Chınarev gazdy keshendi daıyndaý qondyrǵysynyń óńir úshin mańyzy zor
Zelenov aýdanynyń aýmaǵynda ornalasqan bul kenish táýelsizdik tańy atqan jyly ashylǵan edi. Sol jyly bes myń shaqyrymnan asatyn jerdi burǵylaý kezinde táýligine 96 tekshe metr gaz alynǵan. Artynan gaz kondensaty tabyldy. Munaı qorynyń da bary anyqtaldy. Alaıda ol jyldary jas táýelsiz Qazaqstanda Chınarev sekildi shaǵyn kenishterdi barlaý men ıgerý jumystaryna qarjy kózi jetpegeni ras. Soǵan baılanysty bul jerde bir sát tynyshtyq ornady. Kóp keshikpeı el Úkimeti kenishke ınvestor tartý maqsatynda birneshe márte tender ótkizdi. Biraq kenishtiń bolashaǵyna kúmánmen qaraǵan sheteldikter oǵan qarjy salýǵa qoryqty. Tek 1997 jyly amerıkandyq «FIOK» kompanııasy táýekel jasap, qazaqstandyq «Jaıyqmunaı» JShS-men birge Chınarevti barlaý men ıgerýdi qolǵa aldy. Túrli qıyndyqqa tap bolyp, salǵan qarjysynyń ıgiligin birden kóre almaǵan muhıttyń arǵy jaǵynan kelgen ınvestor kóp keshikpeı taıyp turdy. Odan keıin de talaı kompanııa kelip ketti. Bárinen belgııalyqtar sabyrly bolyp shyqty. Osydan alty jyl buryn Batys Qazaqstan oblysyna Belgııa koroldiginen kelgen «Probel» kompanııasy ketken shyǵyndarynyń kóptigine qaramaı, áli kúnge deıin qomaqty qarjy bólip keledi. Ózderiniń ıeligindegi «Jaıyqmunaı» seriktestiginiń bankterden iri kólemde nesıeler alýyna jaǵdaı jasady. Osyndaı úlken qarajattyń arqasynda kenish júıeli túrde ıgerilýde. Mysaly, sońǵy jyldary tereńdigi 4600-5300 metrge deıin baratyn elýden asa uńǵyma burǵylanǵan. Osynyń árqaısysynyń quny 10-12 mln. dollar kóleminde eken. Jalpy, kenishke 1 mlrd. 180 mln. dollar qarjy jumsalypty.
Sarapshylardyń pikirinshe, bul jerdiń munaıynyń sapasy tipti Qarashyǵanaq pen Teńiz kenishterinde óndirilip jatqan qara altynnan da joǵary kórinedi. Mundaǵy munaı quramynda kúkirtsýtegi atymen joq. Merkaptan sekildi zııandy nárseler óte sırek kezdesedi. «Brend» degen markaǵa ıe bolǵan chınarevtyq munaı álemdik qor bırjalarynda joǵary baǵalanady. Búgingi tańda London qor bırjasynda «brendtik» munaılardyń 1 barreli 113 AQSh dollaryna teń. Alaıda bul jerdegi tabıǵı baılyqtyń mólsheri onsha kóp emes. Zertteýler kórsetip otyrǵanyndaı, Chınarevta 35 mln. tonnadaı munaı bar. Soǵan oraı el úkimeti kenish júıeli túrde ıgerile bastaǵan tusta bul jerdiń ónimin ishki naryqqa baǵyttaýdy kózdegen edi. Degenmen, olaı bolǵan joq. Chınarevtyń qara altyny shetel asyp jatyr. Onyń basty sebebi - óńirde munaı óńdeý zaýytynyń joqtyǵy, dep sanaıdy Batys Qazaqstan oblystyq kásipkerlik jáne ónerkásip basqarmasynyń bas mamany Janna Bekqalıeva. Taıaý aralyqta Qarashyǵanaq kenishiniń janynan dál osyndaı zaýyt salý josparlanýda. Sonda shıki munaı ózimizde óńdelip, ishki rynokta ónim baǵasy arzandamaq.
Quny 28 mlrd. teńge bolatyn gazdy keshendi daıyndaý qondyrǵysynyń mańyzy zor. Kenish qoınaýynda munaımen qatar túrli qospalar barshylyq. Mysaly, tuzdy qospa kollektordy bitep tastasa, kóp qıyndyq keltiredi. Іlespe gaz alaý bolyp jaǵylyp júr. Ony da paıdaǵa asyrý kerek. Sondyqtan atalmysh qondyrǵy ekologııalyq jaǵynan qaýipsiz, ekonomıkalyq jaǵynan tıimdi ónim óndirý baǵytynda qolǵa alynǵan.
Atalmysh jobanyń bastapqy kezeńinde, ıaǵnı bıyldan bastap kenishte jylyna 1,5 mlrd. tekshe metr tabıǵı taýarly gaz, 700 myń tonnadan astam gaz kondensaty, 140 myń tonnadan astam suıytylǵan gaz óndirilýi kerek edi. «Jaıyqmunaı» JShS bas dırektory Vıacheslav Drýjınınniń aıtýynsha, búgingi tańda óndiris ornynyń óz qýatyna saı jumys istemeı turýynyń negizgi sebebi - osy zaýytty salýǵa tartylǵan merdiger jáne jobalaýshy kompanııalar jumystarynyń úılespeýinen týyndap otyr. Qajetti qural-jabdyqtardy daıyndaýǵa amerıkandyq "Eksterran" kompanııasy tartyldy. Qurylys-montaj jumystaryn júrgizý isine qazaqstandyq kompanııanyń qatysýyn qalap, «QazQurylysServıs» munaıgazqurylys kompanııasy" AQ-ǵa tapsyrys berildi. Zaýyt qurylysymen eki túrli mekeme aınalysqan soń, sáıkes kelmeýshilik paıda boldy. Ásirese, avtomatıka, elektronıka qurylǵylarynda úılespeýshilik kóp. Osy olqylyqtardy joıý úshin «Jaıyqmunaı» jáne atalmysh kompanııalardyń mamandary ýaqytpen sanaspaı jumystanýda. Sondaı-aq «Lınkenston» sekildi bul baǵytta úlken tájirıbesi bar kompanııalar da syrttan tartyldy. Kúzge deıin kemshilikter túzetilip, zaýyt tolyq qýatta jumysyn bastaıdy dep josparlanýda. Qazir zaýyt óz óndiristik qýatynyń 30 paıyz mólsherinde jumys istep tur.
Qondyrǵynyń "júregi" ispettes úsh birdeı gaztýrbınaly stansa bar. Olarǵa "jan bitirý" úshin Orynbor-Novopskov kúretamyr gaz qubyryna deıin 15 shaqyrym butaq-qubyr tartylǵan. Mine, osy qubyrdan alynǵan gaz negizinde týrbogeneratorlar iske qosylady. Odan keıin baryp gazkondensatty uńǵymalardan qondyrǵyǵa tartylǵan shıkizatty tazalaý, aıyrý, qurǵatý, ıaǵnı búkil jumys bastalady. Sóıtip, daıyn ónim atalmysh qubyrmen keri aıdalýda. Oraldyqtar, mine, osynaý arzan gazdyń paıdasyn kórip otyr. Oblys ákimdigi men "Jaıyqmunaı" JShS arasynda qol qoıylǵan memorandýmǵa sáıkes kásiporyn jyldyq óniminiń 10 paıyzyn, ıaǵnı 150 mln. tekshe metr gazdy tómen baǵamen berip otyr. ıAǵnı kógildir otynnyń ár myń tekshe metrin 29,75 dollardan bosatýda.
Salystyrý úshin aıta keteıik, reseılikter gazdyń ár myń tekshe metrin ýkraındyqtarǵa 220-240 dollardan berip keledi. 240 dollar men 29,75 dollardyń arasynda qansha aıyrma bar ekenin árkim-aq baǵamdaı alatyny sózsiz. Bul gaz «Jaıyqjylýqýat» AQ janyndaǵy gaztýrbınalyq elektr stantsııasyna berilýde. Erteń ol Zelenov aýdany Mıchýrın aýyldyq okrýginde salynyp, tolyq iske qosylǵaly jatqan taǵy bir iri nysan - gaztýrbınaly elektr stansasyna da beriledi. Sóıtip, Chınarev kenishindegi gazdy keshendi daıyndaý qondyrǵysy óńirdiń energetıkalyq táýelsizdigin qamtamasyz etýge de úlken úles qospaq.
Keler jyly jobanyń ekinshi kezeńi júzege asady dep kútilýde. Soǵan oraı zaýyttyń qýattylyǵy eki esege artpaqshy. Esep-qısap tilimen aıtqanda, bul jerden jylyna 3 mlrd. tekshe metr gaz, 1,5 mln. tonna gaz kondensaty, 280 myń tonna suıytylǵan gaz alynatyn bolady. Óndiris áleýetiniń artýy osy jerde nápaqasyn taýyp júrgen 800-deı «jaıyqmunaılyqtyń» áleýmettik jaǵdaıynyń ońalýyna sep bolmaq. Eger bári oıdaǵydaı bolsa, kompanııa basshylary keler jyly jumysshylarǵa arnap óndiris oshaǵynan alystaý jerge búgingi zaman talabyna saı jańa vahtalyq aýyl salýdy kózdep otyr. Qazir vahtalyq aýyl ornalasatyn jer telimi alynyp, oǵan ınjenerlik kommýnıkatsııalar tartylýda.
