Byltyr Qazaqstanda 111,1 mln tonna kómir óndirildi

NUR-SULTAN. QazAqparat - 2019 jyly elimizdiń kómir óndirýshi kompanııalar 111,1 mln tonna kómir óndirdi, dep habarlaıdy QazAqparat QR IIDM Indýstrııalyq damý jáne ónerkásiptik qaýipsizdik komıtetine silteme jasap.

«Energııa óndirýshi kásiporyndarǵa 57,2 mln tonna kómir jóneltilse, ónerkásiptik kásiporyndarǵa 6,3 mln tonna kómir jetkizildi. Al, kommýnaldyq-turmystyq qajettilikter men halyqqa 11,4 mln tonna kómir jóneltildi, bul 2018 jylmen salystyrǵanda 92%-dy quraıdy.

Kómir eksporty shamamen 28 mln tonnany nemese 2018 jylmen salystyrǵanda 96% bolǵan. Kómirdiń eń úlken kólemi Reseı, Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Belarýs, Ýkraına jáne Túrkııaǵa jóneltildi», delingen habarlamada.

Komıtettiń málimetinshe, Qazaqstanda kómir ónerkásibiniń barlyq negizgi segmentteri usynylǵan, alaıda energetıkalyq kómirdi óndirý men paıdalaný erekshe damyǵan.

«Kómir ónerkásibi ekonomıkanyń iri salalarynyń biri. Ol elektr qýatyn óndirýdiń shamamen 70 paıyzyn, koks-hımııa óndirisiniń tolyq tıelýin qamtamasyz etedi, kommýnaldyq-turmystyq sektor men halyqtyń otynǵa degen qajettiligin tolyǵymen qanaǵattandyrady. Qazaqstandaǵy kómir qory 34 mlrd tonnany nemese álemdik qordyń 4% - yn quraıdy. Kómir qory boıynsha Qazaqstan álemdegi on kóshbasshy elderdiń qataryna kiredi», delingen habarlamada.

Vedomtvonyń habarlaýynsha, kómir ónerkásibin damytý maqsatynda 2019 jyly «Qazaqstan Respýblıkasynyń kómir salasyn damytý jónindegi 2019-2021 jyldarǵa arnalǵan Jol kartasy» bekitildi, sondaı-aq «2019-2020 jyldarǵa arnalǵan kommýnaldyq-turmystyq qajettilikter men halyqqa arnalǵan kómir ónimderine qajettilik jospary» jasalǵan.

«Kómir hımııasyn damytý, sondaı-aq qosylǵan quny joǵary ónimderdi alý úshin kómirdi tereń keshendi qaıta óńdeý máseleleri basty nazarǵa alyndy. Zamanaýı tehnologııalar kómirden óńdelgen ónimniń 5 myńnan astam túrin óndirýge múmkindik beredi. Olardyń qatarynda ferroqorytpalar, metall kremnıı, qurylys materıaldary, tehnıkalyq kómirtegi, kómirtegi sorbentteri jáne t.b. bar. Bul otandyq bıznes salasyn damytý úshin úlken múmkindik.

Kómir energetıkalyq jáne ónerkásiptik kásiporyndarǵa tikeleı shart boıynsha kómir razrezderiniń jóneltilý baǵasymen jiberiledi. Kommýnaldyq-turmystyq tutynýshylar jáne halyq úshin kómirdiń negizgi kólemi taýar bırjalary arqyly satylady», delingen habarlamada.

Aıta keterligi, kommýnaldyq-turmystyq qajettilik pen turǵyndarǵa arnalǵan kómirdiń baǵasy kómir razreziniń jóneltý baǵasynan (ázirleý jaǵdaıyna baılanysty tonnasyna 3-6 myń teńge shamasynda), tasymaldaýǵa ketken temir jol tarıfinen, kómirdiń bırjalyq qunynan, sondaı-aq halyqqa jetkizetin deldal uıymdardyń jáne jeke tulǵalardyń marjasynan qalyptasady.