Dálenov úsh jyldyq respýblıkalyq bıýdjet shyǵysyn atady
«Boljam men bıýdjettik parametrlerdi qalyptastyrý úshin bazalyq stsenarıı negizge alyndy. Ol munaı baǵasyn 55 dollar kóleminde kózdeıdi. Jalpy ishki ónimniń naqty ósýi 2020 jyly 4,1 paıyz deńgeıinde boljanyp otyr. 2024 jyly ol 4,7 paıyzǵa jetedi. Ortasha jyldyq ósý qarqyny 5 jylda 4,4 paıyzdy quraıdy. JІÓ ósýi jalpy jınaqtyń, ishki tutynýdyń jáne eksporttyń ósýi esebinen qamtamasyz etiledi», - dedi elimizdiń úsh jyldyq damý boljamyn tanystyrǵan Ulttyq ekonomıka mınıstri Rýslan Dálenov.
Mınıstrdiń dereginshe, munaı óndirý kólemi 2020 jyly 90 mıllıon tonnadan, 2024 jyly 100 mıllıon tonnaǵa deıin ósedi. Óndiris ósimi Teńiz, Qarashyǵanaq, Qashaǵan ken oryndaryn keńeıtý, sondaı-aq teńizdegi olardy paıdalanýǵa berý esebinen bolady. Nomınaldy jalpy ishki ónim 2020 jyly 75 trıllıon teńgeni, al 2024 jyly - 106 trıllıon teńgeni quraıdy.
«2020-2021 jyldary ınflıatsııanyń jyldyq nysanaly dálizi 4,0-6,0 paıyz deńgeıinde saqtaldy. Al 2022-2024 jyldary ol dáliz 3,0-5,0 paıyz sheginde bolady. Makroekonomıkalyq boljamnyń negizinde 2020-2022 jyldarǵa arnalǵan bıýdjet parametrleriniń boljamy ázirlendi. Respýblıkalyq bıýdjettiń kiristeri (transfertterdi qospaǵanda) boljam boıynsha 2020 jyly 8,1 trln teńge somasynda, al 2021 jyly 8,7 trln teńgeni, 2022 jyly 9,5 trln teńgeni quraıdy», - dedi ol.
Onyń atap ótýinshe, bıýdjet tapshylyǵy 2020 jyly jalpy ishki ónimge qaraǵanda 2,1 paıyz, al odan keıinnen 2021 jyly – 1,5 paıyzǵa deıin jáne 2022 jyly – 1 paıyzǵa deıin tómendeýimen josparlanyp otyr.
«Osy parametrlerdi esepke ala otyryp, respýblıkalyq bıýdjettiń shyǵystary 2020 jyly 12,9 trln teńge, 2021 jyly 13,2 trln teńge, 2022 jyly 13,7 trln teńge kóleminde aıqyndaldy», - dedi R.Dálenov.
