«Tsıfrlyq Jibek joly» - qarym-qatynastyń jańa formaty
***
Tórtinshi tóńkeristiń tegeýrini
Jahandyq qarjy-ekonomıkalyq qaltarys, zamanaýı tehnologııanyń múmkindigi memleketaralyq qarym-qatynastyń tyń turpatyn qalyptastyrýda. Tehnologııalyq trendter qoǵamnyń ekonomıkalyq, áleýmettik-mádenı damý sıpatyn ózgertedi. Bul qubylys - búginde jıi aıtylatyn Tórtinshi ónerkásiptik revolıýtsııanyń alǵysharty. Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forýmnyń qurýshysy K.Shvab: «Tórtinshi ónerkásiptik revolıýtsııa jańa ǵasyrda bastaldy jáne ol tsıfrlyq sıpatta júzege asady. Basty ereksheligi - jasandy ıntellekt jáne oqytýshy mashınalar» degen edi.
Uly Jibek jolymen ejelden taýarlar, qyzmetter jáne ıdeıalar Eýrazııanyń boıymen tamyrdaı taraldy. Tehnologııalyq túleý dáýirinde Jibek joly jańǵyryp, úkimetterdiń damý strategııasy, «aqyldy qalalardyń» yntymaqtastyǵy jáne transshekaralyq saýda arqyly jańasha túrge endi. «Bir beldeý - bir jol» - ejelgi saýda-ekonomıkalyq jáne mádenı yntymaqtastyqty jańǵyrtý ınıtsıatıvasy. Masshtabty baǵdarlama «Jibek jolynyń ekonomıkalyq beldeýi» jáne «XXI ǵasyrdaǵy Teńiz Jibek joly» baǵyttarynan turady. Inıtsıatıvanyń 5 jyldyq damý kezeńinde «Áýedegi Jibek joly» men «Muzdy muhıttaǵy Jibek jolynyń» da ózektiligi artyp keledi. Qurlyq pen teńizdegi, tipti áýedegi baılanysqa belsene kirisken Qytaı «Tsıfrlyq Jibek jolyn» ornatýǵa erekshe kóńil bóledi.
Eýrazııalyq keńistiktegi birqatar memleketter de tsıfrlyq ekonomıkany ulttyq damý strategııasy sheńberinde qarastyrady. Mysal retinde Qyrǵystandaǵy «Taza koom», Belarýs Respýblıkasyndaǵy «Tsıfrlyq ekonomıka jáne aqparattyq qoǵamdy damytý», Túrkııanyń «Strategııa-2023», BAÁ «Tsıfrlyq Jibek joly», Reseıdegi «Tsıfrlyq ekonomıka», Qazaqstandaǵy «Tsıfrlyq Qazaqstan» baǵdarlamasyn aıtamyz. Sonyń ishinde QR men QHR qarym-qatynasyn tsıfrlandyrý ony ashyq, jedel jáne tıimdi damytýǵa múmkindik beredi. «Bir beldeý - bir jol» boıynda oǵan laıyqty ınfraqurylym qalyptasyp keledi.
Qytaıdaǵy tsıfrlyq qarqyn
QHR - tsıfrlyq ekonomıkany damytý boıynsha Qazaqstan úshin birden-bir úlgi memleket. 2017 jyly 14 mamyrdaǵy «Beldeý men jol» forýmynda QHR Tóraǵasy Sı Tszınpın: «Biz «úlken derekterdi», «bultty» tehnologııa men aqyldy qalalardy damytý arqyly XXI ǵasyrdyń Tsıfrlyq Jibek jolyn qurýymyz qajet» dedi. Qytaı ǵalymdarynyń bastamasy jáne 19 memleket, 7 halyqaralyq uıymnyń qatysýymen «Digital Belt and Road Program» tabysty jumys isteýde. QHR JІÓ 30%-yn nemese 3,4 trln $ tsıfrlyq ekonomıka quraǵan. Osy kórsetkishpen Qytaı álemde ekinshi orynda tur. Úsh ınternet-alpaýyt - Baidu, Alibaba, Tencent úrdisti jyldam ári aýqymdy júrgizýge qolaıly «ekojúıe» qalyptastyrdy.
QHR úkimeti ekonomıkalyq reformany ilgeriletý úshin 13-besjyldyqqa «Internet+» baǵdarlamasyn qabyldady. Óıtkeni, Qytaıda ınternet-qoldanýshylar sany qarqynmen artyp keledi. 2016 jyly olardyń sany AQSh pen EO qoldanýshylaryn asyp túsip, 731 mln. adamǵa jetti. «Inresearch» deregi boıynsha, 2015 jyly Qytaıdaǵy elektrondyq kommertsııadan: Alibaba - 209,62 mlrd $, Baidu 75,17 mlrd $, Jingdong 43,06 mlrd $, Netease 21,35 mlrd $, Suning Cloud Commerce 15,67 mlrd $ kiris keltirgen. Bul - Qytaıdyń aýqymdy saýda-ekonomıkalyq tabysy.
Qytaı «Reforma jáne ashyqtyq» kezeńinen tehnologııa, adamı kapıtalǵa den qoıyp, ekonomıkany modernızatsııalaý, «sıaokań» qoǵamyn ornatý mindetterin iske asyrýda. Óndiristiń áleýetin arttyrýǵa qabyldanǵan «Made in China - 2025» baǵdarlamasy naryqta úlken básekelestik týdyrǵaly otyr. Qytaıdaǵy kvanttyq kommýnıkatsııa júıesi, ǵaryshty zertteý qurylǵylary, sýperkompıýterler, jańa úlgidegi avtomobılder álemniń qyzyǵýshylyǵyn týdyrady. Endi qurlyqty qoıyp, Qytaıda «Ǵaryshtaǵy Jibek jolyn» qurý týraly da aıtylyp jatyr. Bul jedel habar berý, tabıǵat apattary men klımattyq ózgerister týraly aqparat almasýda qajet bolmaq. Qazaqstan Respýblıkasy úshin spýtnıkterden alynǵan derekti óńdeý, ǵaryshkerlerdi birlesip daıyndaý jaǵynan yntymaqtastyqtyń róli arta túsedi.
Qazaqstan Respýblıkasy syrtqy saýdasynyń negizgi kórsetkishteri*
|
2018 jyldyń qańtar-naýryz aılary |
||||||
|
myń AQSh dollary |
||||||
|
Aýmaqtyń ataýy |
Taýar aınalymy |
Eksport |
Import |
|||
|
Barlyǵy |
Taýar aınalymynyń jalpy kólemindegi eldiń úles salmaǵy, % |
Barlyǵy |
eksporttyń jalpy kólemindegi eldiń úles salmaǵy, % |
Barlyǵy |
ımporttyń jalpy kólemindegi eldiń úles salmaǵy, % |
|
|
Sonyń ishinde barlyǵy: |
21 026 434,0 |
100,0 |
13 779 226,5 |
100,0 |
7 247 207,5 |
100,0 |
|
EEO elderi |
4 185 741,3 |
19,9 |
1 328 143,5 |
9,6 |
2 857 597,8 |
39,4 |
|
Álemniń basqa elderi |
15 713 587,3 |
74,7 |
11 646 881,0 |
84,5 |
4 066 706,3 |
56,1 |
|
Azııa |
5 164 891,4 |
24,6 |
3 319 286,1 |
24,1 |
1 845 605,4 |
25,5 |
|
Qytaı |
2 513 903,6 |
12,0 |
1 377 637,9 |
10,0 |
1 136 265,7 |
15,7 |
*QR Statıstıka agenttiginiń resmı saıtynan
Tsıfrlyq Qazaqstan
Tsıfrlyq ekonomıkasy osyndaı qarqynmen damyp jatqan Qytaıdan irgedegi Qazaqstan qalys qalmaýy tıis. Qazaqstan Jibek joly boıyndaǵy memleket retinde tsıfrlyq ekonomıkany damytýǵa talpynys bildiredi. 2017 jyly qabyldanǵan «Tsıfrlyq Qazaqstan» baǵdarlamasy energetıkalyq, qarjylyq, kóliktik jáne logıstıkalyq salalardy transformatsııalap, aqparat aǵymyn ulǵaıtýǵa baǵyttalǵan. Qazaqstan 2050 jyly álemniń eń ozyq 30 tsıfrlyq ekonomıkasynyń qataryna engeli otyr.2022 jyly ınternet jelisin paıdalanýshylardyń úlesin 82%-ǵa, «aqyldy qalalardyń» sanyn 5-ke jetkizý mejesi qoıylǵan. Sondyqtan osy tarapta júıeli jumys qajet.
Qazaqstan kórshiles memlekettiń tsıfrlyq múmkindikterin ekijaqty saýda-ekonomıkalyq baılanysta tıimdi paıdalanýy qajet. Oǵan ishki rynokta suranys qalyptasyp keledi. 2018 jyly 7 maýsymda QR Prezıdentiniń QHR-ǵa saparynda «QR Ulttyq ekonomıka mınıstrligi men QHR Kommertsııa mınıstrligi arasyndaǵy elektrondyq saýda salasyndaǵy ózara túsinistik jáne yntymaqtastyq týraly memorandým» qabyldandy. 2018 jyldyń 5 aıynda elektrondyq saýda rynogynyń kólemi 101 mlrd teńge nemese jalpy saýda aınalymynyń 2,9 paıyzyn, ıaǵnı 2 ese ósimdi kórsetip otyr. Jyl basynan elimizde elektrondyq saýdanyń jańa 110 sýbektisi ashylǵan jáne 1700 ınternet-dúken jumys isteıdi. Osy oraıda «Qorǵas» qurlyqtaǵy porty - transshekaralyq elektrondyq saýdany damytýdyń tıimdi joly. Bul Qazaqstannyń tranzıttik jaǵdaıyn keńeıtý jáne shaǵyn, orta bıznes ónimderin eksporttaýǵa jol ashady. 2018 jyldyń qańtar-naýryz aılarynda Qytaımen taýar aınalymy 12 paıyzdy quraıdy. Elektrondyq saýda arqyly ony qarqyndy damytýǵa bolady dep esepteımiz.
«Tsıfrlyq Jibek jolyn iske asyrý» saýda salasynda ǵana emes, Qazaqstan Respýblıkasynyń tranzıttik áleýetin iske asyrý úshin derekterdi berýdiń, saqtaýdyń jáne óńdeýdiń jyldamdyǵy joǵary jáne qorǵalǵan ınfraqurylymyn damytý baǵyty. Qazaqstan álemde bolyp jatqan jańalyqtardan tys qalmaı, zamannyń tehnologııalyq tabystarymen ilese otyryp, óziniń tyń usynystarymen enýi qajet. 2018 jyly 2-3 shilde Astanada ótken Jibek joly boıyndaǵy qala merleriniń "Global Silk Road" halyqaralyq forýmy mańyzdy alań boldy. Astana men respýblıkalyq mańyzdy qalalardyń «Aqyldy qala» jobasyn oryndaý boıynsha Beıjiń, Shanhaı, Shenchjen, Chýntsın sııaqty iri ortalyqtarymen baılanysty nyǵaıtý qajet.
Qorytyndy
Qytaı men Qazaqstannyń aqparat jáne kommýnıkatsııa salasynda, jetekshi teler-radıo habar taratý ortalyqtarynyń yntymaqtastyǵy nyǵaıyp keledi. QR Prezıdentiniń Qytaıdyń CCTV arnasyndaǵy jańa jylmen quttyqtaýy, qytaılyq baspa betterindegi suhbattarynyń jarııalanýy, derekti jáne kórkem fılmderdi kórsetý ekijaqty baılanystyń jemisi. Qos memlekettiń shekaralyq aımaqtary, iri qalalarynyń damýyn sáıkestendirý, ozyq tájirıbelermen bólisý, tsıfrlyq ekonomıka mamandaryn daıarlaýda birlesken is-qımyl qajet. Ǵylym men tehnologııanyń jetistikterimen almasý, birlesken zerthanalar qurý, tehnoparkterdiń arasyndaǵy seriktestik mańyzdy bolmaq. QHR Astana qalasy Elshiliginde 2018 jyldyń 1 tamyzynan bastap, QHR-ǵa vıza alýǵa qujat tapsyrý úrdisi tolyǵymen elektrondyq tártipte júrgiziledi. Bul tsıfrlyq yntymaqtastyqtyń taǵy bir kórinisi dep esepteımiz. Qazaqstan Respýblıkasy «Tsıfrlyq Jibek jolynyń» múmkindikterin tıimdi paıdalaný arqyly ony qurýǵa atsalysyp, ulttyq jáne aqparattyq qaýipsizdik máselesin nazardan shyǵarmaýy tıis.
Oljas Beısenbaev
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ
Shyǵystaný fakýlteti
Qytaıtaný kafedrasynyń
2-kýrs doktoranty
