Daǵdarysqa qaramastan áleýmettik memleket bolý — Qazaqstan ereksheligi
ASTANA. KAZINFORM — Geosaıası kúıreý, qarýly qaqtyǵystar men ekonomıkalyq soǵystar, órt, sý tasqyny, jer silkinisi jáne jan túrshigerlik indetter — álem sońǵy birneshe jylda erekshe týrbýlenttilikke tap boldy. Ár el tuńǵıyqtan shyǵýdyń óz jolyn tabady. Kazinform sarapshysy Qazaqstan syn-qaterlermen qalaı kúresip jatqanyna sholý jasady.
Daǵdarys — bul múmkindik
Álem baıaǵydan beri jahandyq úlken qalashyqqa aınalǵan. Ǵalamshardyń bir núktesindegi daǵdarystan onyń kelesi bóliginde qylań berýinen jaltarý múmkin emes. Saıası beder soǵys pen qaqtyǵys saldarynan únemi ózgerip otyrady. Jer qyrtysynyń qozǵalysyna beıimdelgen ózen arnasy sııaqty saýda baǵyttary da únemi birde ana, birde myna jylǵaǵa oıysady. Jetekshi derjavalardyń arasyndaǵy sanktsııalar men saýda-sattyq teketiresi sol ózendegi bóget syndy ekonomıkalyq tizbekti buzyp tur. Qorshaǵan ortanyń azyp-tozýy, indet, pen tabıǵı apattar — ýaqyt oqtyn-oqtyn jańa syn-qaterlerdi týyndata otyryp jedeldeı túskendeı.
— 1980-1985 jyldary álemde 1700-ge jýyq tabıǵı apat bolǵan. Al 2010-2015 jyldary apattardyń sany 3700-den asqan, ıaǵnı, az ýaqyttyń ishinde tabıǵı apat sany eki ese kóbeıdi. Jartysyna jýyǵy — sýǵa qatysty apattar. Árıne, bul — búkil adamzatqa tónip turǵan óte úlken qater. Sondyqtan mundaı apattardyń aldyn alyp, azamattardyń amandyǵyn qamtamasyz etý — asa mańyzdy mindet, — degen edi Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Ǵylym jáne tehnologııalar jónindegi ulttyq keńestiń otyrysynda.
Sońǵy jyldary shyndyǵynda bul rekordtan asyp túsip, daǵdarysta ómir súrýdi qalypty ómirge aınaldyrǵan sııaqtymyz. Sondyqtan bolar «jańa birqalyptylyq termıni» paıda boldy.
Bul jaǵdaıda ár eldiń óz qımyl-áreketi men ustanǵan baǵyt-baǵdary bar. Bireýi sýǵa batyp ketpes úshin qaıyqtan sýyn shelektep aǵyzyp, tolqynǵa táýeldilik tanytsa, endi biri jer betinde izi de joq tynysh aılaqty izdep álek. Qazaqstan bul jaǵdaıda — kemesin qymtap bekitýde. Elimiz daǵdarysty múmkindikke aınaldyryp, óz beıimdiligin tanyta bildi. Jáne eń bastysy adamǵa baǵyttalǵanyn kórsetti. Qazaqstan — óz azamatyn esh ýaqytta qıyndyqpen betpe-bet qaldyrmaıtyn áleýmettik memleket.
Іndet
Júıtkigen ýaqyt jaǵdaıynda keleshegimiz bulyńǵyr kórinedi. Keshegi kúnimiz jadymyzdan shyǵyp, ótkenniń qadirine jete bermeımiz. Bul da aýa tárizdes. Qalanyń kók tútinin juta kelip, aýyldyń taza aýasyn ańsap, aıyrmasyn ańǵaramyz. Áleýmettik saıasat ta osyndaı. Álemde áleýmettik memleketter sany kóp bolmasa da, kóptegen ıgilik tegin dúnıe sıpatynda qabyldanady.
Alysqa barmaı-aq 2019 jyldy qaperge alýǵa bolady. Sol ýaqyt COVID-19 jańa indetiniń paıda bolýymen jáne adamzattyń qazirgi tarıhyndaǵy eń qaýipti indettiń bastalýymen este qalady. Іndetti aýyzdyqtaýǵa tyrysqan barlyq áreketke qaramastan, búkil álem 2020 jyly tiri qalýy úshin jan alysyp, jan berisip kúresti. Apokalıpsıs týraly fılmdegideı bos kósheler, toqtaǵan óndiris, jabylǵan shekara, munyń bári jahandyq ekonomıka jaǵdaıynda sońǵy birneshe onjyldyqtaǵy eń qaýipti ekonomıkalyq daǵdarysty týdyrdy.
Kórnekilik úshin tek birneshe ǵana derekti nazarlaryńyzǵa usynaıyq: 2020 jyly álemdik saýda 8,5%-ǵa, ınvestıtsııa 40%-dan astamǵa qysqardy. Dúnıejúzilik bank baǵalaýynsha álemdik JІÓ shamamen 4,3%-ǵa tómendedi.
Qazaqstan da qıyndyqtarǵa tap boldy. Eger 1998 jyly oryn alǵan eń kúrdeli Azııalyq daǵdarys aıasynda elimizdiń ekonomıkasy 1,9%-ǵa qysqarsa, al 2020 jylǵy indet kezinde ol 2,6%-ǵa deıin quldyrady. Qyzmet kórsetý 5,6%-ǵa deıin tómendedi.
Dál osyndaı jaıt búkil álemde baıqaldy, muny jahandyq ekonomıkalyq nokdaýn dese de bolady.
Kóptegen azamatqa úıden shyqpaı-aq alystan jumys isteýge, taýarlar tapsyrys berýge múmkindik jasaǵan tsıfrlandyrýdyń joǵary deńgeıi bolmaǵanda, biz ne isteı alar edik? Búginde Qazaqstannyń onlaın-qyzmet ındeksi boıynsha úzdik ondyqqa kiretini tańqalarlyq jaıt emes. Oqshaýlaýǵa ushyraǵan halyqqa tikeleı qarjylyq qoldaý kórsetýge memleket qory jetkilikti dárejede bolmaǵanda, ne isteıtin edik? Memleketten 4,5 mıllıonǵa jýyq azamat qarjylyq kómek aldy, al 1 mıllıonnan astam adam azyq-túlik quraldarymen qamtamasyz etilip otyrdy. Eki mıllıonǵa jýyq azamatqa nesıelerin keıinge qaldyrý týraly sheshim shyqpaǵanda bank qaryz alýshylary qaıter edi?
Bul kezeńde kommýnaldyq tólemge arnalǵan tarıfter tómendetildi. Asa muqtaj jandarǵa qosymsha kómek kórsetildi.
Memleket 700 myńǵa jýyq kompanııalar men kásipkerlerdiń qarjylyq júktemesin azaıtyp, bul olardyń 1 trıllıon teńgege deıin únemdeýine múmkindik berdi.
Álemdik indettiń saldary men ekonomıkalyq daǵdarysty joıý maqsatynda bıýdjetten 5,9 trıllıon teńge qarjy bólindi.
Jáne eń bastysy — elde 30 táýlik tótenshe jaǵdaıdyń jarııalanýy koronavırýstyń birinshi tolqynynyń aldyn alyp, densaýlyq saqtaý júıesine ýaqyt berip, myńdaǵan ómirdi aman alyp qalýǵa jaǵdaı jasady.
Soǵystar men sanktsııalar
Ǵalamshar aýqymyndaǵy taǵy bir bıfýrkatsııa núktesi 2022 jyly Reseı men Ýkraına arasyndaǵy áskerı qaqtyǵystyń tutanýymen bastaldy. Onsyz da shatqaıaqtap turǵan halyqaralyq ekojúıedegi teńdik munan da zor kúızeliske ushyrasa, al álemdik tártiptiń irgetasy qarqyndy buzyla bastady.
— Teketirester jasandy kedergiler men ekonomıkalyq oqshaýlanýǵa ákeledi. Ekonomıkalyq jáne saıası sanktsııalar azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý tizbegin joıyp, mıllıondaǵan adamdarǵa, ásirese qoǵamnyń osal toptaryna qaýip tóndiretin «jańa normaǵa» aınaldy. Bul qıynshylyqtar ósip kele jatqan ınflıatsııaǵa, jumys oryndaryn joǵaltýǵa jáne damýshy elderdiń álemdik ekonomıkanyń quldyraýynan úreılenýine qatysty qazirgi syn-qaterlerdi tek kúsheıte túsedi. Bul kúızelister, túptep kelgende, klımattyń ózgerýine qarsy kúresý jáne ornyqty damýdy qoldaý jónindegi biz bárimiz kelisken jedel sharalardyń júzege asyrylýyna aıtarlyqtaı kedergi keltiredi, — dep atap ótken edi Qasym-Jomart Toqaev 2022 jyldyń 20 qyrkúıeginde BUU Bas Assambleıasy 77-sessııasynyń jalpy debatynda sóılegen sózinde.
Reseı de, Ýkraına da elimizdiń mańyzdy saýda seriktesteri bolǵannan keıin de bul jaǵdaı Qazaqstanǵa ońaıǵa soqpady.
Oryn alǵan qarama-qaıshylyqta elimiz Batys pen Reseı arasynda tepe-teńdik saqtaı otyryp, birkelki ekonomıkalyq qarym-qatynas ornatý arqyly kópshilikke uǵynyqty ustanymdy baıqatty. Aıta keterligi, Qazaqstan men Reseı arasyndaǵy álemdegi eń uzyn qurlyq shekarasyn esepke almaý múmkin emes bolsa, qysqa merzimde qalyptasqan tarıhı jáne ekonomıkalyq baılanystardy qaıta qurýdyń da múmkin emes ekenin AQSh ta, Eýropalyq odaq ta jaqsy túsindi.
Árıne, áskerı teketires qandaı jaǵdaıda da zardabyn tıgizeri anyq. Ádettegi saýda joldarynyń úzilýi kóptegen ózge de shekteýlerdi týyndatty. Alǵashynda aýyr shyǵyndar oryn aldy. 2022 jylǵy sáýirdiń sońynda BAQ Memlekettik kirister komıtetine silteme jasaı otyryp, Reseıge qarsy sanktsııalardyń saldarynan Qazaqstan Respýblıkasynyń ekonomıkasy 270 mlrd teńgeden astam shyǵynǵa batqanyn jazdy. 2025 jyldyń aqpanynda ýkraınalyq ushqyshsyz ushaqtyń soqqysy saldarynan halyqaralyq naryqqa Qazaqstan munaıynyń negizgi úlesin udaıy jetkizip otyratyn Kaspıı qubyr konsortsıýmynyń munaı tasymaldaý nysanyna zaqym keldi.
Ekinshi jaǵynan Eýropa men Azııa arasyndaǵy tranzıttik dáliz sıpatynda Qazaqstannyń jańa múmkindikteri paıda boldy. Kólik baǵyttaryn ártaraptandyrý buǵan erekshe yqpal etken bolatyn. Reseıge qarsy sanktsııalar engizilgennen keıin Transkaspıı kólik baǵyty boıynsha júk aǵyny aıtarlyqtaı kóbeıdi.
2024 jyly ondaǵy tasymal kórsetkishi rekordtyq dárejege jetti. Tasymaldaýdyń jalpy kólemi 3,3 mln tonnany qurady, bul 2023 jylmen salystyrǵanda 20%-ǵa artyq bolatyn. Qytaıdan keletin konteınerlik poıyzdar sany 35 esege artty.
Tasymaldaý baǵyty iri kanalǵa aınalýy úshin eýropalyq seriktester «Ortalyq dálizdi» damytý maqsatynda «Jahandyq qaqpa» (Global Gateway) baǵdarlamasy boıynsha qomaqty qarajat bóldi. Bul jerde áńgime 10 mıllıard eýro týrasynda.
Ekinshi mańyzdy jaıt — sanktsııa saldary men soltústik kórshimen saýda baılanysynyń nyǵaıýy reseılik bıznestiń Qazaqstanǵa kóshýine de yqpal etti. Búgingi tańda elimizde reseılik 24 myńǵa jýyq kompanııa jumys isteıdi, bul — sheteldik kásiporyndardyń jalpy sanynyń jartysyna jýyǵy.
Jáne, úshinshisi — daǵdarystyń osy túrlerine jaýap retinde Qazaqstan ekonomıkasyn udaıy ártaraptandyryp otyrady. Tek 2025 jyldyń ózinde naqty sektorǵa 8 trıllıon teńge kóleminde ınvestıtsııa quıylsa, al 2027 jylǵa qaraı bul 10 trıllıon teńgeni quraıdy dep boljanýda.
Órt pen sý tasqyny
2019 jyly álem birqatar tabıǵı apatqa tap boldy. Ǵalamshar qaıta oıanǵandaı. Aýstralııadaǵy 2019-2020 jyldardaǵy orman órti 20-dan astam adamnyń ómirin qıyp, 2 000-nan astam úıdi qıratty. Dúnıejúzilik jabaıy tabıǵat qory (WWF) órt saldarynan úsh mıllıardtan astam janýarlardyń ólgenin nemese tabıǵı ortasyn tastap ketkenin habarlady.
Sol jyly «Hagıbıs» daýyly Japonııany dúrbeleń qyldy. Júzge jýyq adam qaza taýyp, 93 myńnan astam nysan búlindi nemese qırady.
2021 jyly Eýropa sońǵy júz jyldaǵy eń joıqyn sý tasqynynan zardap shekti. Saldarynan 250-ge jýyq adam qaza tapty: Germanııada — 196, Belgııada — 43, Italııa men Aýstrııada — 1 adam, Rýmynııada — 2 adam, ondaǵan adam iz-túzsiz joǵaldy.
Dál osy kezeńde AQSh-ta «Ida» daýyly alasapyran qyldy. Tabıǵat apatynan keminde 115 adam zardap shekti.
2023 jyly Túrkııadaǵy jer silkinisi on myńdaǵan adamnyń ómirin qıyp, ınfraqurylymǵa aıtarlyqtaı zııan tıgizdi. Sol ýaqytta Qazaqstan túrik baýyrlaryna birden kómek qolyn sozyp, qutqarýshylar men dárigerlerdi jiberip, gýmanıtarlyq jáne qarjylyq qoldaý kórsetti.
Qazaqstan da sol jyldary joıqyn tabıǵı apattar men basqa da tótenshe jaǵdaılarǵa birneshe ret tap boldy. 2020 jyly Ózbekstandaǵy Sardoba sý qoımasynda bógettiń buzylýy saldarynan Túrkistan oblysy Maqtaaral aýdanyndaǵy 5 aýyldy sý basty. Memleket myńnan astam úıdi qalpyna keltirip, jańa salynǵan shaǵyn aýdanǵa 400 otbasy kóship keldi. Sondaı-aq, Úkimet zardap shekkenderge kómek kórsetý úshin 552 mıllıon teńge bóldi. Qazaqstandyq jeke qorlardan zardap shekkenderge úı salýǵa 6 mıllıon dollar jumsaldy. Ózbekstannyń jeke qorynan evakýatsııalanǵan turǵyndar úshin 5,2 mln dollar jumsaldy Sý basqan 5 700 gektarǵa jýyq egis alqaptarynyń ıelerine ótemaqy berildi.
2022 jyly Qostanaı oblysynyń Áýlıekól aýdanynda iri órt tutandy — 32,4 myń gektar orman órtendi. Órtten zardap shekkenderge jańa úıler salyndy. Oǵan Úkimet rezervinen 2,3 mlrd teńge bólindi.
Nemese 2024 jylǵy sý tasqynyn alaıyq. Sońǵy 80 jyldaǵy eń alapat sý tasqyny elge orasan zor shyǵyn ákeldi. Kóptegen adam baspanasyz qalyp, dúnıe-múlkinen aıyryldy. Memleket halyqty qoldaýsyz qaldyrǵan joq.
Birjolǵy áleýmettik kómek 100 AEK kóleminde 36 455 otbasyna jalpy somasy 13,3 mlrd, 21 876 otbasyna 150 AEK kóleminde 9,9 mlrd teńge tólendi. Zardap shekkenderdi baspanamen qamtamasyz etý maqsatynda 5 767 jyljymaıtyn múlik satyp alynyp, 9 156 úıde jóndeý jumystary júrgizildi. Bul maqsatqa 54,7 mlrd teńge bólindi. Sondaı-aq, qysqa merzim ishinde 64 mlrd teńgege 2 680 jeke turǵyn úı salyndy. Bul tabıǵı apat saldaryn joıýmen baılanysty shyǵynnyń uzyn-sorasy emes.
— Túrli sebepke baılanysty ózine aýqymdy áleýmettik mindetteme almaıtyn elder az emes. Al Qazaqstannyń bıýdjet qarjysynyń jartysynan kóbi áleýmettik salanyń enshisinde. Bizdiń elimiz — áleýmettik memleket, — degen edi Memleket basshysy taıaýda Býrabaıda ótken Ulttyq quryltaıdyń 4-otyrysynda.
Qazaqstan áleýmettik memleket retinde azamattardy týylǵannan sátinen bastap ómir boıy memlekettik qoldaýdy qamtamasyz etedi. Eń mańyzdy bastamalardyń qatarynda «Ulttyq qor — balalarǵa!», «Keleshek» baǵdarlamalary, mektepte tegin bilim berý, kolledjder men joǵary oqý oryndarynda bilim alý úshin beriletin kóptegen granttar týraly aıtýǵa bolady. Al tájirıbe kórsetkendeı, adam kapıtalyna salynǵan ınvestıtsııa, eń tıimdi ınvestıtsııa sanalady.