Danıal Ahmetov ShQO-da oqýshylar qalaı úsh tildi jetik meńgerip jatqanyn aıtyp berdi
«Bizde bir másele bar: aǵylshyn tilin jetik bilmeımiz. Nelikten qazaqtardan basqa ártúrli ulttardyń balalary qazaq tilin bilmeıdi? Al ne úshin, máselen, Zaısan aýdanynda qazaq balalarymyz orys tilin durys meńgermegen? Biz osy máseleniń mán-jaıyn anyqtaý úshin jumys tobyn quryp, jumysqa ártúrli mamandardy tarttyq. Belgili bolǵandaı, aǵylshyn jáne qazaq tiliniń ádistemesi eskirip qalǵan. Mine, sondyqtan Kembrıdj ýnıversıtetiniń ádistemesi negizinde tolyǵymen oqytý ádistemesin ózgertip, barlyq mektepterde aǵylshyn, qazaq mektepterde orys, orys mekterderte qazaq tildi kitaptardy basyp shyǵardyq», - dedi Danıal Ahmetov búgin OKQ-da ótken baspasóz máslıhatynda.
Aımaq basshysynyń aıtýynsha, osylaısha, Shyǵys Qazaqstan úsh jyl boıy tájirıbe jasaý quqyǵyn alǵan.
«Mine, qazir Shyǵys Qazaqstannyń balalary osy pánderden basqa jaqtan qaraǵanda úzdik bolatynyn senimdi túrde aıta alamyn. Nelikten? Sebebi, balalar múlde basqa ádistememen oqyp jatyr. Eger búkil álem aǵylshyn tilinde sóılese, Shyǵys Qazqastannyń balalary osy ádisteme arqyly nelikten qazaq jáne aǵylshyn tilin bilmeýi kerek. Biletin bolady. Sebebi, bul bir kúnniń emes, úsh jyldyń baǵdarlamasy», - deıdi ol.
Danıal Ahmetov óz sózinde barlyq tildik pánderdiń muǵalimderiniń tekserilgenin tilge tıek etti.
«Ókinishke qaraı, sol ýaqytta tekserý jumysynyń nátıjesi bizdi qýanta qoıǵan joq. Aǵylshyn tili páni muǵalimderiniń 3-4 paıyzy ǵana kásibı deńgeıde aǵylshyn tilin biletin bolyp shyqty. Muǵalimderdiń 20 paıyzy qazaq tilin kásibı deńgeıde bere alatyny anyqtaldy. Mine, sondyqtan aǵylshyn tilinen sabaq beretin muǵalimderimiz úshin Anglııa men Kanadadan mamandar ákelip oqyttyq. Olar 2016-2018 jyldary muǵalimderimizdi oqytyp, osynyń arqasynda aǵylshyn tili páni muǵalimderiniń 44 paıyzy kásibı deńgeıde osy pándi meńgerdi. Al qazaq jáne orys tilindegi muǵalimderdiń kásibıligi odan da arta tústi», - dedi Shyǵys Qazaqstan ákimi.
