyrymnan asatyn Sultan Beıbarys kóshesinen bastaý alatyn «Qyzylorda-Jalaǵash» trassasyna deıingi magıstraldi kóshe qurylysymen tanysty. Jol qurylysyna oblystyq bıýdjetten 1 mlrd 933 mln teńge bólingen. Qazirgi tańda merdiger mekeme - «Avtomobıl joldary basqarmasy» seriktestigi sol qarajattyń 80 paıyzyn ıgergen. Qurylysty qazan aıynda aıaqtamaq.
Aıta keteıik, eni 9 metr bolatyn jańa jolda avtokólikterge arnalǵan 2 jolaqty jáne jaıaý júrginshiler joly men velotrek bolady. Jol boıynda 6 aıaldama salynady. Sonymen qatar, jaǵalaý tolyqtaı abattandyrylyp, jaryqtandyrylady.
Jańa jol qaladaǵy kóp máseleni sheshýge múmkindik beredi. Bul jol bógettiń de qyzmetin atqarady. Aýdandardan kelgen avtokólikter aınalma jol arqyly qalaǵa kirmeı, áýejaıǵa nemese «Batys Eýropa - Batys Qytaı» halyqaralyq kólik dálizine shyǵa alady. ıAǵnı, qaladaǵy kólik keptelisi de azaıady. Eń bastysy, jańa jol sol jaǵalaýmen baılanystyratyn kópirge aparady. Turǵyndar demalyp, velosportpen shuǵyldanýǵa da yńǵaıly jer bolady.
Budan keıin oblys ákimi «Araı-3» shaǵyn aýdanynda salynyp jatqan turǵyn úı qurylysyn kórdi. Jańa shaǵyn aýdanda «Óńirlerdi damytýdyń 2020 jylǵa deıingi baǵdarlamasy» sheńberinde 20 kóppáterli turǵyn úıdiń qurylysy júrgizilýde. Tek bıyldyń ózinde oblys ortalyǵynda 80 kópqabatty turǵyn úı salynyp jatyr. Qurylys jumystary negizinen jyl aıaǵyna deıin aıaqtalyp, paıdalanýǵa beriledi.
Sonymen qatar, aımaq basshysy «Sáýlet» shaǵyn aýdanyna da bardy. Munda «Báıterek development» AQ arqyly 50 páterlik 7 kópqabatty turǵyn úı salynyp jatyr. Ár turǵyn úıde 40 eki bólmeli, 10 úsh bólmeli páter bar. Qurylysy aıaqtalýǵa jaqyn. «Nurly jol» baǵdarlamasy aıasynda boı túzep jatqan bul úılerge 2 mlrd 940 mln teńge qarastyrylǵan. Buryn osy aýmaqta retsiz ornalasqan eki júzge jýyq avtojaılar turǵan bolatyn. Olardyń qujattary rásimdelmegen, retsiz jáne qaraýsyz qalǵan-dy. Oblys ákiminiń tapsyrmasyna ári halyqtyń suranysyna sáıkes, avtojaılardyń ornyna baspana salý týraly sheshim shyǵaryldy. Árıne, bastapqyda avtojaı egeleri tarapynan túsinispeýshilikter bolypty. Biraq búginde boı túzegen záýlim úılerdi, kórikti shaǵyn aýdandy kórgende qabyldanǵan sheshimniń durys ekendigine kózderi jetken.
Oblys ákimi jaqynda ǵana el ıgiligine berilgen «Báıterek» shaǵyn aýdanynda da boldy. Esterińizde bolsa, 4 shilde kúni 6600 azamatqa jer telimi tabystalǵan edi. Bul bizdiń óńir úshin tarıhı oqıǵa hám qýanyshty sát boldy. Sebebi, qajetti ınfraqurylymnyń bolmaýyna baılanysty 2004 jyldan beri oblys ortalyǵynda eshqandaı jer telimi berilmegen. Qazirgi tańda aýmaǵy 980 gektar bolatyn shaǵyn aýdanǵa ınfraqurylym jelilerin jetkizý jumystary júrgizilýde. Qarajaty da daıyn. Jyl aıaǵyna deıin ınjenerlik ınfraqurylymǵa bólingen 9,5 mlrd teńge ıgeriletin bolady. Jeke turǵyn úı qurylysyn bastaǵan qala turǵyndaryn memleket esebinen sý, elektr, gazben qamtý nysandary men joldar salynady. ıAǵnı, jańa qonysta jeltoqsan aıyna deıin 75 shaqyrym jol tóseledi, 353 shaqyrym sý júıesi, 112 shaqyrym gaz qubyry, 152 shaqyrym elektr jelileri tartylady. Sondaı-aq, mektep, balabaqsha, emdeý mekemeleri sııaqty áleýmettik nysandardy josparlaý jumystary bastaldy. Aıta ketken jón, respýblıka boıynsha mundaı iri kólemde tolyq ınjenerlik-ınfraqurylymymen turǵyn úı úshin jer telimderin tabystap otyrǵan birden-bir aımaq - Qyzylorda oblysy. Keleshekte «Báıterekte» 36 myńnan astam qyzylordalyq turatyn bolady. Bul jańa shaǵyn aýdanda Tasbóget kentiniń halqymen para-par el turady degen sóz.
Budan bólek, oblys ortalyǵyna Shıeli men Syrdarııa aýdandary arqyly kiretin joldyń boıynan qaqpa salynyp jatyr. Quny 120 mln teńge bolatyn nysandardyń qurylysyn «ÝAD» jaýapkershiligi shekteýli seriktestigi júrgizýde. Kireberis qaqpalary júk kóligi men avtobýstardyń júrýine yńǵaılastyrylǵan. Merdiger mekeme jumysty kelesi aıda aıaqtamaq.
Sonymen qatar, oblys ákimi qaıta jańǵyrtýdan ótken Shymbaı kóshesin aralap kórdi. Sońǵy 3 jylda qalanyń jol qurylysyn damytýǵa 15 mlrd teńgeden astam qarjy tartyldy. Bul qarajatqa 300 shaqyrymdy quraıtyn joldar ortasha, kúrdeli jóndeýden jáne qaıta jańǵyrtýdan ótti.
Bıyldyń ózinde oblys ortalyǵynda uzyndyǵy 22 shaqyrym bolatyn 16 kóshege ortasha, 24,5 shaqyrym bolatyn 80 kóshege aǵymdaǵy jóndeý jumystary júrgizilýde. Sondaı-aq, 1,1 shaqyrymdyq Shymbaı jáne 1,5 shaqyrym bolatyn Súleımenov kósheleri jóndelýde.
Oblys ákimi qaıta jańǵyrtylyp jatqan «Nur Otan» partııasy Qyzylorda oblystyq fılıalynyń ǵımaratyn kórip, qurylysshylardyń jumysyna sáttilik tiledi.
Qala nysandaryn aralaý barysynda aımaq basshysy tıisti memlekettik organdar men qurylys kompanııa basshylaryna birqatar tapsyrmalar berdi. Eń bastysy, joldar men ǵımarattardyń qurylysy qyzylordalyqtar alańdamaıtyndaı sapaly salynýy tıis.
Qyzylorda qalasynda qoǵamdyq kólikter problemasy tolyqtaı sheshimin taba qoıǵan joq. Qalanyń jyl ótken saıyn keńeıýi jańa avtobýstarǵa suranysty arttyryp otyr. «40 avtobýs qatarǵa qosyldy» atty maqalada jýrnalıst jaǵymdy jańalyqty jetkize otyryp, qoǵamdyq kólik máseleleriniń sheshilý joldaryna ózindik taldaý jasap, aldaǵy ýaqytta oryn alýǵa tıisti jetistikterge toqtalǵan.
...Qyzylordadaǵy qoǵamdyq kólikter qatary jańa 40 avtobýspen tolyqty. Kólik qyzmetkerleriniń kásibı merekesi qarsańyndaǵy jańalyq qyzylordalyqtar úshin erekshe syı boldy. Saltanatqa oblys ákimi Qyrymbek Kósherbaev qatysyp, quttyqtaý sózin arnady.
- Kóptegen jyldar boıy halyqty ábigerge salǵan osy qoǵamdyq kólik máselesin sheshý maqsatynda biz 2014 jyly «Baıqońyr» áleýmettik kásipkerlik korporatsııasy janynan «Qyzylorda Avtobýs parkin» quryp, Eýropalyq qaıta qurý jáne damý bankimen birlesip jumys jasadyq. Sonyń nátıjesinde bankpen 21 mln AQSh dollaryna nesıe berildi. Búgin qyzylordalyqtar úshin aıryqsha kún, saltanatty sát! Qala halqynyń kópten kútken qýanyshy oryndalyp, sý jańa úlken syıymdylyqtaǵy zamanaýı avtobýstar el ıgiligine paıdalanýǵa berilip otyr, - dedi oblys ákimi.
Sondaı-aq, aımaq basshysy Qyzylorda qalasynda qurylysy júrgizilip jatqan avtobýs parkine toqtalyp, qala kórkine kórik berer nysandar jaıyn sóz etti. Turǵyn úıler jaıy men kópir qurylysyna, darııanyń arǵy betinen boı kóterer jańa qalanyń bolashaǵyn tilge tıek etti. Barsha qyzylordalyqtardy el damýy jolynda aıanbaı eńbek etýge shaqyrǵan ákim álemdik qarjylyq daǵdarys búıirden qysqan tusta elimizdiń eńse túsirmeı, bolashaqqa nyq senimmen qadam basýyn Elbasymyzdyń sarabdal saıasatynyń jemisi ekendigin aıryqsha atap ótti.
Munan soń, Eýropalyq qaıta qurý jáne damý bankiniń Qazaqstan boıynsha dırektory Djanet Hekman sóz sóıledi. Ol Syr eli jurtshylyǵyn qýanyshymen quttyqtap, jańa avtobýs kiltin júrgizýshilerge saltanatty túrde tabys etti.
Avtobýstar jaıyna toqtalsaq, ekologııalyq taza gazben júretin úlken syıymdylyqtaǵy avtobýstar Eýropalyq qaıta qurý jáne damý bankimen jasalǵan kelisim arqyly alynyp otyr. Byltyr jetkizilgen 30 avtobýs №1 jáne 18 baǵyt boıynsha qala turǵyndaryna qyzmet kórsetip keledi. Al 40 avtobýs №14, 17, 18 baǵytta jolaýshylar tasymaldamaq. Qyrkúıek aıynda taǵy 42 avtobýs ákelinedi dep josparlanýda.
Atalǵan kólikterdiń barlyǵy kógildir otynmen júredi, GPS, beınebaqylaý kameralary men múmkindigi shekteýli azamattar úshin minip-túsýge arnalǵan apparelmen jabdyqtalǵan. 78 jolaýshyǵa deıin tasymaldaýǵa qaýqarly. Sý jańa avtobýstardy tizgindeýshi júrgizýshiler de, kondýktorlar da arnaıy daıyndyqtan ótken. Taǵy qýantatyn jaıt, jańa avtobýstardyń iske qosylýymen birge 160 adam turaqty jumysqa ornalasty. Avtobýstar aýystyratyn ózge qoǵamdyq kólikter qaıtpek? Olar basqa marshrýttardy tolyqtyrady, ıaǵnı, eshkim jumystan shyǵarylmaıdy.
Ózderińizge málim, búgingi tańda Qyzylorda qalasynda syıymdylyǵy 200 avtobýsqa arnalǵan avtobýs parkiniń qurylysy júrgizilýde. Parkte kólik jóndeý, jýý tsehy men GPS arqyly barlyq avtobýstardyń baǵytyn baqylap otyratyn ortalyqtar ornalasady. ıAǵnı, Qyzylordadaǵy qoǵamdyq kólik qyzmetiniń zamanaýı úlgide qyzmet etip, el senimin eseleı túser kúni jaqyn.
«Kúrish eksportynan kóshbasshy el tájirıbesimen bólispek» atty maqalada tilshi Vetnam elshisiniń Syr óńirindegi sapary jaıly aıtady.
...Keshe oblys ákimi Qyrymbek Kósherbaev Vetnam Sotsıalıstik Respýblıkasynyń Qazaqstandaǵy tótenshe jáne ókiletti elshisi Doan Thı Sýan Hıen hanymdy qabyldady. Kezdesýden keıin elshi jýrnalısterge suhbat berdi.
Mártebeli meıman jýrnalısterge bergen suhbatynda Syr óńiri jaqsy áser qaldyrǵanyn aıtyp berdi. Bul mekenge Jaratýshy Iemizdiń aıryqsha yqylasy aýǵan dep aıtýǵa bolady degen pikirin bildirdi.
Elshi hanym oblys basshysymen kezdesý barysynda aımaqta atqarylyp jatqan jumystar jóninde habardar bolyp, 2025 jylǵa deıin júzege asyrylýy tıis basty jobalar týraly aqparat alǵanyn jetkizdi. Ol oblys ekonomıkasy men qoǵamdyq ómiri belsendi damyp kele jatqany aıqyn kórinip tur dedi.
Vetnamdyq qonaq ákimmen kezdesýde barlyq salaǵa qatysty áńgime bolǵanyn jetkizdi. Onyń ishinde munaı óndirý jáne munaı kenishterin barlaý jaıy da sóz bolǵan. Vetnam Respýblıkasynyń kópshilik qoldanylatyn tutyný taýarlar óndirisimen aty shyqqany belgili. Sondyqtan, onyń kóptegen túrlerin jetkizý múmkin ekendigi aıtyldy.Sondaı-aq, Qazaqstan taýarlaryn eksporttaý, onyń ishinde et jáne et ónimderin shyǵarý jaıy da aıtylǵan.
- Jalpy elshilerdiń dıplomatıkalyq qyzmetindegi basty mindetteriniń biri eki el arasyndaǵy tıimdi ekonomıkalyq yntymaqtastyqqa jol ashý bolyp tabylady. Ol úshin bıznesmenderdiń baılanysyn ornatý qajet. Sondyqtan da aldaǵy ýaqytta Vetnam jáne Qazaqstan kásipkerleriniń basyn qosý maqsatynda Astanada bıznes-forým uıymdastyrý josparlanyp otyr. Bul forýmǵa Qyzylorda oblysynyń kásipkerleri de kóptep qatysady degen senimdemiz, - dedi elshi sóziniń sońynda.
Vetnam Sotsıalıstik Respýblıkasynyń Qazaqstandaǵy Tótenshe jáne Ókiletti elshisi Doan Thı Sýan Hıen Syr eline sapary aıasynda «Jan Araı Jem» seriktestiginiń jumysymen tanysty.
Syrdaǵy serpindi jobalar qataryndaǵy kásiporynnyń búginde jumysy qyzý. Táýligine 80 tonna qurama jem óndiredi jáne kúrish aqtaý zaýyty 150 tonna kúrish salysyn óńdeıdi. 250-ge jýyq adamdy jumyspen qamtyp otyrǵan kásiporynda shıkizat jáne daıyn ónimder saqtaıtyn qoımalar, avtotarazy men zerthana, qaltalaý tsehy, un tartý dıirmeni men makaron shyǵarý óndiristeri bar. Atalǵan óndiristerden shyǵatyn dándi daqyl qaldyqtaryn qurama jem shyǵarýǵa paıdalanady. Sondaı-aq, atalǵan ujym úırek-qaz ósirýdi qolǵa alǵan. Jýyrda qustardyń 10 myńy kólge jiberilipti. 10 gektar aýmaqqa ornalasqan agrokeshen ázirge 6 gektaryn tolyq ıgergen, aldaǵy ýaqytta basqa da tyń jobalardy júzege asyrý josparda bar.
Vetnamdyq elshi agrokeshenniń jumysymen tanysý barysynda oblystyń aýyl sharýashylyǵy salasynyń damýyna joǵary baǵa berdi. Aldaǵy ýaqytta eki el sharýalarynyń tájirıbe almasyp, iskerlik qarym-qatynastyń damýyna eki jaq ta múddeli ekendigin jetkizdi.
Munan keıin Doan Thı Sýan Hıen oblystaǵy kásipkerlik palatasynda bolyp, bıznes qaýymdastyq ókilderimen júzdesti.
Kezdesýde palata dırektory Ǵalymbek Jaqsylyqov óńirdegi kásipkerlerdiń quqyǵyn qorǵaý, ákimshilik kedergilerdi tómendetý, bıznes keńes berý baǵytynda atqarylyp jatqan sharalardy sóz etti. Sondaı-aq, «Atameken» UQP ázirlegen Kásipkerlikti damytýdyń óńirlik kartasyn tanystyrdy. Karta - ózinshe bir saıt ispettes. Oǵan kez kelgen kásipker kirip, kókeıinde júrgen barlyq saýaldarǵa jaýap ala alady. ıAǵnı, bul elimizdiń kez kelgen aımaǵyndaǵy kásipkerliktiń damý deńgeıin baqylap otyrýmen qatar, ınvestıtsııaǵa muqtaj salany da anyqtaýǵa múmkindik beredi. Elimizdiń 14 oblysy men respýblıkalyq mańyzdaǵy 2 qalany qamtıtyn Qazaqstannyń bıznes-kartasynan bir óńirdi tańdap, onyń tabıǵı resýrstarymen, paıdaly qazbalarymen, óndiris oshaqtarymen, aýyl sharýashylyǵy kásiporyndarymen tanysýǵa bolady. Karta Syr óńiriniń múmkindikterin saralap jatqan vetnamdyq áriptester úshin de jol nusqaýshy bolmaq.
Al Vetnam elshisi Doan Thı Sýan Hıen Qazaqstanmen, sonyń ishinde Qyzylorda oblysymen yntymaqtastyq qarym-qatynasty arttyrýǵa jáne saýda-ekonomıkalyq baılanysty nyǵaıtýǵa nıetti ekenin jetkizdi. Onyń aıtýynsha, óńirimizde ınvestıtsııa úshin qolaıly jaǵdaı qalyptasqan. Ásirese, aýyl sharýashylyǵyndaǵy jetistikterdi oń baǵalady. Kúrish ónimin eksporttaýdan álem boıynsha kósh bastaıtyn memleket ókilderi Syr marjanyn syrtqy naryqqa shyǵaryp qana qoımaı, vetnamdyq kúrish ósirýdiń tyń tásilderi boıynsha tájirıbe almasqysy keledi.
Buǵan deıin Ońtústik Qazaqstan jáne Jambyl oblystarynda jumys saparymen bolǵan elshi josparlaǵan jobalarynyń basym bóligin bizdiń oblysta júzege asyrǵysy keletinin jasyrmady. Atap aıtsaq, Vetnam tarapy munaı-gaz salasyna ınvestıtsııa salýǵa múddelilik tanytyp otyr. Aıaq kıim shyǵaratyn fabrıkany iske qosýdy josparlaýda. Sondaı-aq, Qyzylorda qalasynda saýda úıin ashpaq.
15 jyldan astam ýaqyt boıy Vetnam elimen áriptestik ornatyp kele jatqan «Source Invest Company» seriktestiginiń quryltaıshysy Oralbek Qojamjaruly: «Qyrkúıek aıynda Astanada Vetnamnyń iri kompanııalary ókilderiniń qatysýymen bıznes-forým ótkiziledi. Sonda qyzylordalyq kásipkerler óz ónimderi men múmkindikterin kórsetip, naqty kelisimge kele alady. Al bul kezdesýler men kelissózder soǵan altyn kópir bolmaq», - dedi.
Óz eliniń aýa raıy Syr óńirimen uqsas keletinin aıtqan elshi Doan Thı Sýan Hıen aldaǵy ýaqytta Vetnamǵa bizdiń kásipkerlerdi shaqyrdy.
Jalaǵash aýdandyq gazeti «Jalaǵash jarshysy» gazetinde jarııalanǵan «Jastar saıasaty qyzmettik ósý baspaldaǵyna aınalmaýy tıis» atty maqalada tilshi belgili aqyn Muhtar Nııazovtan suhbat alǵan. Onda búgingi qoǵam ómiriniń san-salaly jaqtar, onyń ishinde jastar ómiri men olardyń qoǵam aldyndaǵy jaýapkershiligi sóz bolady.
...Týǵan jerdiń perzenti, Aqaryqtyń qyrany, aqyn Muhtar Nııazovtyń ulttyq ónerdiń bastaýynda júrgenine de týra 10 jyl tolypty. Alǵash ret 2005 jyly Qyzylorda qalasynda ótken Respýblıkalyq «Elbasy Joldaýy - Eldiktiń arqaýy» atty aqyndar aıtysynda І oryndy qanjyǵasyna baılaǵan aqyn talaı dodada top jardy. Ol qazaqtyń ulttyq óneriniń tarıhynda alǵash ret «Altyn dombyrany» ıelendi. Ot aýyzdy, oraq tildi aqynnyń árbir jetistigi men jeńisi óskeleń urpaqqa ónege bolary sózsiz. Qoǵamda óziniń jalyndy jyrlarymen, talaı qoǵamdyq máselelerge qalam terbep júrgen «Aq sóıle» aqyndar birlestiginiń tóraǵasy Muhtar Nııazovpen áńgimelesýdiń sáti tústi.
-Muhtar aǵa, aıtys ónerinde júrgenińizge 10 jyldan asa ýaqyt ótipti. Osy ulttyq ónerge tárbıelep, alǵash ret sahnaǵa shyǵýǵa óz septigin tıgizgen ónerdegi ustazdaryńyz jaıly aıtyp ótseńiz?!
-Iá, osy kıeli sahnada júrgenimizge de 10 jylǵa jýyqtapty. Meni alǵash ret aýdanymyzda oqýshylar aıtysyna jetelegen Qanshagúl Mustafaeva apaıymyzdyń eńbegin erekshe aıta alamyn. Ol kezde Qanshagúl Shońmurynqyzy aýdandyq oqýshylar úıiniń dırektory qyzmetin atqaratyn edi. Aı saıyn qyzý qaınaǵan mádenı is-sharalarǵa shaqyryp, odan bertin kele oblystyq aıtysqa barýyma da sol kisiniń yqpaly zor boldy. Ózi til mamany bolmasa da, ulttyq ónerge degen janashyrlyǵy basym edi. Keıin Qorqyt Ata atyndaǵy QMÝ-niń fılologııa fakýltetine oqýǵa túsken soń, aqyn ári jyraý Aıbek Táńirbergenovten kóp tálim aldym. Aldyńǵy tolqyn aǵalarymyz Dúısenbek Aıashuly, Serik Ydyrysov, Aıdos Rahmetov, Mamyr Dáýletov syndy aqyndardyń ómir mektebinen óttik. Al respýblıkalyq dodalarda maǵan jol siltegen Júrsin Ermannyń bergen tálimi mol.
-Sóz ónerin zerdeleýde 10 jyldyń ózindik salmaǵy bar. Siz qatysqan áýelgi aıtystan keıingi aıtystardyń aıyrmashylyǵy qandaı?
-Biz erterekte qatysyp, kórip júrgen aıtysta taza sý- yryp salmalyq qasıet menmundalap turatyn. Sol kezeńde aldyńǵy tolqyn aǵalarymyzdyń aqyndyqpen qatar, tabıǵı sýyrypsalma sheberligi myqty edi. Aıtys óneri qazirgi ýaqytta qaryshtap damyp keledi. Tipti kórkemdik, tildik- stıldik jaǵynan jazba poezııasynyń ózin on orap alatuǵyn kúshi bar. Biraq, bul aıtys óneriniń tabıǵatynan ajyraýy- na ákelip soǵady. Keıin ulttyq sóz óneriniń bastaýy jasan- dy ónerge aınalyp ketpese degen oı keledi. Búginde ózimiz qatarly jas aqyndar kóp jaǵdaıda jyrshylyq, tolǵaý nusqasyna oıysyp bara jatqandaı. Qazirgi tańda aıtys óneri qoǵamdyq mánge ıe, saıası minberge aınalyp ketpese eken deımiz. Sol úshin eldikti, ulttyq qundylyqtardy, keshegi el úshin janyn pıda etken arystarymyzdyń ómir jolyn nasıhattaý sekildi máselelerdi aldyńǵy qatarǵa qoıýdamyz. Alaıda aıtys kóbine dıalog retinde órbise quba-qup bolar edi. Sáıkesinshe, qarymta jaýaby da dıalogpen qaıtarylýy tıis.
-Búgingi aıtys shoýǵa aınalyp bara jatqan joq pa?!
-Aıtystyń negizgi baǵytynyń ózi - shoý. Poezııadan aıtystyń aıyrmashylyǵynyń ózi ulttyq naqyshtaǵy - shoý nusqasynda bolýy. Keshegi Shashýbaıdyń quıryǵymen jorǵalaýy nemese taqııany tóbesine aınaldyryp shyǵýy, keshegi Taıjandardyń attyń ústine minip, sekirip túsýiniń ózi shoý emeı nemene?!
Osy Syr boıyndaǵy Kúndebaı Aldońǵarov, Manap Kókenov syndy aqyndardyń bir ózi bir teatr bolǵan. Al teatr degenimiz bir adamnyń boıynda birneshe ónerdiń ushtasýy bolsa, shoýdyń ózi kórermenderdi aıtysqa shaqyrýdyń bir tetigi bolyp sanalady. Keıbir tanymal telearnalar aıtystan shoý jasap, oǵan estrada juldyzdaryn aralastyryp jatyr.
-Qazirgi aıtysta áýenge basym baǵyt berý sıpat berip júr. Ol sóz qadirin túsirip jibermeı me?
-Muhtar Áýezov óz sózinde: «Aıtys - degenimiz ol sóz barymtasy» dep baǵa bergen. Barymtaǵa qarymta degen jáne bar. Sóz barymtasy degenimiz - oı men sózge shabýyl jasaýshy, ıaǵnı taban astyndaǵy oqıǵalardy sıǵyza otyryp, úlken daıyndyqpen ótkizetin sóz qaqtyǵysy. Keı aıtystarda «Áńgimesi aýyldyń, Elbasynyń Joldaýy», «Aǵaıynnyń baýyrdyń kerek qoldaýy» degen sekildi óleńniń utymdy tustary bolmasa, bet aldy ándete berýdiń ózi ábestik. Bul ulttyq óner bolǵandyqtan, onyń basty qundylyǵyn saqtaýymyz tıis. Negizgi basymdylyqty sózge mán berilýi kerek. Áıtpese, 1997-2000 jyldary aıtystyń sońy ánmen aıaqtalyp jatqanyn kórgen emespiz. Barlyq basymdyqty, kúshti sózge berý aıtystyń salmaǵyn kórsetedi.
-Aýdanymyzda ózińizden keıingi aıtysker aqyndardy kóre almaı júrmiz, nege?
- «Erim deıtin el bolmasa, elim deıtin er qaıdan shyǵady» demekshi, aldyńǵy tolqyn aǵa-apalarymyz ben klýb meńgerýshileri úıretpese, ónerge ete- ne aralasyp kete alamyn dep aıta almas edim. Qazaq balalarynda uıańdyq basym. Senimsizdik júrekke uıalap alǵan. Keshegi Mysyq bı meken ótken, E.Ábdihalyqova, M.Aıapov, J.Sarbalaev, Á.Júrgenbaev, A.Rahmetov syndy aqıyq aqyndar shyqqan óńirden osy kúnge deıin bir aıtys aqynyn tárbıelep shyǵarýǵa bolmas pa edi. Bul mádenıet jáne bilim bólimderiniń jumysyna syn ekendigi kórinip tur. Buryndary sol alaqandaı ǵana aýdanda mádenı is-sharalar qyzý qaınap, oqýshylar aıtystary men jastardyń mádenı aǵartý sharalary tolassyz ótip jatatyn. Ol úshin jas daryndarmen jumys jasaıtyn ortalyqtar ashylsa degen oıymyz bar. Eger arnaıy mádenıet bólimi tarapynan aıtys úıirmelerine jetekshilik jumys qarastyrylsa, aptasyna 2-3 ret baryp, balalardyń shyǵarmashylyǵyna jumys jasar edik. Biraq, sol ulttyq ónerge qoldaýdyń joqtyń qasy bolyp tur. Eger basshylyq tarapynan ulttyq ónerge betburys jasalsa, bizdiń týǵan elge baryp qyzmet etýge shamamyz jetkilikti. Áıtpese jastarda talpynys bar. Jalpy keıingi jyldary mádenıet salasy men meshittiń jaǵdaıy qoldaýdy qajet etedi.
-Búgingi jastarǵa degen kózqarasyńyz qandaı?
-Osydan myń jyl burynǵy Kúlteginniń jazbalarynda da «Jastar buzylyp barady» degen pikirge saıatyn oılar kezdesken. Úlkenderdiń aqylynyń tolysqan kezdegi ózinen keıingilerge syn kózben qaraýy bul tabıǵı qubylys bolyp tabylady. Qazirgi jastarda ǵylymǵa, ınnovatsııaǵa, bilim men jańashyldyqqa degen talpynys bar. Sol kóńilge qýanysh uıalatady. Tek baı-baǵlannyń balasy ómir boıy qymbat kólikpen mektepke baryp, keıin memlekettik qyzmetke ornalasýynan qorqýǵa bolady. Sebebi, olar muqtajdyqty kórmegen. Ashtyqty sezinbegen, kórmegen jas ári albyrt qyzmetkerdiń halyqtyń muńyn túsinedi dep aıta almaımyn. Jalpy, «Men jastarǵa senemin» dep Maǵjan aqyn senim artqanda, jastardyń bolashaǵyna biz qalaı kúmán keltire alamyz. Únemi jas býynnyń keleshegine senimsizdikpen qarap, olar jasqanshaq bolmaı ma! Biz jastarymyzdy bala kezinen handaı syılap, oıyn ashyq aıta alatyn azamat etip tárbıeleýimiz kerek.
-Siz patrıot degen uǵymdy qalaı túsinesiz?
-Men «Qazirgi jastar patrıot pa, álde pysyq pa?» degen taqyrypta oı bildirgen bolatynmyn. Jastar saıasaty men máselelerin óziniń kóterilý baspaldaǵyna paıdalanǵan azamatty patrıot dep aıta almaımyz. Qaıta eline, týǵan ólkesine adal qyzmet etip, eshkimniń ala jibin attamasa, jamandyqqa barmasa sonyń ózi - patrıottyq emes me?! Patrıot - ol eline de, ózine de bolsyn degen azamat. Keı patrıottyq forýmdarǵa barsań, sahnanyń artqy jaǵynda temekiniń tuqyly, sýdyń bos ydystary shashylyp jatady. Sol olqylyqty jiberetinder forýmǵa qatysýshy «patrıotty jastar». Qazaqta «Jaman qoıshy jaılaýyn bir kúnde jeıdi» degen ataly sóz bar. Jalań uran, jadaǵaı sóz jastardyń patrıottyq sezimin kótere almaıdy. Qajet jerinde Elbasyna da, elge de qurmet kórsetýge bolady, biraq sheginen shyǵyp ketpeýi tıis. Jalǵandyqtyń túbi - jalǵan. Otandy súıý - ımannan degen sóz bar. Jastardyń patrıottyǵyn kóterýde jańa bir reforma kerek. Bir ǵana Ǵ.Muratbaevtyń ómir joly jastarǵa qanshama úlgi emes pe?!
-Siz úshin áleýmettik jeliniń mańyzy qandaı?
-Men álbette eldiń pikirimen sanasamyn. Alǵashynda Týıtter jelisin paıdalansam, búginde Feısbýk, Instagramm jelilerin jıi paıdalanamyn. Biz búgingi jaǵdaıda halyqty bastap shyǵatyn serkelerge muqtajbyz. Aıtysta da halyqtyń deńgeıinde sóıleıtin aqyndar bar jáne halyqtan joǵary sóıleıtin azamattar kezdesip jatady. Árkimniń óz pikiri bar. Kóbine áleýmettik jelini qoldanýshylar jaýapkershilikti sezine bermeıdi. Halyqtyń tym saıasatqa bet burýy qaýip týǵyzady. Bile bilseńiz, ózge elderdegi talaı búlikter men qyrǵyndardy osy áleýmettik jeli arqyly uıymdastyrǵan. Elimizde birlik pen bereke bolǵanǵa ne jetsin!
Aral aýdandyq «Tolqyn» gazetinde «Ara baqqan azamat nemese araldyq omartashy» atty maqalada jýrnalıst Syr óńirine onsha bir tán bola qoımaǵan kásip ıesiniń ómirin maqalaǵa arqaý etken.
...Ár jumystyń óz qıyndyǵy bolady. Malshy tólin, eginshi ónimin, kásipker paıdasyn kútedi. Al, omartashy she? Sózimizdiń álqıassasyn saýalmen bastaýymyzdyń sebebi, bul is bizderge tańsyq. Árisin qaıdam, táýelsiz el atanǵan 25 jylda ara baǵyp, bal jınaǵandardy baıqamappyz... Aýdandyq kásipkerlik, ónerkásip jáne týrızm bóliminiń bas mamany Ádiljan Seıitov qyzmettik telefonǵa qońyraý shaldy. Úninen qýanyshtyń lebi esedi: -Aý, tilshi joldastar, jerlesimiz bıznesti qoldaý men damytýdyń biryńǵaı baǵdarlamasy aıasynda qaıtarymsyz grantty jeńip aldy ǵoı,-dep, súıinshi surady. Aýyldastyń taıy ozsa, úıde otyryp taqym qysatyn qazaq emespiz be? Jaǵymdy jańalyqtyń aıtýǵa turarlyq ekenin jetkizip, qandaı joba ekenin bilýge asyqtyq. -Ara ósirgisi keledi. Aty-jóni-Nurbek Seksenbaev. Bıznestiń jol kartasy negizinde 1 mıllıon teńge qarjy alyp, Aqbaı aýyly mańynda iske kirisýde,-dedi ar jaqtaǵy daýys. Sonymen, tosyn taqyrypta qaýzaý maqsatynda, Aral-Qazaly baǵytyndaǵy avtobýsqa minip, «Sháken» degen jazýy bar tustan tústik. Aldyn-ala ýáde etkenimizdeı, Nurbek Seksenbaev kútip tur eken. Shaqyrymdaı jaıaýlattyq. Áńgime aýany da ara qaqynda órbidi. Tyń is bizderge tańsyq. «Sholaqaryq» kanalynan belaýyrdan sý keshýge týra keldi. Dittegen jerge de jettik. Aınala kisi boıy ný qamys. At shaptyrym aýmaqqa oısyl qara tuqymynyń jeńsik asy sanalǵan jantaq ta bitik shyǵypty. Kútimdi kóp qajet etpeıtin dala gúlderiniń túri san alýan. Bir sózben aıtqanda, tabıǵaty tamyljyǵan jer. Kóship-qonýǵa yńǵaıly shaǵyn tirkeme ústinde 20 omarta ornalasypty. Ár uıashyqta orta eseppen 25 myńnan astam ara bar kórinedi. Kók maısa ústinde kásip ıesimen emen-jarqyn áńgimeleskimiz-aq keledi. Alaıda, qulaq tundyrar ara únine boıymyz úırener emes. Qıpaqtap otyrǵanymyzdy sezdi me, bir-jar ara ashkózdene kep, naızasyn qadap úlgerdi. -Qozǵalma, mine aranyń ınesi degen Nurbek denege kirgen qadaý-qadaý tikenderdi julyp alyp kórsetip, ara ýynyń adam janyna shıpa ekeni medıtsınada dáleldengenin tilge tıek etti. Sosyn, shylymyn tutatyp, omartaǵa biri kirip, biri shyqqan aralarǵa kóz almaı qarap turdy.
Osy sandaǵy «Týrızmdi damytýǵa ún qosqan» atty maqala Syr óńirinde týrızm salasyn damytýǵa múmkindikterdiń mol ekeni jaıly oı qozǵaǵan.
...Kezinde aýdanymyz ekologııalyq aımaq retinde álem nazaryn ózine aýdartqan bolatyn. ıAǵnı, Aral dese, teńizi tartylǵan, topyraǵy kóshken, tuzy ushqan qasiretti meken dep oılaıtyn adamdardyń búginde kózqarasy múldem ózgergen. Sebebi, qazirgi ýaqytta teńiz kemeline kele bastaǵan tusta, aýdanymyzdaǵy aıdyndy Qamystybas kóli de mundaǵy halyqtyń tirshilik kózine aınalyp otyr. Qazirgi tańda Qambash kóliniń aınalasy adam tanymastaı ózgere bastaǵan. Jeke kásipkerler demalys oryn- daryn jandandyryp, kelýshilerge barlyq jaǵdaı jasaý ústinde. Osy kezge deıin Qambash kóli jaǵalaýyndaǵy kıiz úıler óz jumysyn toqtatyp, onyń oryndaryn za- manaýı úlgidegi demalys oryndary almastyrǵan edi. Osy otandyq týrızmdi damytý jolynda eńbek etip kele jatqan, árıne, ózimizdiń jergilikti kásipkerler ekeni barshaǵa belgili. Solardyń biri-Altynbek Ábıev «Eko damý baǵdarlamasy» boıynsha kól jaǵalaýynan qonaq qabyldaıtyn úıler salý maqsatynda 4 paıyzben 5 mıllıon teńge nesıe alyp, búginde óz isin dóńgelentip otyr.
Týrızm salasyn damytýdy qolǵa alýǵa ne sebep boldy degen saýalymyzǵa A. Ábıev: -Qamystybas kóline kórshi memleketterden, shetelden kelip tynyǵýshylar sany jylma-jyl artýda. Qamystybas kóliniń ereksheligi - eń tunyq kól, sýy móldir, túbi men jaǵalaýy qıyrshyq qumdy bolyp keledi. Kóldiń emdik qasıeti ǵylymı turǵydan áli tolyq zerttelmese de, emdik qasıeti bar ekenin jergilikti turǵyndar jaqsy biledi. Kóbine kelýshilerdiń teri jaralary men adam denesindegi jaraqat kólge túskennen keıin jazylyp ketip jatady. Keıbir jeriniń tereńdigi 15-16 metrge deıin bolsa da, kól túbi jarqyrap kórinip jatady.
Taǵy bir ereksheligi, kúnge qyzdyrynǵan adam denesindegi Qamystybas kólinen alǵan kúıigi keler jylǵa deıin saqtalady eken. Baıqońyr qalasynan kelgen reseılikter men túrli salada qyzmet etip júrgen sheteldikter Qamystybas kóline demalýdy jón sanaıdy. Óıtkeni, emdik qasıeti mol Qamystybas sýynyń shıpalyǵy kóptegen adamdardyń densaýlyǵyna oń áserin tıgizýde. Kól sýynyń móldirligi, tazalyǵy, mıneraldy quramy týrızm ımıdjin qalyptastyra alatyn bolǵandyqtan, men de tabıǵat aıasynan 5 demalys ornyn ashyp otyrmyn. Alda kóptegen josparlarym bar. Máselen, jyl on eki aı jumys jasaıtyn demalys ornyn ashyp, kelýshilerdi qystyq oıyn túrlerimen aınalysýlaryna jáne balyq aýlap taza aýada demalýlaryna jaǵdaı jasasam deımin.
Eger uzaq merzimge jalǵa berilse, bul jerler kóp ıgi isterdi atqarýǵa bolar edi-degen kásipker eń bolmasa, 4-5 jylǵa synaq merziminde jalǵa berilse týrızm qarqyndy damyp keter edi degen óz oıyn aıtty. Sebebi, 1 jylǵa ǵana jalǵa alyp otyrǵan jaǵalaý jerinde bolashaqqa josparlar quryp, aýqymdy jumys atqarý, tipti, múmkin emes eken. Áıtse de, Altynbek tek munymen shektelip qalǵan joq. Qalamyzdaǵy Álenov kóshesinen at sportyn damytý maqsatynda kópshilikke arnap atpen serýendeıtin alańqaı ashty. Búginde at sportynyń densaýlyqqa paıdasy zor ekenin túsingen aýdan turǵyndary osy jerden tabylýda. Sondaı- aq, ár beısenbi kúni múmkindigi shekteýli balalar arasynda tegin serýen uıymdastyratyn kásipker, bul qaıyrymdy isti Alla razylyǵy úshin jasap otyrǵanyn sóz ara- synda tilge tıek etti. Eńbekshil jan qaramaǵynda jumys jasaıtyn 3 adammen birge, kúnine 70-80 deı adamdy qabyldaıdy. Árıne, kóldiń basynda keıbir túıitkildi máseler sheshimin tappaǵandyqtan, kásipker jaǵalaýdaǵy demalys oryndaryna elektr energııasyn kún kózinen qýat alyp, jaryq beretin qondyrǵylar ornatý maqsatynda BUU-nyń «Jasyl ekonomıka» baǵdarlamasy negizinde qujattar ázirlep jatyr. Óıtkeni, kásipker «Jasyl ekonomıka»-básekege qabiletti elder úshin ekonomıkalyq damýdyń birden- bir úlgisi ekenin jiti túsingen. Balamaly qýat kózderin tıimdi paıdalaný júzege asyrylyp jatyrsa, Qambash kóli jaǵajaıyndaǵy demalys oryndar odan ári qulpyra túser edi.
Syrdarııa aýdandyq «Tirshilik tynysy» basylymyndaǵy maqalalarda da aýdan ómiriniń san-salasy qamtylǵan. «Búgingi kerim qyz - erteńgi kelini» atty maqalada ult tárbıesiniń qyz baladan bastaý alatynyn jetkizbek bolǵan tilshi.
...Ár shańyraqtyń berekesin kirgizip, aırandaı uıyǵan otbasyǵa aınaldyratyn áıelder qaýymy ekeni belgili. Qyz qylyǵymen ár ýaqytta jarasymdy. Náziktik tamyljyǵan kúıi tańyrqatatyn tal shybyqtaı boı túzegen sóz jetpes sulýlarymyzdyń búgingi kelbeti qandaı? Endeshe basty suraǵymyzdy oısha tarazylap arýlarymyzdyń zaman aǵymyndaǵy tulǵalyq kelbetteri de ózgerdi. Kezindegi dúıim elge úlgi bolarlyq apalarymyz qashanda bizder úshin izettilik bıiginen alasarmaıdy. Erterektegi erin syılaǵan qazaqy dástúrdiń mán-maǵynasyn sezinip, túzý joldan taıqymaǵan tekti analarymyzdyń izin jalǵaǵan aqjaýlyqtylarymyz jetkilikti.
Degenmen qazaqy ǵuryptyń keı tustary jutańdanyp barady. Qoǵam ómirinen syr shertetin bolsaq biz ómir súrip jatqan qazirgi zaman ózgerdi me álde adamdar tektilik qalpynan taıqydy ma áıteýir bolashaǵymyzǵa alańdaıtyn hálge jettik. Boıjetkenderimiz jastaıynan tálim-tárbıe alsa da abyroısyzdyqqa jıi ushyraıtyn boldy. Bolmashy nársege qabaq shytyp, shytynap ketetin keıipke enedi. Aqylyn aıtqan úlkenniń tilin almaı qyńyr minezin kórsetip qıqarlanady.
Ár istiń baıybyna barmastan beı-bereketsizdikke boı aldyrady. Kórer kózge qubylyp, unamsyz qylyqtarymen zyǵyrdanyńdy qaınatady. Qur bekerge buldanyp, sóz talastyryp bir-birimen kórmesteı kúńkildesedi. Janyna batyryp sóz aıta qalsań ótirik jylamsyrap kóz jasyn kóldetýge beıim keledi. Burymdy shashtaryn qıyp tastap, batystyq úlgidegi shash úlgilerine áýestenip álektenedi. Etegi túsken kóılekterimizdi qysqa beldemshelerge almastyryp bólektenedi. Buryndary ákesi sóılemeı jatyp, qabaǵynan qorqatyn qaryndastyrymyz qaıda baǵyt aldy. Úıdeginiń aıtqanyna zer salmasa báz bireýdiń syn aıtqanyn qaıtsin. Odan qaldy jigitke jaǵyný maqsatynda túrli qýlyqtarǵa barady. Kesh batysymen túngi klýbtardy, syrahana- lardy jaǵalap, temekisin býdaqtatyp saýyq-saıran salady.
Qazir sońǵy kezde sánge aınalǵan úrdis «kalıan» tartý. Keı baýyrlarymyz sondaı arsyzdyqqa boıyn úıretken arýlarymyzdyń aldaýyna túsip, qaltasyndaǵy qarajatynan qaǵylady. Shyrmaýyqtaı shyrmalǵan taǵdyrlaryn aıtsaı. Árkimniń óz esebi bar kim-kimdi aldap júrgeni belgisiz. Áıteýir qyzyqqa maldanǵandardyń mar- dymsyz ómirleri ótip jatyr. Mine, osylardan ósip-óngen urpaqtyń keleshegi bulyńǵyr. Árıne, eldiń bári búlinip bitti deýden aýlaqpyz. Degenmen, úlkenderdiń ruqsatynsyz artyq qımyl jasamaıtyn boıjetkenderimiz jańaǵyndaı jamanshylyqtarymen kózge túsetinderdiń tasasynda qalyp qoıady. Inabatty boıjetken qashanda bir erekshelenip turatyn sulý kelbetimen aıshyqtanyp turady. Qadyr atamyzdyń halyq arasynda júrgen «Sulý qyzdy kórgende, aqyldy qyzdy aıap ketemin» degen sózi eriksiz oıyma oralady. Syrtqy kelbetimen talaıdy baýraıtyndardyń aqyly taıaz bolǵany ókinishti. Jan sulýlyǵynan tán sulýlyǵyna aqshasyn jumsap, qur bekerge ýaqyt qurtatyndar únemi qaıyrymdy iske kúsh-jigerin jumsaıtyn apalarymyzdan tálim ala bilse, quptarlyq jaǵdaı emes pe? Bir baıqaǵanym kópshilik ortada joǵaryda aıtylǵandarǵa jaza basyp, tap bolǵandar aıaq astynan kúrt ózgerip, namaz oqyp, ımandylyqqa bet burady. Sútten aq sýdan taza qalpynda júrgendeı kezdese qalsań ýaǵyz aıta jóneledi. Muny kórgende bir jaǵynan qýanaryndy nemese kúıinerińdi bilmeı qalasyń. « Aqyldy qyz - aýyl kórki», demekshi ár qyzdyń arman tilegi otbasyn quryp, ana baqytyn seziný. Ózge jurtqa kórkine saı kelin ataný. Barǵan jeriniń úırenshikti tirshiligine sińisip ketý basty paryzy.
Ata-anasyn qadirlegen jyly orynǵa taban tıgizip, asyraı bilgen ul-qyzdy árdaıym kórgeni mol dep bilemiz. Qıynshylyqty bastan ótkergen jas otbasy ǵana baqytty ǵumyrnamasyna qadam basady. Joqshylyqqa tózip, joqtan bar jasap, kúnkóris qamyn jasaý otanasyna baılanysty. «Kelini jaqsy úıdiń keregesi altyn» degen sóz de bar. Bul oraıda sol shańyraqqa qut bolyp jabysqan jas kelinniń damylsyz júgirgen qyzmeti men erine sóz estirtpeý úshin atqarǵan eńbegine baılanysty. Alystan aǵaıyn kelse samaýrynyn qaınatyp, jadyrańqy kúıde kútip alaǵany. Qansha jerden durys emes jerdi baıqap, bilgenin jetkizgen ananyń orny erekshe. Joǵaryda aıtylǵan erkindike moıyn usynǵan qyzdarymyz basqa otbasyǵa qalyptasa almaıdy. Qaıta úndemegennen úıdeı bále shyǵytany anyq. Ýaqyt óte kele baıaǵy qalpyna basyp, tórkindegi tóńkerisshildik qasıetti ornatqysy keledi. Tósegi túske deıin jınalmaǵan kúıinde jatsa, úıdiń kútimine mán bermeıdi. Bir kóriniske kýá bolǵanym bar kelin bolyp túskenine birshama ýaqyt bolǵan kelinshek enesimen, ıakı jaqsylyǵyn oılar ekinshi anasymen quddy bir kúnde bet julysyp, aıqaılasyp úırengen bazardaǵy saýdagerlerdeı urysyp jatqandyǵy tań qaldyrdy. Mundaı oqıǵalar bar otbasynda kezdesedi. Kerek deseńiz budan da soraqysyn kórip júrmiz. Únemi «álpeshteýdi» qajet qylatyn jeńgelerimizdiń kesapattyǵy jaǵa ustarlyq. Tańerteńnen qara keshke deıin aınaldyrǵan úı sharýasyn bir jaqty qyla almaı baıǵustyń basy qatady. Ony kórgen ene qalaısha aqyl aıtpasyn. Kárilik basyp, egde tartsa da sol úıdiń úlken kelinine aınalady. Óıtpeske amaly bar ma? Teledıdarǵa telmirgen kúıinde balany syltaýratqan bolyp, alańsyz bir isi alǵa baspaıdy. Tabaldyryqtan syıly qonaq attasa balany baqyrta qoıady. Odan qaldy ydys-aıaq synǵysh keledi. Berekeli úıge emes, jan aıqaıy shyqqan jalmaýyzdyń mekenine tap bolasyń. Qaıran er azamattarymyz úılenbeı jatyp áıel alsam qatty ustaımyn dep lepiredi. Qaıdan ondaı kún týsyn eki jaqqa bolysa almaı álsizdik tanytady. Aqyr sońynda shańyraǵy shaıqalyp ajyrasýǵa ákelip soqtyrady. Abysyn-ajyndardyń qatary tolysyp, jınala qalsa aıtatyndary baılarynyń tapqan baqyr tıynymen eneniń bar sharýasy. Aǵaıyn arasynda iritki salyp, bir-birimen shatystyryp baǵý. Otbasynyń basyn biriktirý jolynda tabandylyq tanytsa jamandyq ataýy alystan qashpas pa edi?..
Búgingi júregi meıirimge malshynyp, bar sulýlyǵymen tánti qylatyn arýlarymyz erteńgi qazaqy aǵaıynnyń kelini. Aqyly kól kósir qadirli analar qaýymy sizderden suraıtynymyz aıalap ósirgen perishtelerińizdi tórkin jaǵalaǵysh emes, otbasynyń tútinin túzý shyǵaryp, aıaýly azamatshaǵa aınaldyrsańyzdar deımiz. Osylaısha kemshilikterdi baıqap, jazyp-tergenimiz qoǵamdaǵy kórinisterge beıjaı qaramaıyq degenimiz. « Ár elden kelin keler, ár túrli yrym eter» demekshi úlkenniń ónegesin alǵan boıjetkenderimiz barǵan jerde baqytty bolamyn dep emes, baqytty qylamyn dep aqbosaǵany attaýy qajet. Qyzǵa qyryq úıden tıym qylatyn ardaly jurtymyzdyń bolmashy dúnıelerge bola abyroısyzdyqqa ushyrap shattyqqa toly qut-mekeni qańyrap qalmasa eken degendi aıtqymyz keldi.
«Mezgilsiz aqqan juldyz» atty maqalada dúnıeden erte ozǵan áriptes jaıly oı-tolǵam qozǵalady.
...Darhan dalanyń keńdigine shúbá keltire almaspyz. Ushy-qıyry joq dóńgelengen dúnıede tirshilik qamyn kúıttegen adamzat balasy ómir súrýde. Bizdeı aqyldy «danyshpandar» arasynda turmys ólshemin tarazyǵa salatyn qoǵam deıtuǵyn uǵym bar. Zamandar toǵysynda ǵumyr keshetin qalyń buqara turǵylyqty meken eter jer teriskeıine qaramastan el ıgiligi jasaǵan eńbegine oraı, saqtalǵan abyroı-bedeline qaraı óshpeıtuǵyn qoltańbasyn qaldyrady. Qubylmaly ýaqyt beldeýine baǵynbaı, ómir sahnasynda ár keıipker peshenesine jazylǵan rólderin oınap shyǵady. Barlyǵy da qyl jiptiń boıyndaı tegis jaqsylyq pen parasattylyǵy joǵary azamattar men meıirimge toly júrek kúshimen órilmeıdi. Qarama-qaıshylyq týyndaǵan qatqyl joldar jáne tula boıyn óshpendilik jaılaǵandar qatar júredi. Óıtkeni taǵdyr degenimiz ajdahalar apany ispetti. Saǵyńdy syndyrar jaısyz oqıǵalar jelisi men kútpegen tańǵajaıyptarǵa toly jalǵan dúnıe, deseńshi?! Dál osyndaı sátte quıryqty juldyzdaı jarq etken erekshe daryn ıesin qalaı aıtpaı ketersiń?!
Árkimge beriletin talant keremettiligi ózdiginen, tosynnan paıda bolmasy anyq. Bireýler úshin tekti ata qany,qasıetti ana súti arqyly darysa, keı adamǵa ter tógýge turarlyq eńbektiń arqasynda keledi. Qazaqtyń, sonyń ishinde syr jurtshylyǵynyń mańdaıyna bitip, jasyndaı jarqyldaǵan perzentter legi jeterlik. «Ultyn súımegen - ultaraq» demekshi, eliniń erteńgi atar tańy úshin aıanbaǵan kemeńgerlerimizdiń kóshi ilgeride.
Barshaǵa málim taý kótergen Tolaǵaıdy týdyrǵan Ábdilda Tájibaev, qazaq ádebıetinde úlesi zor satıra sardary Asqar Toqmaǵambetov, prozanyń Hantáńirindeı bıik kóringen Ábdijámil Nurpeısovterdiń qundylyqtary biz úshin qymbat. Mine, osylardyń izin ala HH ǵasyr támam bolar sheginde sonaý balyqshylar ordasy - Aral teńiziniń tabanynda, Qaraqum atalatyn aýyl baýraıynda dúnıege kelgen náreste úni shyryldap óziniń ómirge beker kelmegenin dúıim elge pash etti.
Ol kezde Bermaǵanbetovter áýletiniń keleshek bet-beınesin qalyptastyratyn joıqyn soqqyǵa para-par sóz maıtalmany týǵanyn eshkim boljamaǵan edi. Aýyl topyraǵy túletip, aqyl aıtar aqsaqaldar býynyn bekitip, qabyrǵasyn qataıtqan jas balǵynnyń esimi - Sahıtjan bolatyn. Ata-anasy úshin kúnderdiń kúninde baýyr eti balasynyń dara esimi el arasynan kók aspan tórinde qalyqtap áýeleıtindigi úsh uıyqtasa túsine kirmegen de shyǵar Syr suńqary jaqyndaǵy ot-ushqyndy elemeı, alystaǵy jypylyqtaǵan sáýleni kórýge tyrysty.
Qyzyl til ushyndaǵy jeńil, pátýasyz sózge erik bermeı, negizi tarqatylmaǵan oı túkpirine tereń súńgip, bátýaly pikir týǵyzyp, júzi ótkir sem- serdeı jan ekendigin ańǵartty. Jalań aıaq ystyq topyraq keship, kóshe shańyn jutqan oıyn tentegi kishkentaı kúnindegi asyq shertip alshysynan túsirgen, naq nysanasyndaı erjetip tolysqan shaǵynda dana halyqtyń kóńil qobdıshasyna boılap, qaq júreginen dóp túsetindigin sezdi me eken?! Býyrqanǵan jastyń kúsh-jigeri, jerde jatpaıtuǵyn altynnyń synyǵyndaı talant-qabileti aýyl tasasynda tunshyǵyp jatpasy besene- den belgili. Alǵashqyda ishtegi mazdaǵan ottaı jaryq sáýle týdyrǵan qabilet ushqynyn baıqaı qoımaǵan Sahıtjan bilim jolyna túsip, kıeli Áýlıeata ólkesine oqýǵa attandy.
Qasıetti Qaraqumnyń ór jigiti jat aımaqty jersinbedi. Kúndelikti ma- zasyz kúıdiń jeteginde júrip, «At aınalyp qazyǵyn tabar» degendeı, ózen jaǵasyndaǵy týǵan eline Syr perzenti qaıta oraldy. Óz topyraǵyna taban tiregen sátten aldaǵy jarqyn kúnderge ıek artyp, tamyry tereńde jatqan jýrnalıstıka deıtin emen aǵashtyń jańa búrshik atqan jas shybyǵy retinde kórinýge talpyndy.
Ýnıversıtet qabyrǵasynda júrgennen belsendiligin baıqatyp, túrli sharalardyń bel ortasynda júrip, qatarlastarynyń kóshin bastaýǵa tyrysty. «Bulaq kórseń kózin ash» degen halyq sózin berik ustanǵan tálimgerleri Sahıtjan bet alatyn jol baǵdaryn aıqyndap kórsete bildi. Ol tylsym baǵyt - televızııanyń tylsymǵa toly túsirý sa- lasy jýrnalıstıkanyń qarýsyz maıdany edi. Kópshilikke jyly júzimen, kesek-kesek qundy sózimen tanylǵan sáti áli de el esinde. Avtorlyq baǵdarlama daıyndap, sıqyrly kók jáshiktiń ishinde qasqaıyp turǵan jigerli qalpynda qarapaıym halyqtyń sanasyn silkintken, syrbaz daýsyn aıtsańyzshy. Bala kúnimizde qas qaraıǵanyn ańǵara qoımastan, ertteńgi kún týmaıtyndaı oıyndy soǵatynbyz.
Sonda bar bitirerimiz - tilim-tilim bolǵan aıaqtarmen dop qýalaý. Aı astynda tetelestermen qosyla joǵaryǵa zer sala qalsaq aspannan quldılap aqqan juldyzdarǵa kýá bolamyz. Japa tarmaǵaı shýyldap, «juldyzym» joǵary dep aıqaılaı jónelemiz. Kishkentaı kúnimizde bul sóz tórkinin túsinbegenimizben, eseıe kele baıybyna barǵandaı boldyq.
Otanymyzdyń erjúrek ulandary týǵan el kóginde janǵan shyraǵyndaı eken. Osy oraıda, Sahıtjandy úlken qurmetpen eske ala otyryp, abzal azamat tuńǵıyq jaılaǵan tarshylyq mekennen qalyń jurtyn tynysyn ashar keńistikke jeteleı bilgendigin baıqaımyz. Aqpan aıynyń sońy qytymyr qatty qystyń beti qaıtyp, jaımashýaq kóktemge bet burar sát, ári biz úshin 28 aqpan qaraly kún. Janymyzǵa jazylmas dert salǵan qasiretti sum apat jaıshylyqta jatqan janashyr aǵaıyndy eseńgiretti. Uzaq saparǵa attanar aldynda tabıǵaty bólek tarlannyń tuıaǵy artqa tartqanyna áli kúnge tańdanamyz. Álde demeýshi perishtesi ajaldan arashalaǵysy keldi me eken.
Tártipke baǵynǵan qul bolmaıtyndyǵyn áste umyta qoımas basshy serigi qaıta kelmes artta qalǵan ótkenine qol bulǵap, kete bardy. Syr tolqynyndaı terbetile ýaqyt aǵysy ótip jatyr. Aza- ly jyldyń azabyn tartqan týǵan-týys, dos-jaran keleshek- ke degen úmitin qaırap, saǵymǵa aınalǵan sýrettegi beınege telmiredi. Qaraqumnan shyqqan qasqa qulan ajalynan buryn mertikkenmen, shartarapqa shylbyryn ustap shaba jóneletin izbasar urpaqqa ónegeli iz qaldyrdy. Saıyn dala sańlaǵynyń armanyn jalǵastyryp, tańbalap salǵan izin óshirmeý - óskeleń bizge mindet.
«Keshegi Shara men búgingi Shuǵylanyń izbasary» atty maqala da ónerli boıjetken jaıly jyly jazylǵan.
...Bı - adamnyń qorshaǵan ortaǵa degen seziminen týyndaǵan ártúrli qımyl-áreketter. Ol - urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp, beriletin óner. Ulttyq bıimizdiń damý tarıhy turmys-tirshilik, salt-dástúrimizben tikeleı baılanysty. Jańa bı jasaý ústinde ásem de jandy beıne týdyrý arqyly avtordyń estetıkalyq tanym-talǵamyn, kórkemdik muratyn jetkizýge bo- lady. Sonymen qatar bıdiń tilin taba biletin sheber oryndaýshy tereń sezimge toly is-qımyly arqyly áserli de, kúshti sezimdik terbelis týǵyzyp, óner súıer qaýymdy erekshe lázzattandyryp, dúnıetanymyn, ómirge kózqarasyn tereńdetedi. ıAǵnı, bı - halyqtyń rýhanı qazynalarynyń bir túri, kórkem ónerdiń basqa da salalary sııaqty bizde de óresi bıik óner.
Bı óneriniń bıik shyńyna shyqqan keshegi Shara Jıenqulova men búgingi Shuǵyla Saparǵalıevanyń izbasarlary búginde aýdandaǵy bı óneriniń baǵyn jandyryp, júrgen jaıy bar. Eki ǵasyr toǵysynda, ıaǵnı, eki myńynshy jyldary aýdanda osy ónerge degen jańa kózqaras qalyptasyp, arnaıy bı úıirmeleri ashylyp, ata-analary tulymshaqtary jelbiregen kishkene qyzdaryn osy úıirmege ákele bastaǵany da esimizde. Osylaısha osy ónerdiń san qyryn meńgerýge bet burǵan alǵashqy «Jaýqazyn» bı toby jarq ete qaldy. Jetekshisi Asanova Aqtoty. Keıinnen «Balaýsa», «Tumar» t.b. ujymdar ár túrli deńgeıdegi baıqaýlarǵa qatysyp óz baqtaryn synady. «Boztorǵaı», «Aıgólek» sekildi respýblıkalyq dárejedegi saıystarynda baǵy janǵandar da bar. Dese de osy ónermen «ushpaqqa shyǵamyn» degender kóp bolmady. Kóbisi mektep bitirisimen basqa salalarǵa aýysyp, ómirden óz joldaryn taýyp kete bardy. Al bı óneriniń alǵashqy qarlyǵashy «Jaýqazyn» bı tobynyń beldi múshesi, búginde Astanadaǵy «Naz» memlekettik bı teatrynyń balet artısi Nazym Ómirbekovanyń ómiri de atalǵan ónerdiń damýymen bite qaınasyp ketti. Ónerdiń osy túriniń san qyryn meńgerýge umtylǵan qyz «Jaýqazynnan» bastalǵan alǵashqy qadamyn odan ári jalǵamaqqa bet burdy.
Sóıtip, 2009 jyly mektep bitirisimen Qorqyt ata atyndaǵy memlekettik ýnıversıtetiniń pedagog-horeograf fakýltetine oqýǵa tústi. Bilikti, bilimdi ustazdardan dáris tyńdaǵan bıshi qyz 2013 jyly joǵary oqý ornyn támamdap, Astanadaǵy «Terra» estradalyq bı teatrynda bir jylǵa jýyq jumys istedi. Osy ujymda júrip alǵash ret shetelge shyǵý múmkindigine ıe boldy. -Sán áleminiń bıik shyńy sanalatyn Parıjde ótken Astananyń óner kúnderi aıasynda qazaq eliniń bı ónerin, qazaqy salt-dástúrimizdi nasıhattadyq,-deıdi bizben áńgimesinde Nazym Talǵatqyzy - Terra bı teatrynyń Japonııaǵa sapary barysynda teatrdyń jeke kontserttik baǵdarlamasyn Tokıo turǵyndaryna usyndyq.
Munda biryńǵaı qazaq bılerin qoıdyq. Japondyqtar ónerdi qatty qurmetteıtin halyq qoı, qol shapalaqtap, bizdi kópke deıin sahnadan jibermedi. Bir jyldan keıin armany asqaq bıshi qyz Astanadaǵy «Naz» memlekettik bı teatryna balet artısi bolyp jumysqa qabyldanady. Ýnıversıtet qabyrǵasynda, oblystyq «Dıdar» ansambli quramynda júrip alǵan sheberlik sabaqtary Nazymdy óresi bıik ónerdi baǵynydyrýda kóp kómegi tıdi. Roza Rymbaeva, Gúlnur Orazymbetova, Tamara Asar sekildi belgili ánshilerdiń jeke shyǵarmashylyq keshterinde óner kórsetken. «Nazdyń» bıshilerine talaı kórermen tamsana qol soqqany da tegin emes. -Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy, Qytaıdyń Sıan qalasyndaǵy Ekspo kórmesindegi otandyq «Asyl dızaın» kompanııasynyń sán úlgirleri kórsetilimine, «Týrksoı» festıvaline, Izraıl memleketine sapar kezinde Tel-Avıv qalasyndaǵy qabyldaýda óner kórsetý ústinde biz tek qazaq halqynyń bı ónerin, elimizdiń salt-dástúrin, jalpy qazaq halqynyń bolmysyn nasıhattaýǵa umtyldyq. Árıne, osy óner jolynda júrgenime esh ókinbeımin. Sebebi men qaıda júrsem de, qaı qıyrǵa barsam da meniń halqyma degen zor qoshemetti kórdim. Jas memleketimizdi álemniń qaı túkpirine barsaq ta qurmettep, elimizdiń damýyna, ásirese, Astana qalasyna qyzyǵyp ta, qyzǵanyp ta qaraıtyndyǵyn baıqadym.
Bul men úshin zor baqyt. Ár nárseniń óz bastaýy bolatyny sııaqty meniń osy ónerge degen qushtarlyǵym osy kıeli Tereńózek topyraǵynan bastaldy. Alǵashqy ustazym Aqtoty Asanova maǵan bı óneriniń qyr-syryn úıretip, qyzyǵýshylyǵymdy arttyrdy. Sol kezde bı úıirmesine birge barǵan áriptesterim Móldir Álibaeva, Janar Ánýarbekova, Gúlmıra Qojaqova sekildi qurbylarymmen birge ótkizgen qyzyqty kúnderim áli de jadymda. Osy ónerge kelýime, ony alyp júrýime ata-anamnyń da zor yqpaly boldy. Anam-uzaq jyldardan beri ustazdyq etip, shákirt tárbıelese, ákem-quqyq qorǵaý salasynyń zapastaǵy ofıtseri. Sińilim-Arýjan joǵarǵy oqý ornynyń stýdenti. Bolashaqta osy ónerdi úırenem deýshilerge ózim de ustazdyq etemin dep oılaımyn. Ázirge áli de úırenerim kóp. Iá, «bilgenim bir toǵyz, bilmegenim toqsan toǵyz» - demekshi, áli de «úırenemin, bilgen ústine bile túsemin» - degen qyzǵa qanatyń talmasyn degendi aıtqymyz keldi. Sebebi bı janrynyń tili - is-qımyl bola tura, óte baı keledi. Olaı deıtinim qalamger tolyq jazyp,sýretteı túgeldeı beıneleı almaıtyn tabıǵattyń, qoǵamnyń syryn bı qoıylymdary arqyly erkin beıneleýge bolady. Demek, óresi bıik ónerdi baǵyndyrýǵa umtylǵan qyzǵa tek sáttilik tileımiz.
«Turan-Qazaly» aýdandyq gazetindegi «Kópke tanymal tiginshiler» atty maqala jergilikti kásipkerlerdiń eńbegi týraly aıshyqty sýrettegen.
...Áıteke bı kentindegi ortalyq bazar ishindegi eki qabatty ǵımarattyń ekinshi qabatynda ornalasqan «Ersultan» tigin tsehynyń ishine kirgenimizde tórt jerde tigin mashınasymen is tigip otyrǵan kelinshekterdi kórdik. Zyryldaǵan tigin mashınalarynyń daýsy bir-birimen úndesip, sheberlerge shabyt berip turǵandaı.
Kelgenimizdi ańǵarǵan tiginshiler bir sát toqtap, bizben jyly júzben amandasty. «Іske sát, sheberlikteriń shyńdala bersin» degen tilegimizdi bildirip, kelgen sharýamyzdy aıttyq.
-Osy tsehta eńbek etkenime eki jyl boldy. Bólmemiz tar bolǵanmen, peıilimiz keń. Kelgen tutynýshylardyń kóńlinen shyǵyp, ákelgen buıymdaryn bergen tapsyrystaryna qaraı tórteýmiz de ýaqytpen sanaspaı, judyryqtaı jumylyp bir-birimizben artyq-kem dep eseptespeı, ózińiz kórip turǵandaı, eńbek etip jatyrmyz.-dedi tseh meńgerýshisi Aısara.
Aısara Kóptileý 1960 jyly Abaı aýlynda dúnıege kelgen. Aýyldaǵy №90 orta mektepti bitirgen. Ákesi-Rahmanbergen Qojanazarov aýyldyq keńestiń hatshysy bolyp qyzmet atqarǵan. Anasy-Baımyrza Ketebaıqyzy úı sharýashylyǵymen aınalysqan.
-Men kóp balaly otbasynda ómirge keldim. Toǵyz ul, úsh qyz boldyq. Bárimizdi de ata-anamyz qatarymyzdan kem qylmaı ósirip, erjetkizdi. Anamnyń sheberligi sondaı, bárimizge jazǵy-qysqy kıetin kıimimizdi minsiz etip tigip beretin.-dedi Aısara. -Alǵashqy eńbek jolymdy 1982 jyly Qazaly qalasyndaǵy turmys qajetin óteý kombınatynda tiginshilikten bastadym. «Ana kórgen ton pisher» demekshi, anamnan úırengen boıymdaǵy ónerimdi osy jerden bastaýdy jón kórdim.
5 synyp oqyp júrgenimde mektepke kıip baratyn fartýgimdi ózim tiktim. Sodan jattyqqan qolym bul jerde maǵan aıtarlyqtaı qıyndyq týǵyza qoıǵan joq. Keıin erlerdiń bas kıimin tigýmen aınalystym. Ol kezde bas kıimdi kóp adamdar qoldan tiktiretin. Kombınattyń bas kıim tigetin ataqty sheberleri, aýdanǵa tanymal Qanymsha Ótepova, Qurmankúl Qamaneeva apalarymnan erinbeı-jalyqpaı úırenip, men de bas kıim tigýdi ıgerdim.
Bizdiń otbasymyzdy óner qonǵan áýlet deıtin. Ákemniń sheshesi-Jaqsy ájem jańa kótergen qazaqy aǵash úıleriniń ishi- syrtyna basqur, ishki-syrtqy qurlar, dódege, aıaqbaý, jel baý, ıinbaý, tizbe, tús kıiz, basqa da buıymdaryna oıý-órnek salyp toqyp, tigetin, túıeniń shýdasyn urshyqpen ıirip, sodan ıirilgen jippen tigip, kózdiń jaýyn alardaı aǵash úıdiń ishi-syrtyn bezendiretin. Kúzge salym dalalyqta ósetin shılerdi tartyp, baý-baý qylyp úıdiń janyna jaıyp keptirip, qabyǵyn arshyp, tazalap qoıatyn. Kún sýytpaı turǵanda, kóktem ýaqytynda qoıdyń júnin neshe túrli boıaýǵa boıap, kepkesin tútip (bizge túttirip qoıatyn) shıge ólshemmen orap, úı ishine tutatyn shıler men aǵash úıdiń esigin toqyp neshe túrge endiretin. Aǵa- apalarym, ini-sińilderimniń de kóbisi on saýsaǵynan óneri tamǵan jandar...
Jan-jaǵymyzǵa nazar salyp qaraǵanymyzda, oqýshylardyń bir tústi matadan tigilgen mektep formalaryn kórdik.
-Ózińiz bilesiz, keleshek mektep oqýshylary biryńǵaı forma kıetin boldy. Sizderge tapsyrys bergen mektep bar ma? -degenimizde:
-Ózińiz baıqap turǵandaı, myna oqýshylar formasy Abaı aýlyndaǵy №90 orta mekteptiń oqýshylaryna tapsyryspen tigilgen, baǵasy da qymbat emes, 7-9 myń teńge aralyǵynda. Jaqyn arada birqatar mektepterden de tapsyrys keledi.
Umytyp barady ekenmin, myna aldymdaǵy aq tústi qol mashına anamnan qalǵan mura desem artyq bolmas. Kezinde sapaly shyǵarylǵan. Qazir 40 jyldan asty, áli de osy mashınamen is tigip otyrmyn. Buǵan bireý nansa, bireý nanbas. Osy zamanǵy shyǵyp jatqan dúnıelerde sapa joǵy aıdan-anyq.
Qasymdaǵy tiginshi qyzdarmen ózińiz pikirlesip sóıleskenińiz jón bolar.-dedi Aısara nazaryn áriptesterine qaraı buryp.
Tiginshi Sapaeva Sara:
-Eki jyldan beri osy tsehta jumys istep jatyrmyn. Bizge negizinen áıelder,qyz, kelinshekter keledi. Olar kóbine-kóp kóılek, sarafan, halat tiktiredi. Myna oraýly turǵan matalardyń túrin kórip, unatqanyna tapsyrys beredi nemese matany ózderi ala keledi. Aldymen kezdemeni boıyna, ıyqtaryna ólshep piship, sodan keıin tigemiz. Belgilengen ýaqytta kelip kórip ketedi.
Qazirgi adamdardyń talǵamy, talaby joǵary ǵoı. Kishkene mini bolsa, betińe basady. Sondyqtan qolymyzdan kelgenshe bar sheberligimizdi salyp, muqııattap tigip beremiz.
1983 jyly Qyzylorda qalasyndaǵy №46 kásiptik-tehnıkalyq ýchılışede oqyp, tiginshi mamandyǵyn alǵanmyn. Qazaly qalasyndaǵy turmys qajetin óteý kombınatynda tiginshi boldym. Odan soń qazirgi Aqtan batyr aýlyndaǵy tigin tsehynyń meńgerýshisi boldym. On jyldan astam Q.Sátbaev atyndaǵy №216 orta mektepte oqýshylarǵa tehnologııa páninen dáris berdim. Qazirgi kezde múgedek balalardy saýyqtyrý ortalyǵy-«Shapaǵatta» qolóner úıirmesiniń jetekshisi bolyp, berilgen saǵat boıynsha balalardy ónerge baýlyp kelemin. Ýaqytymdy bosqa ótkizbeı, qolymnyń bos kezinde osy jerde eńbek etemin. Tabysymyz jaman emes, tikken buıymdarymyzǵa qaraı eńbek aqymyzdy alamyz. Aısaramen burynnan tanyspyn, syılasyp júrgen qurbym.
Sulý Maılysheva:
-Myna jınaýly turǵan quraq kórpelerdi kórip turǵan bolarsyz. Men kóbine qyzdardyń jasaýlarymen aınalysamyn. Turmys quratyn qyzdyń anasy kelip tapsyrys beredi. Qazir qudaıǵa shúkir, halyqtyń turmys-tirshiligi jyldan-jylǵa jaqsarýda. Burynǵy ata-baba dástúri de qaıta jańǵyrtylýda, oǵan ishteı qýanamyn. Uzatylatyn qyzdarǵa shymyldyq, sháı kórpe, kópshik, quraq kórpe, tósek kórpe, «aq jol», taǵy basqalaryn jasaımyn. Altyn bosaǵasynan attanaıyn dep turǵan boıjetkenniń jasaýyn sapaly jasaýdy janym súıedi. Sebebi: ol ózge shańyraqqa kelin bolyp bara jatyr. Sondyqtan analyq meıirimimdi tógip, bar ónerimdi salamyn. «Mamandyǵym-maqtanyshym» degendeı, Túrkistan qalasyndaǵy №14 kásiptik-tehnıkalyq ýchılışede oqyp, tiginshilik mamandyq alǵanmyn. Oǵan da otyz jyldan asyp barady.
Mamandyǵym boıynsha kóp jerde jumys istedim. Keshegi qıyn kezde úıde otyryp tigin tiktik. Ázirge osy jerde jumys istep jatyrmyn. «Tórteý túgel bolsa tóbedegi keledi» degen. Tórteýimiz bir ananyń balasyndaı, bir qoldyń salasyndaı aýyz birshilikpen eńbek etýdemiz.
Baqytkúl Jubanbaeva:
-Anam-Mıramkúl tiginshi boldy. Sol kisiniń qasynda júrip kóp nárseni úırendim. Mashınanyń ınesin sabaqtaý, shólmegine jip orap, ony ornyna salý, tigistiń iri-maıda tigilýin ózgertip otyrý, mashınany tigis tigýge daıyndaý sııaqty jumystardy bala kezimde anamnyń qasynda otyryp úırengenmin. Q.Sátbaev atyndaǵy №216 orta mektepti bitirgesin esepshilik kýrsta oqydym. Biraq ol jumysty isteýge qyzyǵýshylyǵym bolmady. Ana sútimen boıyma daryǵan ónerimdi órbitip, kóp jerde eńbek etip, alǵysqa bólendim. Qaıda júrseń de istegen isiń durys bolsa, alǵys arqalaısyń.
Qasymdaǵy apalarymmen birge osy jerde eńbek etip jatyrmyn. «Qolyń qımyldasa, aýzyń qımyldaıdy» degen, jumysym ózime unaıdy. Aısara apaı keńpeıil, ómirdiń qıyndyǵymen qatar qyzyǵyn da kórgen jan. Únemi bizge qamqorlyǵyn aıamaıdy.-dedi tiginshi qyzdar.
Aısara jubaıy-Marat ekeýi ómirge tórt qyz, bir ul ákelip tárbıelep ósirgen úlgili otbasy. Úlkeni-Aıgúl ustaz, Nursáýle-kásipker, Nurbaqyt «Qumjıek» aýyldyq okrýginde poshta bólimshesiniń meńgerýshisi, Móldir-psıholog, Ersultan- programmıst.
Osyndaı altyn asyqtaı ul-qyzdardy ómirge ákelip, bárin de joǵary oqý ornynda oqytyp, mamandyq ıesi atandyrǵan, shaǵyn kásibin jandandyryp, tutynýshylardyń alǵysyna bólenip, tórt otbasynyń nápaqasyn taýyp berip otyrǵan kásipker Aısara qaryndasymyzdyń ónegeli isine tánti boldyq.
«Mejege jetken Mergenbaı» attymaqalada temirjolshylar merekesine oraı osy kásip ıegerlerine arnalǵan.
...Qazaly vagon paıdalaný (VChD-6) deposyna barǵanymda kásiporynnyń betke tutar qyzmetkerleri keńse aldyndaǵy gúlzarda áldebir máseleni talqylap otyrsa kerek, jınalys bolyp jatyr eken. Meni kórip, japa-tarmaǵaı túregelip, qol berisip amandasty.
Bárin tanımyn, baıaǵy qatar júrip jumys istegen jigitter ǵoı.
Amandyqtan soń men olarǵa ázildep: «Áı, jigitter, sender maǵan baıaǵy ózimizdiń akkýmýlıatorshy Mákeń ǵoı dep qaramańdar. Quı senińder, quı senbeńder, men qazir «Turan-Qazaly» gazetiniń bildeı qyzmetkerimin. Aldymyzda temirjolshylar merekesi kele jatyr. Aldyn-ala quttyqtap qoıaıyn. Mereke qutty bolsyn! Maǵan aralaryńda abyroıly jumys istep, kózge túskender bolsa, aıtyńdar. Gazet betine shyǵaryp «bárekeldimizdi» aıtaıyq dedim.
Sol arada otyrǵandar biraz kúlisip, meni qoshtap jatyr. Aralarynda otyrǵan depo bastyǵynyń orynbasary Maqsat Ospanov:
-Oı, nesin aıtasyz, Máke. Bizdiń jigitterdiń osaly joq, bári myqty. Bári ozat, ekpindi. Aldyna jan salmaıtyn júırikter ǵoı.
Degenmen áýeli eń bir táýirin, eń bir myqtysyn, kúnderdiń kúninde pensııaǵa shyqsa artynda jaqsy ataǵy qalatyn, ónegeli ómir jolyn ózgelerge úlgi etip aıtýǵa turatyn Aryqbaev Mergenbaı degen aǵamyz bar. Áne, sol kisini jazyńyz gazet betine. Sýretin basyńyz. Kórsin jurt, bilsin, ol kisi arqyly bizdiń de mereıimiz ósip, mártebemiz kóterilsin. Depo jumysy degenińiz bir adam ǵana atqaratyn sharýa emes qoı, kóp bolyp jumyla eńbek etse ǵana kórinip-kórkeıip, el aldyndaǵy abyroıymyz ósetin is. Abyroıdy kóteretinder, kópti jumysqa jumyldyratyndar, bastaıtyndar, talap ete biletinder ǵoı. Osy rette bizdiń Mergenbaı aǵamyzdyń eńbegi eleýge turarlyq. Qazir shaqyryp bereıin, - dedi de telefon shalyp, Mergenbaıdy shaqyrdy.
Jumys adamy ǵoı, birazdan soń keldi. Ózim tanıtyn Mergenbaı. Ústinde jumysqa arnalǵan jınaqy kıim. Sálemnen soń áńgimemizdi bastap kettik.
- O basta men vagon jóndeýshi bolam, temirjolshy bolam dep oılaǵan emespin. Eki jyl ásker qatarynda boldym. Oqýyma saı qyzmet bola qoımady da, osy vagon deposynan bir-aq shyqtym. Ol kezde vagon deposynda adam kóp, bir aýysymda kem degende 30-40 adamnan kem bolmaıdy. Sol kóp adamnyń arasyna kirdim de kettim.
Ádepkide vagon jóndeýshi, kóp uzamaı, vagon qaraýshy, úsh jyldan soń aǵa vagon qaraýshy bolyp, bir aýysymnyń basqarýshysy bolyp shyǵa keldim. Syrttaı oqyp, temir jol tehnıkýmyn támamdadym. Jumystan qalmadym, erinbedim. Ýaqytpen sanaspadym. Bastyqtarym qaı jumysqa salsa da tartynbadym. Qolymnan kelmeıdi dep sheginbedim. Alǵa qaraı umtyl dese umtyldym. Áıteýir qalaıda bir vagon deposynyń senimdi adamy qatarynan kórinýdi, bilikti maman atanýdy oıladym.
Burynǵylar aıtqandaı, «Áýeli adam abyroı úshin jumys isteıdi, odan soń abyroı adam úshin jumys isteıdi» degendeı, men de ádepki pátte sol abyroıdy oıladym. Qatarymnan qalǵym kelmedi. Jaman degen at alǵym kelmedi. Anaý Maılybas degen shaǵyn stansada týyp-ósken adam edim, Qazalyǵa kelgende qala turmysyna, qaladaǵy kóp adam jumys isteıtin kásiporyn jumysyna kóndige almapty degendi estigim kelmedi.
Sonyń arqasy shyǵar, poıyzdyń kóp kezinde aıanbaı jumys istedim. Kóp jyldar boıy aǵa vagon qaraýshy bolyp, abyroıly adam dárejesine jettim.
Bul kúnderi men osy paıdalaný deposynyń vagondy aǵymdy jóndeý tuıyǵynyń brıgadırimin. Kúnine 1-2 vagon jóndeýge keledi. Kelgen vagonnyń búge-shigesine deıin qarap, jóndeımiz. Osy jumysqa kelgenime de 15 jyldyń júzi bolyp qaldy. Shúkir, abyroısyz emespin. Qaramaǵymda birneshe adam bar. Úlken kran, svarşık, vagon jóndeýshi jumys isteıdi. Kóp jyldan bergi baıqaǵanym: vagonnyń eń bir osal jeri- tejegish qurylǵysy isten shyǵady. Ekinshi, dońǵalaǵy jaramsyz bolady. Basqasy eshteńe emes, tez jóndeýge kónedi. Joǵaryda aıtqan vagonnyń tejegishi men dońǵalaǵyn jóndeýge biliktilik pen joǵary deńgeıdegi tájirıbe kerek. Onsyz jóndeı qoıý múmkin bolmaıdy.
Mysaly, tejegish qurylǵynyń isten shyǵýy kóbinese teplovozda otyrǵan mashınısten de bolady. Ol durys iske qospaǵan jaǵdaıda vagon tejegishi jumys istemeı qalady da, onyń arty úlken apatty jaǵdaıǵa soqtyrýy múmkin. Sondyqtan buǵan qyraǵylyq pen saqtyq kerek. Qazir biz kelgen vagondy depodan shyqqandaı etip jóndeımiz.
Qudaıdyń bergen abyroıy shyǵar, ústimizden eshqandaı shaǵym, aryz joq. Myna jaǵymyz-Reseı, tústik jaǵymyz-ózbek pen tájik, arǵy jaǵy-Qytaı bolsa, sol aralyqta biz jóndegen vagondar júrip jatyr.
Men joǵaryda aıtqanymdaı, abyroı úshin jumys istedim desem, sol abyroıǵa jettim dep oılaımyn. Baılyqqa qumartqan jan emespin. Baı bolaıynshy dep umtylmadym. Meniń baılyǵym-balalarym. Bári aıaqtandy. Úlken qyzym Atyraýda, joǵary bilimdi. Keıingileri de oqydy. Bireýi Baıqońyrda, ekinshisi Qyzylordada qyzmet isteıdi.
Zaıybym-zeınetker. Eki jyldan soń ózim de zeınetker bolamyn degen senimdemin. Alla taǵala sol senimge jetkizsin.-dep sózin aıaqtady Mergenbaı Aryqbaev inim.
-Iá, senim aldamaıdy.-dedim men de. -Jetkizedi senimiń muratyńa. Abyroıyń kemimesin.
Mereke qarsańynda ózim sóılesken Mergenbaı inim retti jerinde ádemi sóıleı biletin, óz oıyn jerine jetkizip aıta biletin, kóp jınalǵan merekeli otyryspada náshine keltirip án salatyn, dombyra men syrnaıdy da sóıletetin naǵyz jigit. Qalaı maqtasa da laıyqty jan.
Mine, osyndaı jigitter ujymnyń kórki men kelbeti desek bolar. Besaspap jigit qaı jerde de syıly da abyroıly bola bermek.
Mergenbaıdyń o bastaǵy mejesi abyroı edi. Ol soǵan jetti.
«Shalqoshqar batyr jáne Syr boıynyń batyrlary» maqalasynda tilshi óńirden shyqqan batyrlar jaıyn áńgime etedi.
...Qasıetti táýelsizdiktiń arqasynda Syr boıynda talaı nar tulǵaly erlerdiń esimderi elimen qaıta qaýyshyp jatyr. Sondaı tulǵalardyń biri qazaq tarıhynda esimi altyn árippen jazylýy tıis Shalqoshqar batyr Álibekuly.
Shalqoshqar batyr Álibekuly (shamamen 1770-1811/1865) - qazirgi Qyzylorda oblysy, Qazaly aýdany, Bekarystan bı aýly mańaıynda ómir súrgen. Batyrdyń tegi-Alshyn, Álimuly Shektiniń Kishkene atalyǵynan.
Beıiti Aral aýdany, «Jańaqurylys» aýlynyń mańaıynda.
Tarıhı qujattardy paraqtasaq, XIX ǵasyrdyń alǵashqy jartysynda Syr eline Reseıden keıin Hıýa handyǵynyń qysymynyń kúsheıe túskenin kóremiz. Hıýalyqtar osy kezeńde Syrdárııa ózeniniń tómengi aǵysyn, Aral teńizi mańyn jáne Ústirt jerin mekendegen qazaqtardy óz yqpaldaryna alýǵa tyrysyp baqty. Otarshyldardyń ejelgi ádisine salyp, olar bekinis-qamaldar turǵyzý arqyly qazaqtardyń ata-jurtyna turaqty túrde ornyǵýdy kózdedi.
Buǵan tarıhı mysaldar da, olardy aıǵaqtaıtyn derekter de jeterlik. Aıtalyq, hıýalyqtardyń basqynshy is-áreketteri jóninde «Syr óńiri tarıhy» kitabynda «1835 jyly olar Qýandárııanyń syrtyndaǵy Qurtóbe degen jerge bekinis salyp, onda 200-ge jýyq ásker ustady. Syrdárııanyń sol jaǵalaýyna Qojanııaz bekinisin, al sodan soń Jańaqala bekinis-qamalyn saldy.
Hıýa handyǵy jergilikti qazaqtardan zeket, ushyr jáne basqa alym-salyqtar jınaý úshin áskerı qosyndar jiberip otyrdy» dep jazdy.
Al, mundaı qysymǵa kónbeı, qarsylyq bildirgen aýyldardy hıýalyqtar aıaýsyz shaýyp otyrǵan. Atalǵan jınaqtan bir ǵana mysal-derek keltirsek, «Olar Syr boıyn jaılap otyrǵan Atanbas, Aqırek, Qamystybas eldi mekenderindegi 1400-ge jýyq otbasyn oırandaǵan. 1847 jyldyń tamyz aıynda 1500 ásker dárııanyń oń jaǵasyna ótip, aýyldarǵa qyrǵyn shabýyl jasaǵan, myńnan asa úı talqandalyp, tonalǵan. Jylǵa jetpeı qaıta shapqan hıýalyqtar 2500-ge jýyq shańyraqty oırandap, 500-deı kisini óltirip, kóptegen adamdardy tutqynǵa túsirgen» delinedi.
Hıýa handyǵynda taqqa otyrǵan, Qońyrat taıpasynan shyqqan Eltýzer bek 1804-1806 jyldary bılik qurǵan. Ol dúnıe salǵan soń, inisi Muhammed Rahym joǵary bılikke keldi. 1806-1825 jyldar aralyǵynda bılik júrgizgen Muhammed Rahymnyń tusynda Hıýa handyǵynyń syrtqy saıasatynyń jaýlaýshylyq baǵyt alǵanyn baıqaımyz. Ol ishki saıası bytyrańqylyqty tejeý úshin basqarý keńesin qurdy, salyq júıesin ortalyqtandyrdy, tól aqsha shyǵaryp, memleketishilik taýar-aqsha aınalymyn kúsheıtýdi kózdedi. Al syrtqy saıasatta tonaýshylyq áreketter arqyly handyqtyń qazynasyn toltyrýǵa kúsh saldy. Hıýalyqtardyń kózdegeni kórshiles Syr qazaqtarynyń baılyǵy edi. Rasynda da, 1806-1825 jyldary úsh júzge bólinýi saldarynan birortalyqqa baǵyna almaı, Reseı men Qoqannyń talaýyna túse bastaǵan keń qazaq jeri hıýalyqtardy da erekshe qyzyqtyrǵan edi.
Ókinishtisi osy, 1806 jyly qazaqta Ábilqaıyr handaı, Abylaı handaı handar bolmaǵan soń qazaqtyń jeri úsh el-Reseı, Hıýa, Qoqanǵa jem bola bastaıdy. Bul ýaqytta, 1806 jyly Kenesary han tórt jasta, onyń batyr aǵalary, handyqqa úmitker Esenkeldi men Sarjan batyr da jas bala kezi.
Tarıhtan bilemiz, keıin 1820 jyldary táýelsizdik úshin batyr Sarjan sultannyń kóterilisi de úlken, orasan bolǵanyn. Al, Kenesary han 1837-1847 jyldary Qazaq memlekettiligin qaıta kóterem dep Reseı, Qoqan men Hıýa handyqtarymen soǵysyp, ózi basynan aırylsa da, qazaq halqy qazir basyn kóterip tike ustap júr: «Qazaq halqynda batyr Kenesary han bolǵan!» dep.
Hıýa, Qoqan handyqtary men basqa da kelimsek otarshyldardyń (túrikmender men qaraqalpaqtar) qorlyǵyna shydamaǵan Syr óńiriniń batyrlary talaı ret qol jınap, qarsy turdy. Sol sebepti de elin ózgege qul etpeýge bel býyp, jazyqsyz japa shekkenderge qorǵan bolǵan Shalqoshqar batyr Álibekuly syndy bedeldi batyrlardyń tarıh tórinen alatyn orny erekshe. Árýaǵyńnan aınalaıyn, babam Shalqoshqar batyr!
Syr boıy qazaqtarynyń azattyǵy jolynda tý kótergen eren batyrlar qosynynda kıeli Qazaly topyraǵynan shyqqan kóptegen tulǵalar boldy. Olardyń qatarynda tegi Kishkene Shekti Aqmyrza batyr Nurymbet batyr uly, Kishkene Shekti Janqoja batyr Nurmuhammed batyr uly, Qarakesek Aqtan batyr Aqaıuly, Mazy tórtqara Baıqazaq batyr Joldasbaı batyr uly, shobdar tórtqara Tileýli batyr Myrzataıuly, qarasaqal Dabyl batyr Bekshe batyr uly, jaqaıym shekti Qyzylbas batyr, palýan. Kishkene shekti «Sary tentek» atanǵan Sary batyr Shonaıuly, Kishkene shekti Tóremurat jyraý batyr Eshpenbetuly, Kishkene shekti Bekarystan batyr, bı Amaldyquly, Kishkene shekti Kópjasar batyr, tórtqara Jarqynbaı batyr, Kishkene shekti Áıimbet batyr, bı Pusyrman bı uly, Kishkene shekti Bekmyrza batyr, han Áldıuly, Kishkene shekti Bajaq batyr, Kishkene shekti Berdibaı batyr Shabaquly, Kishkene shekti Boranbaı batyr Baraquly, Kishkene shekti Satybaldy batyr, «Solaqaı» atanǵan Úsen Kishkene shekti Er Qosaı batyr, Kishkene shekti Jaýqashar batyr Nurymbet batyr uly, kereıit qoja Amanqoja batyr Áýmenuly, tóre Bóri sultan, batyr, Іztileý batyr Baıjanuly, Kishkene shekti Bekbaýyl batyr Ótegenuly, Kishkene shekti Qulbaraq batyr Bekbaýyl batyr uly, Jaqaıym shekti Pirimjar batyr, Kishkene shekti Jumabaı batyr Bek batyr uly, Kishkene shekti Jolmyrza batyr Aqmyrza batyr uly, Kishkene shekti Qarjaýbaı batyr, tórtqara «Teke» atanǵan Shaqqóz batyr, Kishkene shekti Jolaq batyr, Kishkene shekti Táńirbergen batyr, tórtqara Táttibaı batyr, tórtqara Myrzaly batyr, tórtqara Aqqasyn batyr, tórtqara Belasar batyr, tórtqara Basyqara batyr Qurmanuly, Mataı tórtqara Úmbet batyr, bı Álimuly t.b. s.s. sııaqty kóptegen aıtýly batyrlar kózsiz erlik kórsetip, eli úshin bastaryn talaı báıgege tikken-di.
El aýzynda saqtalǵan ańyz-áńgimelerge qaraǵanda, Shalqoshqardyń batyrlyǵy, alyp kúshtiligi jas kezinen ańǵarylǵan. Aǵaıyn-týysqa óte syıly, qoly jomart, daý-damaıdy bitimgershilikpen sheshetin aqyldy adam bolǵan. Túrikmenderge qarsy soǵystarǵa qatysyp, olardyń beıbit jatqan elge tutqıyldan jasaǵan shapqynshylyǵyna óz jasaqtarymen toıtarys bergen. Tutqynǵa túsken adamdardy, azat etip, barymtadaǵy maldy qaıtarǵan.
Aýyz-eki derekte aıtylyp jatqan Shalqoshqar batyrdyń túrkimendermen soǵysy osy Hıýa handyǵyna qaraıtyn turkimender jasaǵyn meńzep otyrǵany túsinikti. Qazaqtyń syrtqy jaýlarymen soǵysyp, atyn shyǵarǵan ór tulǵaly batyrymyz Shalqoshqar Álibekuly osyndaı patrıot bolǵanyn maqtan etýimiz kerek. Bul-keıingi ósip kele jatqan jastarǵa úlken patrıottyq tárbıe beretin, rýhymyzdy kóteretin erlik.
Qazaly aýdanynyń bala-baqsha, mektep, kolledj ǵımarattarynda balalar, oqýshylar men stýdentterge patrıottyq taqyrypta Qazaly aýdanynan el qorǵaǵan batyrlar týraly tárbıe saǵattaryn, semınarlar ótkizilgen ýaqytta Shalqoshqar batyrdyń esimi, jasaǵan erligi aıtylyp júrý tıis.
«...Qasıetti de qasterli Otan úshin jan berip, janyn pıda etken sheıitterdi jyl saıyn eske alyp, olardyń rýhyna taǵzym etý bizdiń, keıingi urpaqtyń eń basty paryzy..» degen Elbasymyz N.Á.Nazarbaev. Sol sııaqty qazaqta «Óli razy bolmaı, tiri baıymaıdy» degen naqyl bar.
HH ǵasyrdyń ortasynda I. Gebbelstiń aıtqan mynandaı sózi bar: «Otnımı ý naroda ıstorııý ı cherez pokolenıe on prevratıtsıa v tolpý, a eşe cherez pokolenıe ım mojno býdet ýpravlıat kak stadom...»
Reseı ımperııasy, keıin Kenes Odaǵy da osyndaı tásildi ustandy. Biz ótken tarıhymyzdy bilmeı óstik, qudaıǵa shúkir, qazaq halqynyń tól tarıhy - shejire men aýyz-eki derekterdiń arqasynda kóptegen Syr óńiri batyrlarynyń esimderi umytylmaı, qaıta jandanyp keledi.
Syr boıynda 1990-shy jyldarǵa deıin kóptegen shejireshi aqsaqaldar bolǵan. Solardyń arqasynda biraz málimetter alynǵan edi. Qazirgi ýaqytta oblystyń jeti aýdanyn aralasańyz, ondaı kesek tulǵaly qarttardy kezdestirý óte qıyn.
«Atadan ul týsa ıgi» demekshi, Shalqoshqar batyrdyń urpaqtary batyr babalarynyń atyna kir keltirmeı, elde jaqsy attarymen shyǵady. Bul tabıǵı zandylyq qazaq halqynda: «tektiden tekti týady, tektilik tuqym qýalaıdy» demekshi, Shalqoshqar batyr tekti elden shyqqan jáne onyń urpaqtary da tektiligimen, tazalyǵymen belgilendi.
Endi Shalqoshqar batyrdyń tekti urpaqtary jaıly sóz qozǵaıyq.
Shalqoshqar batyrdan Tiles, Baıtiles, Turabaı dúnıege keledi. Shalqoshqaruly Tilesten Qaraıǵyr (Óteýli) (18?-1916), Shoban, Aqmyrza, Qutysh týady. Tilesuly Qaraıǵyrdan Ájimbet (1888-19.08.1937), Álmaǵambet (1892-1971), Tasmaǵambet (1898-1925), qyzy Nazýsha (1897-1961) jáne Jalmaǵambet (1913-1973) dúnıege keledi.
Shalqoshqaruly Baıtilesten Qulshara batyr, Asan, Úsen, Táttibaı, Tańatar degen balalary bolady. Shalqoshqar batyrdyń erjúrektiligi, alyp kúshtiligi nemeresi Qulsharaǵa daryǵan. Qulshara batyrdan Seıitmaǵambet (1897-1981), Seıitmaǵambetten 1926 j.t.Baqytjan, 1928 j.t. Saqıtjan, 1937 j.t. Bıbizaıym, Qarasaı (1948-1985), 1950 j.t. Qazı degen balalary dúnıege kelgen.
Shalqoshqar batyrdyń kenjesi- Turabaıdan Serikbaı, Serikbaıdan Joldasbaı degen balasy bolǵan. Shalqoshqar batyrdyń shópshegi- Joldasbaıuly Murat molda edi. Murat molda (1912-1998) halyq jadynda berik ımandylyǵymen aty qalǵan. Murat moldanyń sońynan ergen qaryndastary: Maýty men Merýert. Murat Joldasbaıulynyń qyzdary: Zııash pen Qııash, uldary: 1957 jyly týǵan Ánes pen 1981 jyly týǵan Keńes úbirli-shúbirli bolyp otyr.
Halqymyzdyń ıslam dini ustanymdary aıasynda tárbıelenýin tabandy túrde nasıhattaǵan oqymysty molda - Joldasbaıuly Murattyń qasıetti tulǵasynyń ulaǵaty el jadynda máńgi saqtalady.
Endi Shalqoshqar batyrdyń kelesi urpaǵy, shóberesi-Ájimbet Qaraıǵyruly jóninde derekterimizdi keltireıik. Kezinde áıgili «Alash» partııasynyń 500-den asa múshesi bolǵan desedi. «Alashtyń» basshylary da, qatardaǵy múshesi de tuǵyrly tulǵa bolǵan. Syr boıynda Alash partııasynyń músheleriniń esimderin biz bilmeı keldik, endi ýaqyt óte olardyń esimderi anyqtalyp keledi.
«Tóbemiz kókke kóterildi» degen osy bolar, ulttyq maqtanyshymyz «Alash» partııasynyń Syr boıyndaǵy músheleriniń biri-Shalqoshqar batyrdyń shóberesi Ájimbet Qaraıǵyruly bolǵan. Ájimbet atamyz Alash partııasynyń Qazaly ýezinen saılanǵan múshesi retinde partııanyń alǵashqy sezine qatysqan. Qazaqtyń kórnekti qaıratkeri Ahmet Baıtursynovpen kezdesip, pikirlesken, keıin onymen óte jaqyn dos bolyp, hat alysyp habarlasyp turǵan. Ahmetti aýzynan tastamaı, «bizdiń Ahań» dep únemi dáriptep otyrǵan.
Ájimbet kópshilikti tereń oılylyǵymen, sheshendigimen tań qaldyrǵan, qara sózde eshkimge des bermegen. Kerekti kezinde aıaq asty óleńmen jaýap qaıtarǵan. El aǵalary onymen sanasyp otyrǵan.
1937 jyl, qazir «Qyzyl terror» atalyp júrgen sumdyq zulmatyn ala kelgen jyl edi. Qazaqtyń nebir aıaýly azamattary sol jyly qurban bolǵanyn el biledi. Bul bir kúnde ǵana bola salǵan sumdyq emes edi, bul - keńestik bıliktiń únemi júrgizip kele jatqan saıasatynyń jemisi edi.
Qaraıǵyruly Ájimbet 1937 jyly «eski zamandy ańsaýshy, halyq jaýy» - dep qaralanyp, dushpandarynyń kesirinen jala jabylyp, sottalyp, Sibirge aıdalyp ketedi. Qıyr Shyǵystan Ájimbet atamyz tiri qaıtpaıdy. Esil er 49 jasynda opat boldy. 1958 jyly KSRO Joǵary Soveti Prezıdıýmynyń sheshimimen tolyq aqtaldy.
Shalqoshqar batyrdyń urpaqtary qazirgi tańda 70-ten astam shańyraq jáne olardyń kópshiligi Qazaly aýdanynda turady.
Ulttyq qundylyqtarymyzdy saqtaýda batyr babalarymyzdyń tarıhtaǵy orny erekshe. Árýaqty batyrlarymyz ata-babadan mura bolyp qalǵan rýhanı mol baılyqpen qatar qazaq qoǵamynyń áleýmettik tutastyǵyn qamtamasyz etip kelgen jasampaz dástúrlerimizdi, eldiń ishki birligi men yrys-yntymaǵyn qasyq qandary qalǵansha qyzǵyshtaı qorǵaı bildi.
Syr boıy batyrlary qol basqarǵan, el namysyn qorǵaǵan, qaı-qaısysynyń da túpki maqsaty otarshyldyq ezgiden, basyp alýshylyqtan ısi qazaq jurtyn arashalaý, qorǵaý bolatyn.
Mine osy alda atalǵan Syr óńiriniń batyrlarynyń bir jeńnen qol, bir jaǵadan bas shyǵara kúsh biriktirýi bizdiń eldigimizdiń, ulttyq rýhymyzdyń úlken belgisi bolsa kerek.
Shalqoshqar batyr tulǵasynyń búgingi urpaqqa eren kórinetini zańdy. Shalqoshqar batyrdyń ómir joly odan ári zerttelip, halqyna taǵy qaıta qaýyshatynyna, halqynan óz baǵasyn alatynyna senemin.
Shyǵystyń ataqty oıshyly Saǵdı: «Dúnıede pendege beriletin barlyq syılyqtyń eń úlkeni - onyń artynda qalatyn jaqsy aty, meıirimi men qaıyrymdylyǵy» degen eken.
Osy aıtqandaı, qasıetti Qazalyda týǵan Shalqoshqar batyrdyń halyq úshin jasaǵan eren erlikteri men aıaýly esimin qurmetteı otyryp, halyq jadynda máńgi qaldyrý bizdiń mereıli mindetimiz bolyp qala bermek.
«Til saqshysy» gazeti de ózindik bet-beınesi qalyptasqan basylymnyń biri. «Smartfon áseri» atty maqalada baılanys quralynyń ómirimizdegi alar orny jaıly oı qozǵaıdy
...Biz buryndary qandaı edik? Bir mezgil balalar mýltfılmin kórgenimizge máz bolyp, ony kórshi balalarmen birge talqyǵa salyp, ózimizge unaǵan jerlerin jattap ta alatynbyz. Er balalar asyq oınap, láńgi tepse, qyzdar qýyrshaǵyn qushaqtap, dáriger nemese apaı (muǵalıma) bolyp oınaıtyn. Bizder ata- anamyzdyń kórip ósken mýltfılmin ǵana tamashaladyq, olar oınap ósken oıyndardy oınadyq. Óıtkeni, bizde «smartfon» bolǵan joq. Ol kezde tek sanaýly úıde ǵana úı telefony bolatyn. Telefony bar úıge qyzyǵa da qyzǵana da qaraıtyn bizdiń balalyq shaq, sonysymen erekshe, sonysymen tátti estelik... Al, qazir barlyǵy ózgergen. Kúnde túrli jańalyqqa, sát saıyn jańa dúnıeler aǵymyna kenelip jatyrmyz. Zamanýı tehnologııalar ómirimizge dendep enip, tirshiligimizdi jeńildetti. Biraq, árbir ata-ana smartfon, plan- shet sekildi qurylǵylardyń paıdasymen qosa sonshalyqty zııandylyǵy da qatar júretinin árdaıym esinen shyǵarmaǵany abzal. Qazir kóp balanyń qolynda smartfon bar. Al, onyń keri áseri balalardyń damýyn tejeıtinin ǵalymdar dáleldep baǵýda. Brıtandyq dárigerler smartfondy qarańǵyda qoldaný ýaqytsha kórýden aıyratynyn aıtady. Mundaı jaǵdaıda bir kóz jaryqqa, ekinshisi qarańǵyǵa úırenip qalady. Smartfondy sóndirgen kezde jaryqqa úırenip qalǵan kóz biraz qarańǵyny qabyldaı almaı qalady eken. Sonyń saldarynan ýaqytsha kórmeı qalý qaýpi týyndaıdy. Smartfondaǵy kóptegen baǵdarlamalar arqyly túrli áleýmettik jelige baı- lanys ashylatyny sózsiz. Bala turmaq úlken adamnyń oıyn san orap alatyn jelilerdiń balaǵa sapaly aqparat beretini de ekitalaı. Jelige baılanǵanda adamdar arasyndaǵy baılanys alys- taı beredi.
Ata-ana balaǵa tárbıe berýden, bala úlkenniń aqylyn alýdan birtindep qol úze bastaıtyny shyndyq. Qazirgi tańda barlyǵy derlik ózara qarym-qatynasty túrli chattarda hat jazysý arqyly jasaıdy. Smartfondy paıdalaný arqyly jyldam jaýap berýge daǵdylanǵandar sholaq jaýap jazýdy úırenip alǵan. Esesine, kópshiliktiń oqýǵa degen qabiletiniń tómendep ketkenin ańǵarýǵa bolady. Ýaqytty bekerge alatyn smartfondar balanyń sabaqqa degen zeıinin qashyryp, tipti eresek jumys adamynyń qolyn baılap tastaıtyny da ras. Bir sózben aıtqanda smartfon «esirtki shegýshi» sekildi táýeldi bolýdy júzege asyrady eken. Áleýmettik jelidegi aıtar oı, sholaq áńgimeler adam oıyn tejeıtinin myna mysaldan kórýge bolady: «Onyń atasy qaıtys bolypty», degen balaǵa synyptasy «Mmm, saǵan da sony tileımin» dep jaza salǵan. Kórdińiz be, jyldamdyǵy sol adamdy oılantýǵa da mursha bermeıdi. Al ondaǵy túrli oıyndardyń qaýipi tipti zor, balanyń optıkalyq-sensorlyq damýyna keri áserin tıgizip qana qoımaı, is-áreketin baıaýlatady, uıqysyn buzady. Ǵalymdardyń zertteýinshe, smartfon jatyn bólmede bolǵan jaǵdaıda uıqysynyń qanbaýyna, uıqyǵa kesh jatýy men sharshańqy bolýyna birden-bir sebepshi bolady. Mamandar balalardyń júıke - júıesiniń aýytqýynyń sebepterin kóp jaǵdaıda ǵalamtor men smartfon sekildi qurylǵylardy paıdalanýdan bolatynyn alǵa tartady. Bir ornynda tapjylmaı qımylsyz otyrý saldarynan arqanyń qısaıýy, kóziniń kórýiniń nasharlaýy, artyq salmaq jınaýy taǵysyn taǵy basqa da aýrýlar paıda bolýy yqtımal. Minezi ózgerip, únsiz, jalǵyz, tuıyq bolyp, ózin basqa álemde júrgendeı sezinetin, jalqaý bala tárbıelegińiz kelmese, ata-ana retinde balaǵa barlyq dúnıeniń paıdasy men zııanyn áý bastan úıretip otyrǵanyńyz quba-qup. HHІ ǵasyr ótken tarıhtyń betin jaýyp, jańasyn jazýda. Sol, baıaǵyda «...asyq oınaǵan azady»,-dep sógetin ata-anamen jylap kórisip, asyq oınap jatqan balaǵa eskertkish qoıǵyń keledi, sebebi álemdi smartfonızm jaılap ketti
Aqmeshit aqshamy gazetiniń tilshisi din men dástúrdegi erekshelikterge toqtalyp, ózinshe kózqaras bildiripti. Maqalasyn «Súndetke otyrǵyzý musylmanshylyq jol ǵana emes»... dep atapty. Foto: neke.kz
...Qazynamyzdy qanshalyqty qadirlep júrmiz?
Olaı deıtinimiz, búginde kóp dástúrimiz bolmysyn joǵaltqandaı, kóneden jetken kerim kelbetinen aırylyp qalǵandaı kórinedi de turady. Sondaı ǵuryptardyń biri súndetke otyrǵyzý ǵurpy.
Eskiden jetken «dástúr el dáýleti» deıtin támsil bar edi. Qaı kezde de urpaqtyń ustamy men ádebin baǵamdaýdyń úkimin dástúr aıtatyn. Dástúr ulttyń dili sanalatyn. Dildiń bir aty júrek ekenin eskersek, qazaqy dástúrden qymbat qazyna joǵy anyq.
Ata saltynyń joly úlkenderinen sanalatyn súndetke otyrǵyzý ǵurpynyń qaı jaǵynan alǵanda da mańyzy zor. Ómirin urpaǵyna arnaǵan qazaq halqy qursaqtoı, shildehana, besiktoı, qyrqynan shyǵarý, tusaýkeserden keıin súndet toı jasaǵan. Qadym zamannan beri din úshin de, dil men densaýlyq úshin de kerektigin dáleldep, qazaq halqynyń ómirinen oıyp turyp oryn alǵan saltty búgingi jurt qaıtip uǵyp, qalaı atqaryp júr?
Eń aldymen, bul súndet Paıǵambarymyz istegen amaldardyń birinen sanalǵandyqtan musylman balasy úshin úlken saýap. Balany bes jastan asqannan keıin súndetke otyrǵyzyp, alys-jaqynyn shaqyryp toı jasaý, mal soıyp quran baǵyshtaýdyń da ózindik tálimi bar. «Sóz atasy Kálámdi aıt» degen baba danalyǵymen Quranǵa úńilsek, kıeli kitapta úsh adamnyń tilegi keri qaıtarylmaıtyny aıtylǵan. Sonyń biri qonaqtyń tilegi. Qyryqtyń biri qydyr dep toı qylyp, qonaǵymen qýanyshyn bólisip, qol jaıyp bata suraǵannyń Táńiri tileýin beredi. Al naqty dinı ustanymǵa kelgende, súndetke otyrǵyzý sharıǵatta qarastyrylmaǵan. Bir qyzyǵy, bul salt bir ǵana musylman qaýymyna nemese qazaq jurtyna ǵana tıesili emestiginde. ıAǵnı, bul tek musylmandyq jol ǵana emes.
Medıtsına ǵylymynda «tsırkýmtsızııa» (lat. sircumcisio dóńgelek kesý) dep atalatyn súndetke otyrǵyzý salty álem ǵalymdary men zertteýshileriniń úlken qyzyǵýshylyǵyn týdyryp otyr. Súndettelgen er adamdardyń qaterli isik pen juqpaly aýrýlarǵa shaldyǵý qaýpi tómen ekendigi de dáleldengen. Tipti SPID-ke shaldyqqan er adamdardyń kópshiligi súndettelmegender ekendigi de anyqtalyp otyr.
Súndetke otyrǵyzýǵa medıtsına aralasqaly salttyń atqarylýynda alǵa basýlar baıqalǵan. Halyq qazirde bir ýaq mal atap arnaıy aldyrǵan aýyl moldasynyń ustarasyna qarap, qoly jeńil bolýyn tilep otyrmaıdy. Kóp jaǵdaıda munymen tájirbıeli hırýrgter aınalysatyn bolǵan. Halyq úshin búginde tipti lazermen súndetteý de tańsyq emes. Sol hırýrgterdiń árqaısysynyń óz qyzmeti úshin qoıyp alǵan baǵalary da bary jasyryn emes. Lazermen súndetteýdiń 300-500 dollar aralyǵyndaǵy baǵalaryn da estip jatamyz. Sonymen qatar, balaǵa mingiziletin atty jalǵa beremin degen jarnamalar da az emes. At shaptyrym zaldary bar meıramhanalar dáýreni de júrip-aq tur.
Al qazaqy tanymda, bul úrdis balanyń at jalyn tartyp minip, qatarǵa qosylǵanynyń kórinisi edi. Urpaǵyna «azamat bolý paryzyń» dep úıretetin qazaq otbasynan shyqqan kez kelgen ul bala eseıýdiń eń alǵashqy bul synaǵyn basynan ótkerdi dep oılaımyz. Bala kezde osy kúndi birimiz qobaljyp, birimiz qorqyp, birimiz asyǵyp kúttik. Qorqýdyń sebebi aıtpasa da túsinikti. Búginde er azamattardyń kóbi ezý tartyp eske alatyn sol oqıǵaǵa asyǵýǵa da sebep joq emes edi. Óıtkeni dál osy kúni qonaqtardyń syılyqtary men ata-ananyń bar táttileri álginde ǵana kishigirim «operatsııadan» shyqqan balanyń bas jaǵynan oryn alǵan qorjyndy toltyratyn.
Osylaısha, «ashamaıly atqa, musylmandyq taqqa mingizý» salty negizinen neni dáripteýshi edi? Burynǵy dástúrge súıensek, sol kúni balaǵa bastan-aıaq jańa kıim kıgizip, eki ıyǵyna úki qadaıtyn. Sosyn ózine arnalǵan atqa mingen bala óz toıyna keletin qonaqtardy ózi shaqyratyn. Barǵan jeri balanyń qanjyǵasyndaǵy qorjynyn syılyqqa toltyryp jiberetin. Burynǵy qazaq sol arqyly balasynyń eseıgenin bildirýdi nıet etetin. Tipti, kúni keshege deıin, balanyń naǵashy jurty «qyryq serkesh» úlesin berýdi ózine mindet hám úlken dáreje sanaıtyn edi. Ata-ana bolsa, mundaı syıdy urpaǵynyń erteńgi dáýletiniń basy dep yrymdaıtyn.
Baıqaǵanyńyzdaı, burynǵy salt balany eresek ómirge beıimdeýdiń basy bolatyn.
Barlyǵyna tanys jaıdy bulaı tizbeleýdegi aıtpaǵymyz baba saltynyń búgingi jaǵdaıy. Qazir alǵashqy kúnderi ótip jatqan tamyz aıy aǵaıynnyń jasy tolǵan balasyn súndetke otyrǵyzatyn mezgili. Tipti naýqany desek artyq emes. Árıne, el pikiri ekige jarylǵan bir tus bar. Onyń biri súndetke otyrǵyzý babamyzdan qalǵan salt, árkimniń qaı deńgeıde toılaýy óz erkinde dese, ekinshileri ysyrap degendi alǵa tartady.
Osy tarapta qurǵaq sóz, tuldyrsyz áńgimeden alys bolý úshin qalamyzdaǵy qaptaǵan toıhanalardyń birinde ótken súndet toıǵa qonaq bolǵanymyzda joǵaryda aıtylǵan salttyń birin de kóre almadyq. Negizinen atqa da, taqqa da mingizý umyt qalǵan kez az búginde. Biraq mundaı jaǵdaılar da kezdesedi eken. Biz súndet toıdyń kádesinen ada, banket degen nársege kóbirek kelińkireıtin jıynǵa tap boldyq.
Neni toılaý, qalaı toılaý árkimniń jeke sharýasy. Biraq qanymyzǵa qasıet bolyp sińgen dástúrdiń saqtaýshysy halyq emes pe?
Sonda... Salt degen «ul-qyzym ultynyń bolmysyn uǵynsyn» dep atqarylmaı ma? Bizdiń qaı ǵurpymyzdan bolsa da qazaqylyqtyń ıisi shyǵyp turýy kerek shyǵar. Osy oraıda, ekige jarylǵan el pikiri taǵy oıǵa oralady. Saltyn árkim óz múmkindigine saı atqarady. Burynǵy zamanda «balam azamat boldy» dep at shaptyryp, balýan kúrestiretin dáýletti adamdar da kóp bolǵan. Elge shashylǵan nesibe ysyrap emes dep oılaımyz. Biraq naq osyndaı salttyń tálimi men jón-joralǵysynan ada jıynǵa ketken shyǵyn ysyrap bolsa kerek...
Osy gazettegi «Qyzylordadaǵy qoǵamdyq kólik jaǵdaıy: úlken de jaıly avtobýs, sypaıy kondýktor»... maqalada qaladaǵy qoǵamdyq kólik problemalary sóz bolady.
...Jaqynda qalamyzǵa úlken avtobýstardyń izin jalǵastyryp, 40 avtobýs keldi. Bir kezderi úlken avtobýs arman bolǵan syrboıylyqtar úshin avtobýstardyń alǵashqy 20-y el ıgiligine qyzmet etip, munan soń jalǵasy qashan bolar eken dep eldiń jolǵa qarap, eleńdeı kútkeni ras. Sebebi, sanaýly avtobýs qoǵamdyq kólik máselesin túbegeıli sheshpegeni belgili. Búgingi kúnge deıin №18,1 baǵytyndaǵy marshrýttarǵa qyzyǵa qaraıtyndar da joq emes. Sebebi, jumysqa asyqqanda jáne jumystan qaıtar mezgilde syǵylysa mingen gazelderdegi kórinisti kúndelikti bastan ótkerip júrgender ǵana túsiner. Odan qaldy, «kólikter jarysy» áli de jalǵasyn taýyp keledi. Uıaly telefon arqyly qaı marshrýttyń qaı jerde kele jatqanyn bilip alyp, soǵan qaraı jyldamdyqty azaıtyp nemese asyra aıdaıtyn marshrýttar arasyndaǵy jarys jasyryn emes. Mundaıda qynjylǵan kópshilik úlken avtobýstarmen birge bul másele de sheshimin taýyp qalar dep úmittenedi. Eń bastysy, jergilikti bıliktiń qoǵamdyq kólik máselesin túbegeıli sheshýge bilek sybana kirisip ketkenin biletin syrboıylyqtar túıtkildi máseleniń túıini tarqatylǵansha sabyrmen qarap keledi. Mine, jaqynda ǵana úlken avtobýstardyń qataryn tolyqtyrǵan 40 avtobýs ta oblys ortalyǵyna kelip jetti.
Jaǵymdy jańalyq kólik qyzmetkerleriniń kásibı merekesimen tuspa-tus kelip, sý jańa avtobýstardy el ıgiligine paıdalanýǵa berý saltanatty sharasy «Taǵzym» alańynda ótti. Qaz-qatar tizilgen úlken avtobýstardy syrttaı tamashalaǵan kópshiliktiń kókeıinde bir ǵana suraq: bul avtobýstar endi qaı marshrýtqa beriledi eken? Biri shet aımaqqa jol tartqany durys dese, endi biri bul avtobýstardyń ákimshilik aldyndaǵy kóshemen júrgenin qup kórip, óz pikirlerin ortaǵa salýda. Qalaı bolǵanda da qalalyqtarǵa qyzmet etetinine qýanǵan el áńgime arasynda aımaq basshysynyń da atyn aıtyp, maqtap qoıady. «Qanshama jumys jasalyp jatyr, jaqsy jańalyq kóp» dep túıindedi kópshilik.
Saltanatty sharaǵa arnaıy kelgen oblys ákimi Q.Eleýuly qyzylordalyqtardy jańa avtobýstyń kelýimen quttyqtady. Qalamyzdaǵy qoǵamdyq kólik máselesin sheshý maqsatynda 2014 jyly «Baıqońyr» ÁKK janynan «Qyzylorda avtobýs parkin» quryp, «Eýropalyq qaıta qurý jáne damý» bankimen birlese jumys jasalǵanyn jáne 21 mln. AQSh dollaryn nesıege alyp, nátıjesinde qalaǵa úlken syıymdylyqtaǵy avtobýstar kelgenin elge jetkizgen aımaq basshysy úlken avtobýstardyń áli de jalǵasy bolatyndyǵyn jetkizdi. Ótken jyly 30 avtobýs, búgin 40, qyrkúıek aıynda taǵy 42 avtobýs kelmek. Qoǵamdyq kólik máselesin sheshý maqsatynda óńirimizde 200 avtobýsqa arnalǵan avtobýs parkiniń qurylysy júrip jatqany, munda kólik jóndeý, jýý tsehy qyzmet kórsetetini de atap aıtyldy.
Sondaı-aq, aımaq basshysy Q.Eleýuly Qyzylordadaǵy qoǵamdyq kólik qyzmetiniń sapasy qalaı bolý qajettigine toqtaldy. «Arnaıy formalaryńyzdy kıip, jolaýshylarǵa sypaıy da, mádenıetti sóılep, aıaldamalardyń ataýyn qazaqsha, tolyǵymen aıtyp, minsiz qyzmet kórsetińizder» degen óńir basshysynyń bul sózi qoǵamdyq kóliktegilerge berilgen tapsyrma dese de bolady. Sebebi, kópshiliktiń júıkesin juqartqan qoǵamdyq kóliktegi túıtkildi másele jańa avtobýstardyń kelýimen birge sheshimin tabýy tıis. Qyzylordalyqtar jańa avtobýstarmen birge jaıly qyzmetti sezinýi tıis. Ásirese, baǵa qymbattaǵan tusta...
P.S. «Jańa avtobýstar qaı baǵytta júredi eken?» degen kóp kókeıindegi saýaldy «Qyzylorda avtobýs parki» JShS dırektory Á.Naqyptan suradyq. Bilgenimizdeı, sý jańa avtobýstardyń qujatyn rásimdeý jumystary júrip jatyr eken. Qujat daıyndaý jumystary tolyq aıaqtalǵan soń, №18 jáne №17 marshrýttarda el ıgiligine qyzmet kórsetpek. Al №18 marshrýttaǵy ádepki kók tústi úlken avtobýstar qalanyń shet aımaǵyna, №14 marshrýt boıynsha qyzmet kórsetpek. Aıtpaqshy, qujat rásimdeý jumystary apta aıaǵynda aıaqtalyp qalmaq.
«Aqmeshit jastary» gazetinde de óńirdegi áleýmettik-ekonomıkalyq salaǵa qatysty túrli taqyryptar kóterilgen. «Atyńyzdy kim qoıdy?»to:
...Adamzat qoǵamynda este joq eski zamannan bolsyn esimi, aty joq jan kezdesýi múmkin emes. Jalpy adam balasyn bir-birinen ajyratý úshin at qoıyp, aıdar taǵyp kelgen. Keı elde kemeni qalaı atasań, solaı júzedi degen támsil bar. Qazaq balaǵa esim tańdaýda talǵam men taǵylymǵa júginip, bul rásimge asa jaýapkershilikpen qaraǵan. Dúnıe esigin endi ashqan sábıge mándi de maǵynaly at qoıý mańaıdaǵy jurttyń mindeti sanalǵan. Atustarlarǵa azan aıtyp, at qoıý salty aqsaqaldardyń enshisine baılanatyn bolǵan. Sondyqtan sábıge elge eńbegi sińgen basshynyń nemese bedeli bes qarýdaı tulǵaly jandardyń esimi qoıylǵan. Jańa ómir ıesine bolashaqta mynandaı bol deý arqyly óz armandarynyń oryndalýyn da tilek ete bilgen. Jalpy, balaǵa esim berý jaıynda birer aýyz sóz aıtpaqpyz. Sábıge esimdi tańdaýda kimderge júginip júrmiz?
Esim tańdaýdy qazaq halyqtyq bolmysynyń dińgegi úlkendi syılaý arqyly júzege asyrǵan. Sondyqtan nárestege at qoıýǵa aýyldyń aýzy dýaly aqsaqaldaryn qolqalaıtyn bolǵan. Kópti kórgen kónekóz qarııalar náresteni batyrdyń ne aqynnyń bolmasa ataqty hannyń esimderimen erekshelegen. Sondaı-aq sábıdiń týǵan kúni qarsańynda aýylǵa qonaq bolyp kelgen óner ıeleri nemese tanymal tulǵalar bolsa, sol kisilerge esim tańdatý dástúri de bar. Mysaly, belgili jazýshy Shahmet Qusaıynulynyń jubaıy Bıken ul týǵanda ol balanyń atyn Serke Qojamqulov aǵamyz Kóbeı dep qoıǵan eken. Bul atqa Muhtar Áýezov, Sábıt Muqanuly, Jumaǵalı Saın, Qasym Qaısenuly biraýyzdan kelisken. «Qyryqtyń biri qydyr» degensenimdegi halqymyzda sábıge esim qoıýdy beıtanys adam- nan da ótinetin ǵuryp bar. Mysaly, ataqty kúıshi Dına Nurpeıisovanyń esimin aýylyna sýsyn ishýge burylǵan jolaýshyǵa qoıdyrǵan desedi. Qazaq esimderin zertteımin degenadamǵa mol múmkinshilik bar. HH ǵasyrǵa deıingi qazaq esimderi óz zamanynyń kórinisi ekenine dálel. Qazaq esimderine kóńil aýdarǵan adam qazaq halqy týraly kóp nárseni bilýge múmkindik alady. Sebebi, qazaq halqy esim berýde ózinshe bir qubylys ekeni anyq. Qandaı alasapyran jaǵdaılardy basynan keshirse de esim berýde halyqtyq tamyrynan aıyrylmaǵan. Al búgingi kúni sol ıgi dástúrdiń dámin ketirip alǵandaımyz. At ústi at qoıý dástúri etek jaıypbarady. Bul sózimizge Sammıt, Daǵdarys, Olımpıada syndy «zamanaýı» esimderdiń kóptep kezdesýi dálel bola alady. Qazir kórkem shyǵarma keıipkerleriniń ornyn kıno artısteri aýystyrǵan. Serıaldaǵy serilerdiń esimderin sábılerine berip, jar asqan saıyn jańalyq jasaýda.Tipti qazir aqsaqaldardy attan aýdaryp, at qoıýdy keıingi jas óz enshisine alyp alǵandaı. Esim tańdaýda qarııalardy qolqalaý azaıyp barady. Qazir halyq arasynda at tańdaýdyń jerebe arqyly anyqtalatyn túri keńinen qoldanysta. Onda ot- basy músheleri túgel ózderi qalaǵan esimderin qaǵazǵa jazyp, qapshyqqa salady.Qolyna ilingen kezdeısoq qaǵaz balanyń bolashaq esimi bola salady. Onda qandaı esim jazylǵan, qandaı maǵyna beredi, oǵan bas qatyryp jatqan jurt joq. Bul úrdis óz kezeginde «Bıngo» lotoreıasyn eriksiz eske túsiredi. Mańdaıdan ıiskep, maǵynaly atyńdy qoıatyn qarııalardy saǵynasyń keıde...
«Qazaqqa túngi klýb qajet emes»ot -pilot.ru
...Túngi klýb aldynda jastar temekiniń tútinin býdaqtatyp, eki-ekeýden qoltyqtasyp, topyrlap tur. Bul túngi ásem qalany sharlap júrgende kez-kelgen oıyn-saýyq aldynda kózge túsetin jaıt. Osy ortada qaraqóz qyzdarymyz ben el basyna kún týǵanda naızamen elin qorǵaıtyn azamattardy keziktiresiz. Olardan bolashaqta qandaı «ana», qandaı «áke» shyǵary belgisiz? Tabaldyryqty attamaı turyp, aıaǵy aýyrlap qalatyn jaǵdaıdyń eń basty sebepkeri retinde túngi klýbtardy alýǵa ábden bolady. Keshki saǵat 8-den bastap tańǵy saǵat 5-6-da jabylady. Ol ýaqyt aralyǵynda jastar sharap iship, kalıan shegip, tútinniń ortasynda ashyq-shashyq bir-birine jabysa bıleýde. Sondaı-aq qazirgi tańda túngi klýbtar sany kún sanap artýda. Tabystyń qaıdan túsetinin biletinderdiń deni qarjysyn túngi klýb ǵımaratyn salýǵa jumsaýda. Sol sátte qanshama adamnyń taǵdyryna balta shapqaly jatqanyn sezse ǵoı. Adam qashannan nápsiniń quly. Tula boıyn nápsiniń býy masaıtqan jastar «qumaryńdy qandyr» dep kóz aldynda arbap turǵan túngi klýbqa qamalmaı qaıda barady. Ókinishtisi, sol túngi klýb bozbala men boıjetkenniń uıyqtasa túsine kirip, oıansa sanasyn shyrmap tur. Túngi klýbtyń jaı japsarymen tanysý maqsatynda túngi klýbtardyń birine bas suqqan edik. Іshi órimdeı qyz ben oń solyn ajyrata bilmeıtin jigitterge toly. Bir oryndyqqa jaıǵasyp baqylap otyrdym. Biri, kalıan shegip, masaıynqyrap otyrsa, endi biri vıskıdiń dámin tatýda. Mázirdi kórseńiz, adam shoshyrlyq. Bundaǵy bir kúngi kóńil kóterer qarjyǵa bir otbasynyń tamaǵyn alýǵa jeter-aq. Iá-ıá siz kúlmeńiz. Sebebi munda jazylǵan baǵalardy kórip jaǵamdy ustadym. Alyp qarasaq, tizimde turǵan araq- sharaptyń atynan adam jańylady. Sharap degenińiz 1 000 teńgeden bastalyp, 7 000-ǵa jetip jyǵylady eken. Kalıannyń quny da ońyp turǵan joq. Tizimge «jeti atasyn» engizgen, baǵasy 3 500-7 000 teńgege jetedi. Qarapaıym sýsynnyń ózi 1 000-2 000 teńge, sondaı-aq vıskı 5 000-20 000-ǵa barady eken. Árqaısysyn eki-úsh márte qaıtalaǵanda jalpy shyǵatyn qarjyny baǵamdaı berińiz. Bir túsinbeıtinim, qarapaıym stý- dentterde munshama aqsha qaıdan júr. Aptasyna eki márte kelgende ata-anasy «qaıda bardyń?», «ne bitirdiń?» dep suraqtyń astyna almaı ma? Dańǵaza mýzyka, urpaqtyń tamyryna balta shapqan araq-sharap, jastardyń mıyn keptirgen «kalıan», tipti, esirtkiniń jasyrynsaýdasy sol jerden tabylady.Jalańashtyq pen uıatsyz bılerdiń de kýágeri bolasyz. Túngi klýbtardyń tútinin óshirse, talaı jastarymyz qýanbasa renjimes edi. «Qyzdan qylyq ketse, uldan uıat ketedi», degendeı bir-birine umtylǵan jastar aq ter, kók ter bolyp biri sekirip, biri aınalyp, báıgege túsken tulpardaı jamyrasyp, jarysyp, bar ónerin ortaǵa salyp jatty. «Esti qyz etegin qymtaıdyny» qaperinde ustanǵan qyz balasy joq. Bárin kózben kórgen soń júregim aýyrdy. Yzalanǵanym sonshalyq esikti tars jaýyp syrtqa bettedim. Darhan esimdi keıipkerimiz túngi klýbtarǵa tek bıleý úshin baratynyn alǵa tartty. «Shynymdy aıtam, men ondaı ortaǵa óz basym bıleýge baramyn. Menińshe, kóńil kóterseń qıyndyqtardy birsátke umytasyń. Barlyq aýyrtpalyqtaryń men qıyndyqtaryń artta qalǵandaı kúı keshesiń. Árıne jabylǵandyǵyn men de quptar edim. Alyp shaharda meıramhana men kafeler kóp. Túngi saǵat 12-ge deıin qyzmet kórsetedi. Sonda barsa da bolady. Túngi klýbtyń tabaldyryǵyn attasamda qaryndastaryma eshqashan ruqsat etpeımin. Ózim kózimmen kórdim de, kórip te júrmin. Jaqyndarymnyń ondaı ortaǵa beıimdelgenin qalamaımyn», - deıdi Darhan Altybasov. Al qala turǵyny Bısen Orynshaevaqalamyzda túngi klýbtardyń kóptigine ashýly. «Túngi klýbtardyń jumysyn toqtatýdy, barlyǵyn jabýdy usynar edim. Qala jurtshylyǵynyń tynyshtyǵyn buzdy. Jastarymyz qalta telefonnan kesh batqanda bir- aq bas alady. Sonymen qoımaı ishimdikke de kóp áýestenip ketti. Burysh-buryshta temekini burqyratyp, boqtyq sózdermen bir-birin bylapyttap jatqan jastardy ǵana keziktiresiń. Ǵalamtordan baıqaǵanym, olar onda kóńil kóterýmen qatar bir- birimen jarysa bıleıdi eken. Aıta berseń, jaǵymsyz tustary óte kóp. Qarapaıym halyq sııaqty sabyrly bılese jón ǵoı. Al olar ústel ústinde jalańash bıleıtin kórinedi. Árıne ózine kerek aqshasyn alady ǵoı. Osyn- daıdan ekiqabat bolý, túsik jasatý, shańyraq kótermeı bosanýsyndy jaǵdaılar beleń alady. Ákelerimen jasty dardaı azamattarmen aımalasyp júredi. Bul ne sumdyq? Aınalaıyndar-aý, olar daqazaqtyń qaradomalaq balasyǵoı. Osydan keıin ashynbaıqaıtesiń », - deıdi aq jaýlyqty ana. Qazirgi jastardyń ishkilikke salynyp, túni boıy kóshe kezýi osy túngi klýbtardyń kesiri. Olardan basqa eshbir meıramhana men kafe tańǵa deıin qyzmet kórsetpeıdi. Aýzynan ana súti kep- pegen arýlarymyzdyń kóbi osyndaı jerlerdiń kesirinen buzylyp barady. Qazaqqa da, jastarǵa da túngi klýbtyń qajeti joq dep túıindeımin.
«Otyrǵan qyz ornyn tabady»Foto: www.liveinternet.ru
...«Aıtpasa sózdiń atasy óledi». Olardyń ózinen buryn qoǵamǵa da keri áserin tıgizip jatqanyn el biledi. «Kári qyzdar kóp. Bul degenińiz - kóterilmegen shańyraq, ashylmaǵan gúl, týylmaǵan sábı» degen eken belgili demograf Maqash Tátimov. Iıa qazirgi tańda «kári qyz» atanǵandar sany artyp barady. Bálkim «13-te otaý ıesi» degen qaǵıdany ustanyp, jastarymyzdy erte shańyraq kóterýge beıimdeý kerek shyǵar. Áıtpese qulaqqa jaǵymsyz estiletin «kári qyzdar» qoǵamnyń derti bolmasyna kim kepil?! Ata-babamyz boıjetken qyzyna «turmysqa shyq», «shańyraq kóterip, ana atanyp, sábıińdi baýyryńa bas» degen sózder aıtyp, baǵyp qaqty emes pe? Al qazirgi tańda «oqýyńdy támamda», «dılomyńnyń jemisin kóreıik», «otbasyńa qolǵabys etseń jón bolar edi», «ómiriń áli alda, jigit tabylady » degen syndy jaǵymsyz, alyp qashpa áńgimelerdiń kóbeıgeni alańdatady bizdi. Neshe jasta turmysqa shyqqan jón? Kári qyzdardyń sanyn qalaı azaıtamyz? Olardyń qoǵamǵa tıgizer zalaly qandaı? Kókeıde júrgen saýal kóp, oǵan qaıtarylar jaýap joq. Mine, máseleniń qaıda jatqanyn ózińiz-aq paıymdaı berińiz. «Otyrǵan qyz ornyn tabady» degen sózdi kóbimiz estip te júrmiz. Alańdatatyny sol turmys qurmaǵan qyzdar osy sózdiń astaryn túsinbegen synaıly. Bilim qýyp, otbasynyń qamyemes, qaraqan basynyńqamymen qaıǵy bop júrgender jeterlik. Jastyq shaqta jigitten jigit tańdap, ýaqyt óte bir dastarqanda as ishetin ómirlik serik izdep, barmaq tistep qalady. «2020 jyly halyq sanyn 20 mıllıonǵa jetkizýdi maqsat etip qoıǵanymyzben, demografııalyq ahýalymyz osy kórsetkishtiń aýylyalys ekenin kórsetedi. Sońǵy derekterge súıensek, Qazaqstanda 18 ben 25 jas aralyǵynda otaý kótermegen 700 myń qyz bar eken. Olardyń 120 myńnan astamy 25 pen 55 jas aralyǵynda. Mamandardyń aıtýynsha, 40-44 jastaǵy 1000 qyzdyń 150-i ǵana ana bolý baqytyna ıe bolýy múmkin. Beıresmımálimetterge súıensek, qazirgi nekegeturatyn qyzdardyń orta jasy - 23 bolsa,jigitterdiki - 26 jas. Biri mansap pen dáýletin túgendese, endi biri deni túzý jigittiń joqtyǵyn alǵa tartyp álek. Ózge bireýdiń balaǵyna jarmasýyna da múmkindik joq. Sebebi kári qyzdy balaǵyna ilindirer jigit joq. Turmys qurmaı, otyryp qalǵan qyzdyń jalǵyz qorqynyshy jalǵyzdyq. Iıa ol ómiriniń sońyna deıin bir ózi qalýdan qorqady. Sodan keıin bala asyrap alyp, janyna demeý izdeıdi. Ózgeniń balasyn óz baýyryna basyp, jubanyshyn sábıden izdeıdi. Sóıtip aldamshy sezimniń jeteginde qala beredi. «Meniń kólik alýym kerek», «ózimniń jeke páterime qarjy jınap jatyrmyn», «laýazymymdy joǵarylatýym qajet» degen syńaıly áńgimeniń shet jaǵasyn estip, qulaǵymyz jaýyr bolǵan. Kúndelikti aıaldamada da, kólikte de ózgeniń baqytyna súısine qaraǵan jandy kóp kezdestiresiń. Qoǵamdyq kólikte telefonmen sóılesip otyryp orta jastan asqan bir apa: «jaqsy jigitter jaqsy qyzdarǵa úılenip alǵan» dep yzalanyp, tutqany qoıa salmasybar ma?! Tutqanyń ar jaǵyndaǵy názik daýys qatelespesem qyzy bolý kerek. Mine, búgingi qoǵamnyń máselesi osy. Qoǵamda jyl saıyn kári qyzdar armııasy kóbeıip barady. Sebebi olar úshin bala tabý emes jan baǵý birinshi kezekke shyqty. Ókinishti-aq...
«Syrdyń sáýletshi qyzy» atty maqaladaóńirdiń damýyna, kórikti ǵımarattardyń boı kóterýine eńbek sińirip júrgen bilikti sáýletshi - Aıjan Absattarova jaıly jazylady.
...Egemen eldiń jerinde, táýelsiz eldiń tórinde búgingi tańda álemniń sáýlettik ónerimen ıyq tireskendeı kóz tartar ǵımarattar sany jyl sanap kóbeıip keledi. Bul bizdiń elde qurylys salasynyń damyǵanynyń bir dáleli. Osy salada qyzmet atqaryp júrgen tulǵalardyń eńbegi eren. Bir qýantarlyǵy qurylys, sáýletshi mamandyǵyn ıgerip júrgen jastar kóp. Olardyń birazy Syr óńiriniń damýyna, kórikti ǵımarattardyń boı kóterýine tynymsyz eńbek sińirip, halyq arasynda úlken abyroıǵa bólenip júr. Solardyń biri bilikti sáýletshi - Aıjan Absattarova.
Aıjan Ábdiǵanıqyzy 1990 jyly 24 mamyrda Jańaqorǵan aýdany, Qojakent aýylynda dúnıege kelgen. №168 qazaq orta mektebiniń túlegi. Qorqyt ata atyndaǵy QMÝ-dyń «Sáýlet jáne qala qurylysy» kafedrasynda qurylys mamandyǵy boıynsha bilim alǵan. Jańaqorǵan kenti «Proekt Dızaın Qurylys» JShS Jańaqorǵan fılıalynda ınjener-jobalaýshy bolyp qyzmet atqardy. Qazirgi tańda Jańaqorǵan aýdandyq Sáýlet jáne qala qurylysy bóliminde bas ınspektor-dızaıner. Osy qyzmette júrip kent, aýyldyq okrýgindegi barlyq jańa qurylys jobasyn jasaýda esimi el aýyzyna ilindi. 2014 jyly «Qurylysshylar kúnine» oraı aýdan ákiminiń alǵys hatyn ıelendi. «3D studio MAX, «Sketch Up» baǵdarlamalary boıynsha dızaın jasaý kýrsyn oqydy. Aıjan bolashaqta kóz tartar záýlim ǵımarattar salýdy armandaıdy. «Bolashaq armandarym kóp. Elordamyz Astananyń sáýlet ónerine eshkimniń talasy joq. Meniń de armanym osy. Myqty sáýletshi bolý. Shet eldiń azamattary tamashalaıtyndaı, qydyryp kóńil kóteretin, demalatyn ǵımarat turǵyzýdy armandaımyn. Qazaqstannyń sáýletshilerimen maqtanamyn. Olardyń bolashaqta darhan dalamyz ben sulý qalamyz tórine bolashaq urpaqqa ulttyq naqyshpen kórkemdelgen, álemdik sáýlet óneriniń kórinisi retinde ǵımarat áli talaı salatynyna senemin. Sebebi jastardyń oıy tyń ıdeıalarǵa toly. Ýaqytty bosqa ótkizbeıdi. Ár ýaqytta «qandaı ǵımarat turǵyzsam, halyqtyń kóńilinen shyǵady?» degen oı jeteginde júredi. Mektep tabaldyryǵyn támamdap, qandaı mamandyq tandaýyn bilmeı júrgen jastarǵa sáýletshi mamandyǵyn usynar edim. Sebebi dala balasy da, qala balasy da bul mamandyqtyń asa qajet ekendigin túsinýi tıis. Meniń balalyq armanym edi. Teledıdardan Astanany kórgende «osyndaı ǵımarattardyń syzbasyn syzý meniń qolymnan keledi, úırenemin, talpynamyn» dep aldyma maqsat qoıǵanmyn. Sondaı-aq qalamyzdyń, múmkindik bolsa elimizdiń qurylysynyń qarqyndy damýy úshin qolymnan kelgen sharýalardy atqarýǵa tıispin degen edim. Mine, sol armannyń jeteginde áli júrmin. Biraq sonda da jalyqqan, ne bolmasa oıymnan aınyǵan emespin. Syr eliniń Elordamyz sekildi ásem ǵımarattarmen bezendirilgenin qalaımyn. Qala qonaqtary serýendep, qurylysyna qyzyǵa qarasa degen tilegim bar» - deıdi jas sáýletshi Aıjan.
Aımaqtaǵy ózekti degen máselelerdi jıi kóteretin «Halyq» gazeti «Jalaqyńdy berseń eneńe, eseń kete me nemene?» dep jańyltpashtap taqyryp qoıyp, ene men kelin problemalaryn sóz etedi.
...Adamdardy jaqyndastyratyn da, alshaqtatatyn da - aqsha. Al tabıǵatynan bir-birimen «attas zarıadtar» sanalatyn ene men kelin arasynda keıbir kıkiljiń de tap osy tabystan týyndap jatady. Jalpy, kelin tapqan tabysyn enesine ótkizýi tıis pe, álde ózi jaratýǵa quqyly ma? Bul turǵyda qoǵam pikiri ekige jarylady. Biri qolyndaǵy baryn enesine berýge beıil bolsa, biri syrttyń sypsyń sózinen ımenip, ıilip jatady. Eki ene qosylsa da, kelinder kezdesse de, jıi talqylanatyn taqyryptyń biri osy. Sondyqtan tabaldyryq attap tabysymen bólisip júrgenderdi de, jalaqysyn jeke basyna jaratatyndardy da, tipti esik kórmegen erke qyzdardy da sózge tartqan edik.
Á.Álıasqar, turmys qurmaǵan:
- Men otbasymda túsinispeýshilik bolmas úshin tapqan tabysymdy túgelimen eneme berýge ázirmin. Januıada birlik bolý úshin ortaq qazyna bolýy kerek dep esepteımin. Ata-anamyz otbasy músheleriniń barlyǵynyń qajettiligi ótelgenin qalaıdy. Sol úshin uqsatyp jumsaı alady dep senemin. Kerek kezinde qajet aqshamdy alyp otyramyn. Keı qurbylarym «Ene túrli bolady. Biri jaǵdaıyńdy túsinse, biri tek ala bersem deıdi. 80 paıyzy aqshany jambasyna basyp otyrǵandy jaqsy kóredi» dep aıtyp jatady. Men munymen kelispeımin. Ebin tapsań, erimeıtin ene joq. Ol da ana. Sondyqtan joq jerden shı shyǵarmaı, til tabysqanǵa ne jetsin?!
J.Kereı (aty-jóni ózgertilgen), turmysta:
- Adamdar ártúrli. Biri bıýdjetti jaqsy jarata alsa, biri qomaqty qarjyny da ysyrap etedi. Sol syndy enelerdiń de qasıeti san qıly. Men eneme eshqandaı kiná artpaımyn. Tek, basqa emes, bir sát óz áreketińizge qarańyzshy. Alǵandy jaqsy kórip, bergendi unatpaısyz ǵoı. Jáne alǵanyńyz esińizden tars shyǵyp, bergenińiz umytylmaıdy. Bul aqshanyń sıqyry, býy bolar. Sondyqtan men jalaqymdy basy bútin enemniń qolyna salmaımyn. 15-20 paıyzyn jymqyryp, qalǵanyn beremin. Bastan solaı ettim. Óıtkeni, áıel bolǵandyqtan áshekeı men usaq-túıekke áýes kelemiz. Al bolmashyǵa tilengendi kim unatady? Dostaryńmen keıde jospardan tys syrtta shaı iship qalasyń. Buǵan eneńniń kúndelikti júrip-turýǵa bergen qarjysy jetpeıdi ǵoı. Sondyqtan men jalaqydan azdap jymqyryp qalýdy otbasyna jasaǵan opasyzdyq dep oılamaımyn.
A.Qalmanova, turmysta:
- Enemmen bir shańyraq astynda turamyn. Biraq bosaǵa attaǵanyma buıyrsa segizinshi jyl, bir aılyǵymdy da eneme bergen emespin. Ol kisi de menen «aılyǵyń qaıda?» dep suraǵan emes. Esesine kúıeýimniń kartochkasyn enem ustaıdy. Aılyq túskende túgelimen ózi alady. Kommýnaldyq qyzmetter qunyn ata-enem tóleıdi. Azyq-túlikti de enem ózi alady. Bul máselelerge múldem bas qatyrǵan emespin. Meniń mindetim - úıdi taza ustap, ákelingen zatty únemdi paıdalaný. Taǵam ázirlep, kir-qoń jýý syndy barlyq áıelderdiń ortaq jaýapkershiligi. Jalaqymdy alǵan kezde ara-tura eneme syılyq jasap qoıamyn. Tátti, dámdi ne balyq syndy kúndelikti tutyna bermeıtin taǵamdardy aparyp, aılyq alǵanymdy bildiremin. Al toı-jıyndarǵa kúıeýimniń eneme ótkizgen aqshasynan alamyz.
Al bosaǵa attap, kelin atanǵanyna jıyrma jylǵa jýyq ýaqyt bolǵan, búginde ózi ene atanýǵa daıyndalyp júrgen Narǵyz apaı úlkennen úırenetin nárseniń kóp ekendigin aıtady.
- Men turmysqa shyqqanda jasym nebári 21-de boldy. Aýylǵa kelin bolyp túsip, aýyl mektebinde muǵalim bolyp jumysqa ornalastym. Mektepke atam turǵyzǵandyqtan jalaqyny berý-bermeý jaıynda da oılanbadym. Barlyǵyn eneme ákelip beretinmin. Qaryzdarym men qajetimdi, mekteptegi toı-tomalaqqa jınalatyn aqshany aıtamyn. Enem bergen aılyǵymnan bólip beredi. Maıda-shúıde keregińe dep az-maz aqsha ustatady. Qalǵanyn qajetimizge qaraı jaratatyn. Enemniń qolynda onshaqty jyl turyp, keıin qalaǵa kóshtik. Aılyǵymdy da, kúıeýimniń tabysyn da ózim jaratatyn boldym. Keıde tipti jetkize almaı, qaryzdanyp qalatyn da kezimiz bar. Sonda uqtym, aqsha ustaǵan adamnyń jaýapkershiligi joǵary eken. Bárine jetkizý kerek. Toıǵa da, basqaǵa da barý tıis. «Jalaqymdy ózim jaratpadym» dep janjal shyǵaratyn kelinderge aıtarym, saý basqa saqına tilegenshe, qamsyz kúnniń qadirin bilińizder,- deıdi.
TÚIІN. Asyl dinimizde áıel tapqan tabysyn bólisýge mindetti emes. Úıdiń otaǵasy barlyq jaýapkershilikti moınyna alyp, barlyq jaǵdaıdy jasaýy tıis. Al otanasynyń nápaqasy óziniń haqysy bolyp tabylady. Ony enege ne erine berýge, tipti esep berýi shart emes. Deıturǵanmen, biz enege aqshańyzdy bermeńiz degennen aýlaqpyz. Kóp túkirse, kól bolyp, januıalyq tabysyńyz eselenýi bek múmkin. Baqyt qaıda barady? Bereke men birligi jarasqan jerge qonady. Qoldyń kiri bolǵan qaǵaz úshin qabaq shytyp, shańyraǵyńyzdy shaıqaltyp almańyz.
Gazet tilshisi taǵy bir qyzyqty maqala úzindilerin usynady. Taqyryby: «Qaıyrshynyń kúndeligi»
24.02.2011 - Ústimdegi kıimim qandaı juqa bolsa, jaǵdaıym da solaı. Qystyń naq ortasynda kóshe boıynda ótken-ketkenderge qol jaıyp, ara-tura tıyn tastaǵandarǵa jyly sózimdi jaýdyryp, meıirimdi jandardyń saýlyǵyn tilep otyrmyn. Úp etken jel bola qalsa, qalbalaqtap usha jónelgeli turǵan qatyrma qorapty taspen jıi-jıi bastyrmalap qoıdym. Túbindegi bir-eki sarǵylt tıynǵa aýyq-aýyq kúnniń sáýlesi túsip, jylt-jylt ete qalady. Sýyt júrgen adamdarǵa ańtarylyp, nápaqa buıyryp qalar ma eken degen mendegi soqyr úmit sekildi...
10.04.2011
Qos aıaǵymnyń joqtyǵy janymdy jegideı jeıdi. Keshe qandaı edim, búgin she? Astymda taǵym barda tanys-tamyr da, dos ta, týys ta kóp edi. Qos aıaqtan aıyrylǵaly aldymen jaqyndarym, keıin basqalary da qol úze bastady. Qyzmetim barda qadirli edim. Bu dúnıede deniń saý bolmasa da bolmaıdy eken. Jaıym - mynaý. Alystan qara kórine bastasa, qorabymdy aldaryna tosyp, tilenemin.
Kóktem túsip, kúnniń kózi kórinip qaldy. Jerdegi adamdarǵa qaraǵanda kóktegi kúnniń meıirimi ystyqtaý ma, qalaı?!
05. 09.2012
Kóńilsiz kúıik ózegimdi órtep barady. Alaqan jaıyp surap alǵan tıyn-tebenge shısha araq satyp alyp, ózim quralpy beısharalarmen birge biraz qaýqyldasyp qalyp edik. Meniń ortam endi osyndaı. Kóringenniń qolyna qarap, shańy shyqqan jerge aýnaı ketemin. Basym synyp barady. Kózim buldyrap, dúnıe tóńkerilip ketkendeı kúı keship jatyrmyn. Qý dúnıe qysqa bolady deýshi edi. Sharasyz pendeńdi kóringenniń aıaǵynyń astynda aýnatqansha, erterek almadyń ba, Qudaı-aý?!
18.11.2013
Kúzdiń qara sýyǵy ýildegen saıyn óńmenimnen ótip barady. Denemniń tońazyǵany sonsha, búrisip janymnan ótkenderdi tek aıaq alystarynan ǵana sezetindeımin. Aýyq-aýyq qaǵaz qorapqa túsken tıyndar bir-birine tıgen saıyn tyrs-tyrs ete qalady. Sonadaıdan aıaqtyń tysyry qulaǵyma estildi. Basqan qadamdaryna qaraǵanda zaty áıel sekildi. Búrisken kúıimde joǵary qaraǵanmyn. Qaq aldymda qıyn kúni qasymda bolmaı, keýdemnen ıtergen áıelim, jo-joq, burynǵy áıelim tur. Kóshedegi qaıyrshyǵa qaıta aınalyp keldi dep dámelengenim joq. Biraz únsiz turystyq. Sóıtti de aldymdaǵy qorapqa bir býma aqshany tastaı salyp, kete bardy.
Oıyn oqyǵandaı boldym. Meni tastap, ózgeniń eteginen ustap ketkenine kináli sanaıtyn sekildi. Sol kinásin bir býma aqshamen jýyp-shaıǵysy kelgen-aý. Muqtajym onymen ótelmes. Ózim sekildilerge úlestirdim onysyn. Itke tastaǵan súıekteı laqtyryp ketken qarajaty kóńilimde qatqan kesel muńnyń ornyn toltyra almaıtyny ókinishti...
11.05.2014
Tynysym tarylyp, quddy keń dúnıege syımaı jatqandaımyn. Suryqsyz, keıpi ketken ómirimniń ólsheýli tusy osy-aý. Sýyqta tońazyǵan, ystyqqa kúıgen, qaltyrap, qaljyraǵan múgedektiń muńyn kim tyńdasyn? Ómirimniń osyndaı óksikpen, ókinishpen óterin bilip pe edim? Áı, biraq, qınalyp qaıtemin? Sonda da kóńilim kúpti. Men sııaqtylar álemde mıllıonnan asyp jyǵylady. Solardyń birimin de. Ókpelemeımin ómirge, qulaq asyp tyńdaıtyn da eshkimim qalmaǵan. Tóbedegi tezirek alsa dep tilep júrmin.
Kelesi «Quran men qarý qatar júrmeıdi» taqyrybyndaǵymaqala búgingi oryn alyp jatqan din máselesine arnalǵan.
...Jer betinde jaqsylyq qanatyn jaıyp, meıirimdilik teńizdeı tógilip jatsa dep armandaıtyn boldyq. Dúnıe tirligine alańdaǵan adamdar ýaqyt enshisindegi qymbat nárselerdi joǵalta túsýde. Baýyrmalshyldyq... Іzgilik... Meıirimdilik... Saf kóńil... Bul qasıetter bárimizge qajet.
Rýhanı jutańdaǵan denemizge ımandy qýattaıtyn belsendilikter qajet bolǵany kórine túsedi. Kún ótken saıyn jan túrshigerlik oqıǵalardyń sany artyp, adamzat balasy az ǵyndyqqa qadam basýda. Sonyń birden-bir kórinisi - shekara asyp, shalys basqandardyń taǵdyry. Búginde adasqan toptardyń túri kóp. Eń qıyny, qoı terisin jamylǵandardyń kóbi ıslamnyń atynan sóılep, Allany aýyzǵa alady. Solardyń biri ári qaýiptisi DAISh toby bolyp otyr. Islam qundylyqtary talqandalyp, musylman quqyqtary aıaqqa taptalyp jatqan jerde Quran men qarý qatar júrmeıdi.
Ótken tarıhqa kóz salsaq, Muhammed paıǵambar da óz ýaqytynda jáne odan keıingi halıfalar da ózine shabýyldaǵan jaýǵa qarsy soǵysyp jıhad jasaǵan. Alaıda tútini túzý shyǵyp, tynysh ómir súrip jatqan elge baryp qantógis jasamaǵan. Muhammed paıǵambar musylman áskerlerine únemi: «Alla atymen attanyńdar, Allanyń jáne Elshisiniń dinimen júrińder. Qart adamdy, balany, áıeldi óltirmeńder...» degen. Al ataqty halıfa Ábý Bákir: «Áıeldi, jas balany, qart adamdy óltirmeńder. Jemis aǵashyn kespeńder. Ǵımaratty qıratpańdar. Qoı men túıeni tek jeý úshin ǵana baýyzdańdar...» dep, jandy-jansyzǵa túgel aıaýshylyq sezimin bildirgen. Halıfat ornatamyz dep, qarý asynyp, adamdardy qoısha baýyzdap jatqan DAISh sodyrlarynyń áreketi - Allanyń bergen amanatyna jasalyp jatqan qııanat. Boılaryndaǵy qatygezdik men qanisherlikten jan túrshigedi. Qasıetti Quran Kárimde: «Óltirilýine Alla tyıym salǵan kisini naqaqtan óltirmeńder...»,-dep aıtylǵan. DAISh terrorlyq uıym músheleri óltirý, urlaý, zorlaý, meshitter men shirkeýlerdi qıratý, áıelderdi jynystyq quldyqqa salý, balalarǵa zorlyq-zombylyq kórsetýden aldaryna jan salmaı tur. Jaratýshy Alla taǵalanyń: «Jazyqsyz adamdy óltirgen adam - barlyq adam balasyn óltirgenmen teń (kúnáhar) bolady» («Máıda» súresi, 32-aıat) degen eskertýi bar. Ardaqty Muhammed paıǵambar bolsa, qoshtasý qajylyǵynda: «Aqıqatynda senderdiń qandaryń, mal-múlikteriń bir-biriń úshin qasterli, qol suǵýǵa bolmaıdy. Myna qajylyq kúnindeı qasterli, qajylyq aıyndaı qasterli, Mekke qalasyndaı qasterli»,- dep ósıet etken bolatyn.
Demek, jazyqsyz adamǵa onyń ómirine, jeke múlkine nemese ar-namysyna qatysty qandaı da bir basqynshylyq jasaýǵa ruqsat berilmeıdi. Islamdaǵy bul qaǵıda barshaǵa ortaq. Erterekte ǵulamalardyń biri medresede dáris beretin ustazǵa shákirtterin nusqap: «Bularǵa ne úıretip jatyrsyń?»- dep suraıdy. Sonda ustaz: «Sarf, fıqh, hadıs»,-dep birtalaı ǵylymdy tizbekteı jóneltipti. Sonda álgi ǵalym basyn shaıqap: «Jo-oq! Bularǵa bárinen buryn «bilmeımin» deýdi úıret» degen eken. Bir kúni Imam Málikke bir másele jaıly suraq qoıylady. Uly Imam: «Bilmeımin»,-dep jaýap beredi. «Negizinde bul jeńil, ári ońaı másele edi ǵoı» degendi estigende, Imam Málik ashýlanyp: «Ǵalymda jeńil nárse joq. Allanyń: «Álbette, Biz saǵan aýyr bir sóz ýahı etemiz» (Múzámmıl súresi, 5-aıat) degen aıatty estimediń be? Sondyqtan, ǵylymnyń barlyǵy aýyr. Ásirese, qııamet kúni suraqqa tartylatyn ǵylymyńyz»,-deıdi.
Atalmysh eki oqıǵadan tómendegi máselelerdi ańǵaramyz: Dinı máselelerde pátýa beretin adam bilmeıtin taqyrybynda eshnárse aıtpaýy tıis. Eń bolmaǵanda izdestirip, zerttep, «keıin jaýabyn beremin» deýi kerek. Bul - naǵyz ǵalymǵa jarasatyn qasıet. Al endi bilgishsinip, ár máselede pátýa beretin bolsa, ári bul dúnıede, ári aqyrette masqara bolýǵa alyp baratyn áreket. Erteń aqyrette, Alla taǵala: «Jańylys pátýa berip, adamdardyń qate isteýine sebep boldyń» dep aıyptaǵanynan góri búgin adamdardyń «eshnárseden habary joq» dep, bul dúnıede aıyptaǵany myń ese artyq emes pe?
Qalaı bolǵanda da, DAISh terrorlyq uıymynyń ońdy-soldy pátýa berýi ıslamnyń eshbir ǵylymyna saı kelmeıdi. Kerisinshe durys emes pátýa berý arqyly kóptegen adamdardyń ómirin oıran-botqasyn shyǵaryp, qor etý zulymdyǵy tur. Sondaı-aq, bul uıymnyń ustanymynda ıslam sharıǵatyna teris «taǵýt» jáne «tákfir» túsinikteri bar. Olardyń paıymdaýynsha, tákfir jasaý, ıaǵnı kápir dep aıyptaý úlken kún? jasaǵan adamǵa qarata aıtylady. Demek, ıslam sharıǵaty basshylyqqa alynbaǵan júıege «kápir» úkimi shyǵarylady. Bul turǵyda úkimdi Alla ózi beredi. Islamda adamǵa qorlyq kórsetýdiń birde-bir túri joq. Muhammed paıǵambar: «Qııamet kúni óltirilgen adam ózin óltirgendi Allanyń quzyryna basy men shashynan ustap alyp kelip, moıyndaǵy tamyrlarynan qan aǵyp turǵan kúıde: «Rabbym! Mynadan sura, meni ne úshin óltirdi», - dep qaıta-qaıta aıtyp Arshynyń janyna alyp keledi», - degen. Jáne taǵy bir hadısinde paıǵambar: «Kimde-kim meniń úmbetime qarsy shyqsa, olardyń jaqsysy men jamanyn óltirse, musylmandaryn da aıamasa, kelisim ıelerine bergen ýádesin oryndamasa, ol meniń úmbetimnen emes...», «Eger olar bir násilshildik úshin soǵyssa, násilshildik sebepti ashýlansa, násilshildikke jaqtasyp júrip óltirilse, ol nadandyq ólimmen ólgeni», - degen. Qazirgi tańda DAISh uıymy Irak, Sırııa bıligine jáne memleket áskerlerine qarsy soǵys bastady. El ishinde bereke ketip, hrıstıan dinin ustanýshylarǵa qarsy qysym kúsheıdi. Sýyq qarýdyń oǵyna ilinip, tepki kórgender otanyn, baspanasyn tastap, qara basynyń amandyǵyn oılaýǵa kóshti. Baspana izdep, bas saýǵalaǵandardyń hali qarýlylardy oılandyrar emes.
Bala - baqyt pen baılyq, amanat. Alaıda qarý asynyp, ashkózdiktiń býyna mastanǵandar jas balalardy da aıaýsyz óltirýde. Jazyqsyz jandar japa shekken jerde qandaı ıslam bolýy múmkin? Jastardyń boıynda elikteýshilik kóp bolady ǵoı. Qazirgi tańda sol jastardyń basym bóligi áleýmettik jelige táýeldi. Teris pıǵyldy toptar osy bir «táýeldilikti» utymdy paıdalanyp otyr. Jarnama aıasy keńeıgen saıyn jelide jańylǵan jastar az ǵana ýaqyttyń ishinde «jıhadshyl» bolyp, jánnatqa barýdy qalaǵandardyń qataryna qosylýda. Negizinde, Jaratýshy Alla taǵala bizge jer betinde zulymdyq jasaýdy emes, kórkem mámile men adamdarǵa jaqsylyq jasaýdy buıyrmap pa edi?! Bilimi taıaz, senimi solqyldaq kelgen jastardyń arasynda basyn qaterge tikken názik jandylar da bar. Islamda nekeli jaryna ǵana adal bolǵan áıel zaty búginde shetel asyp, azǵyndyqtyń shashbaýyn kóterip júr. Muny álgi DAISh-te oryn alyp jatqan sumdyqtardan paıymdaýǵa bolady. Soqyr senimmen ózge eldiń ishki máselesine aralasyp, saıası soǵystarǵa qatysý - «áhli-súnnet» aqıdasyna jat jáne ıslam sharıǵatyna qaıshy. Shyndyǵynda, kez kelgen soǵysqumar adamnyń ashqan soǵysy jıhadqa jatpaıdy. Negizinde, mundaı bas-kózsiz ozbyrlyq is-áreketter máseleni sheshpeıdi. Kerisinshe, jaǵdaıdy ýshyqtyryp, shıelenistire túsedi.
Aqıqatynda, adamzat úshin qazirgi eń úlken jıhad - saýatsyzdyqpen kúres. Muhammed paıǵambardyń: «Úlken jıhad - óz nápsińmen kúres», - degen ósıeti musylman balasyna ómirlik ustanym bolýy tıis. Islam - beıbitshilik pen meıirimdilik dini. Qanshama ulttar men ulystardy biriktirip otyrǵan álemdik din. Islamda izgilik jasaý, qamqorlyq, meıirimdilik ústemirek. Kerisinshe, zorlyq-zombylyq, musylman baýyryn kápirlikpen aıyptaý, namaz oqymasa, aǵaıyn-týyspen qatynasyn úzý, ómir súrip jatqan memlekettiń zańdaryn moıyndamaý, ózimen pikirles bolmaǵany úshin basqalarmen qarym-qatynastan qashý, qoǵam múshelerine qurmetsizdikpen qaraý, basqalardy búlikke shaqyrý sııaqty ustanymdar eshýaqytta bolmaǵan. Ekstremıstik jáne lańkestik áreketter ıslam dinine múldem jat. «Bir-birlerińdi óltirmeńder. Rasynda Alla senderge erekshe meıirimdi. Al kim aıtylǵandy dushpandyq, zulymdyqpen istese, ony jaqynda otqa salamyz. Bul - Allaǵa ońaı» («Nısa» súresi, 29, 30-aıattar) degen Allanyń aıatynan habary bar musylman qarý ustap, qolyn bylǵamasy anyq.
Ózderin «Islam memleketi» dep jarııalap, jer betin qarýmen jaýlaýdy nıet etken DAISh-dikterde buljymas sharıǵat bar dep oılasaq, qatelesemiz. Olardyń pıǵyly - qantógis. Qandastarymyz, qarakózderimiz, namysty azamattarymyz adasqandardyń soıylyn soǵyp ketpes úshin elimizde nasıhat jumysy qarqyn alýy qajet. Jastarǵa dinin, dilin, otanyn, dástúrin qurmetteıtindeı sezim, aq pen qarany ajyrata alarlyq tereń bilim qajet. Aıbyndy jastarymyz rýhy bıik, namysty bolsa, teris pıǵyldylardyń tánimizge tisi, jerimizge tabany tımeıdi. DAISh-tiń ýly ıdeologııasy álemdi alańdatyp otyrǵan tusta elimizge de saqtyq kerek.
«Jaý joq deme, jar astynda» dep burynǵylar tekke aıtpaǵan. Qol qýsyryp qarap otyrmaı, el ishinde birlik bolýyn qalasaq, syn saǵattarda aýyr júkti jumyla kótergen jaqsy.