Bıýdjetti toltyratyn hımııa óndirisine erekshe kózqaras kerek - senator
Memleket basshysynyń «Jańa jaǵdaıdaǵy Qazaqstan: is-qımyl kezeńi» atty Joldaýynda ónerkásiptiń áleýetin tolyq paıdalaný Qazaqstannyń aldynda turǵan asa mańyzdy mindet ekeni atap ótilgen bolatyn.
«Qazaqstannyń hımııa salasy aýyl sharýashylyǵynda, qurylysta, munaı ónerkásibinde, tamaq óndirý salasynda, farmatsevtıkada jáne t.b. salalarda kórinis taýyp otyr. Túrli tutyný zattaryn jasaýda da salanyń ónimderi keńinen qoldanylady. Hımııa ónerkásibi óz kezeginde óńdeýshi ónerkásiptiń oń qarqynmen ósip kele jatqan salasynyń biri bolyp otyr. Qazirgi zamanǵy jahandyq jáne ishki trendter jaǵdaıynda hımııa ónerkásibi birqatar júıeli problemalar men onyń budan bylaıǵy turaqty damýyna áser etetin tejeýshi faktorlarǵa tap boldy», - dedi Ekonomıkalyq saıasat, ınnovatsııalyq damý jáne kásipkerlik komıtetiniń tóraǵasy Dáýren Ádilbekov.
Depýtat Álimjan Qurtaev hımııa ónerkásibi - bul ekonomıkanyń ónimdiligi joǵary ári ınvestıtsııanyń qaıtymy tez mańyzdy sektory ekenin atap ótti.
«Qazaqstannyń munaı-gaz kesheniniń basym mindeti shıkizat satý emes, jumys istep turǵan munaı óńdeý zaýyttaryn qurylymdyq qaıta qurý jáne kómirsýtegi shıkizatyn tereńdete qaıta óńdeýdiń joǵary sapaly ónimderimen almastyrý maqsatynda munaı-hımııa kásiporyndaryn salý bolýy tıis. Qazaqstan úshin hımııa ónerkásibiniń strategııalyq mańyzy bar. Іshki naryqtaǵy hımııa ónimderine degen qajettilik jylyna 3,5 mlrd dollardy qurasa, jyl saıyn shamamen 2,4 - 2,8 mlrd dollar turatyn hımııalyq ónimdi ımporttaıdy. Qazaqstan birqatar hımııalyq zaýyttar qurýǵa mindetti», - dedi senator.
Depýtat munaı óndirý kezinde kóp mólsherde tıimdi óńdeýge bolatyn ilespe gazdyń bosqa jaǵylatynyn eske saldy. Biraq otandyq munaı-hımııa ishki naryqtyń tek 20%-yn ǵana qamtamasyz etedi.
Álimjan Qurtaevtyń aıtýynsha, hımııa ónerkásibi salasyndaǵy jetistikter mashına jasaý, avtomobıl jasaý, aeroǵarysh ónerkásibi, energetıka, orman sharýashylyǵy, jeńil ónerkásip jáne aýyl sharýashylyǵynyń básekege qabilettiligin kórsetedi.
«Qazaqstan shıkizat bazasy boıynsha básekeli artyqshylyqtarǵa ıe bola otyryp, ótpeli kezeńde mıneraldyq tyńaıtqyshtardy ázirleý jáne munaı-gaz hımııasy sektorynda áleýetti qurý úshin óz ǵylymı bazasyn damytýǵa kóshý qajet. Qazaqstan Respýblıkasynyń 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan údemeli-ındýstrıaldy damý baǵdarlamasy 2019 jyly qabyldandy. Atalǵan baǵdarlamada óńdeý óndirisiniń barlyq baǵyttary qamtylǵan. Degenmen, jumsalǵan ınvestıtsııa jyldam, ári birneshe eselenip qaıtatyn, bıýdjettiń kiris bóligin qomaqty etip toltyratyn hımııa óndirisine erekshe kózqaras kerek, sol arqyly bıýdjetti aıtarlyqtaı tolyqtyrýǵa bolady», - dep atap ótti Álimjan Qurtaev.
Dóńgelek ústel barysynda aıtylǵan barlyq máseleler, usynystar men eskertýler qaralyp, zerdelenedi jáne Úkimetke, ýákiletti memlekettik organdarǵa usynymdar men depýtattyq saýaldar túrinde jiberiletin bolady.
Otyrysqa memlekettik organdardyń, hımııa ónerkásibi kásiporyndarynyń, «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasynyń ókilderi jáne ǵalymdar qatysty.
