BUU QK-ge tóraǵalyq, Kaspııdiń quqyqtyq mártebesi, Olımpıada - 2018 jyldyń basty oqıǵalary
BUU Qaýipsizdik keńesine tóraǵalyq
Sonymen 2017-2018 jyldary aralyǵynda Birikkken Ulttar Uıymynyń Qaýipsizdik keńesine múshe bolǵan Qazaqstan 2018 jyldyń 1-31 qańtary aralyǵynda tarıhta alǵash ret atalǵan keńestiń tóraǵasy mindetin atqaratyn bolady. Osyǵan oraı qańtar aıynda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń Amerıka Qurama Shtattaryna sapary josparlanǵan. Sapar aıasynda Qazaqstan Prezıdentiniń tóraǵalyǵymen BUU QK músheleriniń «Jappaı qyryp-joıý qarýyn taratpaý: senimdi nyǵaıtý sharalary» taqyrybynda joǵary deńgeıdegi taqyryptyq pikirtalastary ótpek. Kelesi kúni «Qaýipsizdik pen damýdyń ózara táýeldilik úlgisi retinde Aýǵanstan men Ortalyq Azııadaǵy óńirlik áriptestikti qurý» taqyrybynda BUU QK-niń mınıstrlik pikirtalasy uıymdastyrylmaq. Bul sharaǵa Ortalyq Azııa men Aýǵanstan elderiniń Syrtqy ister mınıstrleri, sondaı-aq BUU Qaýipsizdik Keńesine múshe elderi syrtqy saıası vedomstvolarynyń basshylary qatysady dep kútilýde.
BUU Qaýipsizdik Keńesiniń múshesi retindegi Qazaqstannyń basymdyqtary Prezıdent N. Nazarbaevtyń BUU Qaýipsizdik Keńesine arnalǵan «Qaýipsiz, ádil jáne gúldengen álem qurý úshin jahandyq áriptestikti nyǵaıtýǵa qazaqstandyq tujyrymdamalyq kózqaras» atty saıası joldaýynda kórsetilgen. Olar jeteý: I) ıadrolyq qarýsyz álemdi jaqyndatý; II) jahandyq soǵys qaterin boldyrmaý jáne jergilikti janjaldardy retteý; III) óńirlik qaýipsizdik pen yntymaqtastyqty nyǵaıtýda Ortalyq Azııanyń múddelerin ilgeriletý; IV) terrorızmge qarsy kúres; V) Afrıkadaǵy beıbitshilik pen qaýipsizdik máseleleri; VI) qaýipsizdik pen ornyqty damýdyń arasyndaǵy ajyramas baılanystardy qamtamasyz etý; VII) Qaýipsizdik Keńesi men búkil BUU júıesin XXI ǵasyrdyń qaýip-qaterlerine beıimdeý.
Aıta keterligi, BUU Qaýipsizdik Keńesinde tóraǵalyq etý joǵary halyqaralyq mártebe bolyp tabylady. Sebebi Qaýipsizdik Keńesi májbúrleý sharalaryna, ekonomıkalyq sanktsııalarǵa nemese ujymdyq áskerı áreketterge qatysty sheshimder qabyldaı alady. BUU-nyń Jarǵysyna sáıkes Qaýipsizdik Keńesi beıbitshilik pen halyqaralyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý úshin basty jaýapkershilikti ózine júkteıdi jáne BUU-nyń barlyq músheleri onyń sheshimderine baǵynýǵa mindetti.
Kaspııdiń quqyqtyq mártebesi anyqtalady
Zamanynda KSRO men Iran memleketiniń arasynda ǵana jatqan qart Kaspııge keńes odaǵy kúıregennen keıin Iran jáne Reseımen qatar álem kartasynan oryn alǵan Qazaqstan, Ázerbaıjan, Túrikmenstan elderi de ıelik etken edi. Sodan beri atalǵan 5 memleketiń arasyndaǵy teńizdiń túbindegi mol tabıǵı resýrstarmen qatar geosaıası shekara bólý máselesindegi kúrmeýi kóp máseleler sheshilgen emes.
Jalpy, búginge deıin Kaspıı jaǵalaýy memleketteri Prezıdentteriniń sammıti 2002 jylǵy 23-24 sáýirde, 2007 jylǵy 16 qazanda, 2010 jylǵy 18 qarashada jáne 2014 jylǵy 29 qyrkúıekte ótkeni belgili. Memleket basshylarynyń ekinshi kezdesýi qorytyndysy boıynsha Ázerbaıjan Respýblıkasynyń, Iran Islam Respýblıkasynyń, Qazaqstan Respýblıkasynyń, Reseı Federatsııasynyń jáne Túrikmenstannyń deklaratsııasy qabyldandy. Úshinshi Kaspıı sammıtiniń bes memleket Prezıdentteriniń birlesken málimdemesine, sondaı-aq, Kaspıı teńizindegi qaýipsizdik salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly kelisimge qol qoıyldy. Tórtinshi Kaspıı sammıti barysynda Prezıdentter teńizdegi jaǵalaý memleketterdiń qyzmeti júrgiziletin qaǵıdattardyń keń tizimin bekitken birlesken Málimdemeni rásimdedi. Sondaı-aq, Memleket basshylary kaspıılik kelissózder úderisindegi ilgerileýin atap ótken jáne odan ári yntymaqtastyqtyń negizgi baǵyttaryn kórsetken Sammıttiń kommıýnıkesin qabyldady. Munan bólek Kaspıı teńiziniń sý bıologııalyq resýrstaryn saqtaý jáne utymdy paıdalaný týraly, Kaspıı teńizinde tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý jáne olardy joıý salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly jáne Kaspıı teńiziniń gıdrometeorologııasy salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly kelisim qabyldanǵan edi.
Endi besinshi sammıt Qazaqstanda ótpek. Muny taıaýda QR Parlamentiniń Senatynyń jalpy otyrysynda QR Syrtqy ister mınıstri Qaırat Ábdirahmanov aıtqan bolatyn.
«Osy aıdyń basynda Máskeýde 5 Kaspıı mańy elderiniń Syrtqy ister mınıstrleri kezdesip, Kaspıı teńiziniń zańdyq quqyǵy boıynsha kelisimge qol jetkizildi. Bizdiń ýaǵdalastyǵymyzǵa sáıkes kelesi jyly Qazaqstanda Kaspıı elderiniń joǵary deńgeıdegi Memleket basshylarynyń sammıti ótedi. Sol kezde Kaspııge qatysty konventsııaǵa qol qoıylatyn bolady. Sol konventsııada Kaspııge qatysty barlyq máseleler bektiledi», - degen edi mınıstr.
Aıta keterligi, Konventsııa boıynsha jumys 20 jyldan astam júrgizildi. Qujattyń jobasynda Kaspıı teńizindegi taraptar qyzmetiniń negizin qalaıtyn qaǵıdattar, teńiz aıdyny men ulttyq sektorlardy aıyrý, áskerı yntymaqtastyq jáne bıologııalyq resýrstardy, teńiz túbi men jer qoınaýyn, júzýdi, qorshaǵan ortany qorǵaý, sharýashylyq-ekonomıkalyq yntymaqtastyqty iske asyrý máseleleri belgilenedi. Qazaqstanda ótetin sammıttiń barysynda qol qoıý úshin 2010 jylǵy Kaspıı teńizinde qaýipsizdik salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly kelisimine hattamalar jobalary boıynsha jumys júrgizilýde. Búgingi kúni suǵanaqtyqqa qarsy kúres, teńizde júzý qaýipsizdigin qamtamasyz etý, terrorızm, uıymdasqan qylmystyq pen esirtki zattar aınalymyna qarsy kúres boıynsha hattamalardyń jobalary ázirlengen. Kaspıı aımaǵynyń ekologııalyq qaýipsizdigin qamtamasyz etý maqsatynda taraptar teńizdi qorǵaý týraly nobaıly konventsııaǵa hattama, sonymen qatar Transshekaralyq mánmátindegi qorshaǵan ortaǵa tıetin áserdi baǵalaý boıynsha hattama jobalaryn ázirleýde. Kaspıı jaǵalaýy barlyq memleketterdiń kúsh-jigerleri Kaspıı aımaǵynda beıbitshilik, qaýipsizdik, turaqtylyqty jáne turaqty ekonomıkalyq, ekologııalyq, mádenı-gýmanıtarlyq damý jáne yntymaqtastyqty qamtamasyz etýge baǵyttalǵan.
Júzden júırik, myńnan tulpar shyǵar sát
Qazaqstan Táýelsizdik alyp, egemen el bolǵannan beri ulttyq qurama retinde birneshe márte qysqy Olımpıada oıyndaryna qatysyp, bir altyn, úsh kúmis jáne úsh qola medal jeńip alǵan bolatyn. 2018 jyldyń 9-25 aqpany aralyǵynda Ońtústik Koreıanyń Phenchhan qalasynda ótetin baıraqty básekeden de júldeli oryndardan úmitimiz basym. Álemniń 80 elinen 5000-nan astam sportshysy men resmı ókil qatysatyn aq Olımpıadada sporttyń 15 túrinen 102 medal jıyntyǵy sarapqa salynbaq. Al Qazaqstan sportshylary bıatlon, mánerlep syrǵanaý, taý shańǵysy jarysy, short-trek, konkımen syrǵanaý, shana sporty, shańǵy tebý, tramplınnen shańǵymen sekirý, frıstaıl (akrobatıka, mogýl) syndy sporttyń 9 túrinen el namysyn qorǵaıtyn bolady. Búginge deıin el qorjynynda 23 olımpıadalyq lıtsenzııasy bar. Joldamalardyń 10-y bıatlonnyń, 10-y short-trektiń, al 3-eýi mánerlep syrǵanaý sportynyń enshisinde. Al qalǵan qurama komandalar qazirgi ýaqytta shetelde jarystarǵa qatysyp, joldamalardy utyp alý jolynda júr. Jalpy elimiz Olımpıadanyń 50 joldamasynan úmitti. Muny taıaýda Úkimet úıinde ótken baspasóz máslıhatynda QR Mádenıet jáne sport vıtse-mınıstri Sáken Musaıbekov aıtqan edi. «Biz sportshylarymyzǵa qatty senemiz. 50-ge jýyq joldama alýdy josparlap otyrmyz»,- dedi Sáken Musaıbekov.
Aıtpaqshy, buǵan deıin jazǵy Olımpıada oıyndarynda jeńimpaz atanǵan biraz sportshymyzdyń dopıng kúdigine iligip, bastary daýǵa qalǵan bolatyn. Al bul joly 4 jylda bir ret ótetin qysqy oıyndarǵa baratyn sportshylarymyz úshin esh alańdaýdyń reti joq sııaqty. «1992 jyly Qazaqstan biraýyzdan, eskertpesiz Halyqaralyq Olımpıada komıtetiniń hartııasyna qabyldandy. Atalǵan hartııaǵa sáıkes Olımpıada komıtetiniń barlyq erejelerin oryndap kelemiz. Sonymen qatar 2009 jyly Antıdopıngtik konventsııa qabyldanyp, elimizdiń Parlamenti ratıfıkatsııalady. Konventsııaǵa sáıkes biz dopıngpen kúresýge tıispiz. Jalpy, Qazaqstan dopıngke qarsy memleket. Bizdiń basty maqsatymyz - taza sport. Biz tek qana taza sportty qoldaımyz. Biz tek qana taza sport týraly oılaımyz», - degen edi Musaıbekov.
Onyń aıtýynsha, osy ýaqytqa deıin Qazaqstan sportshylary birneshe márte dopıng synamasyn tapsyryp, ol Germanııanyń Drezden qalasyndaǵy zerthanada birneshe ret tekserýden ótken.
«Osy synamalardyń nátıjesi jaqsy, sportshylarymyz taza. Soǵan qaramastan Ulttyq Olımpıada komıtetiniń prezıdenti men Mádenıet jáne sport mınıstriniń tapsyrmasyna sáıkes joldama alǵan sportshylarymyz Olımpıadaǵa deıin taǵy da dopıng synamalaryn tapsyrady. Bizdiń sportshylarymyzǵa Olımpıadaǵa jol ashyq. Eshqandaı kedergi joq. Olımpıadaǵa tek qana taza sportshylar barady», - dedi vıtse-mınıstr.
Elordaǵa 20 jyl
2018 jyly Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń tóltýmasy sanalatyn elordamyz Astana qalasynyń 20 jyldyq mereıtoıy keńinen atalyp ótilmek. Osynaý qysqa ǵana ýaqyttyń ishinde elordamyz Qazaqstannyń negizgi óndiristik ortalyqtarynyń biri retinde qalyptasyp, dotatsııalyq qaladan respýblıkalyq bıýdjettiń donor-aımaǵyna aınaldy. Qalada ónimi qazirdiń ózinde tórt jarym mıllıon teńgeden asady. Shaharda bilim jáne medıtsınalyq klasterler, lokomotıv jınaý jáne vagon qurylysy keshenderi, sondaı-aq, Ortalyq Azııa men Sibirdegi iri jańa kólik-logıstıkalyq ortalyǵy quryldy. El Prezıdentiniń Astananyń damýy týraly udaıy nazary men qamqorlyǵy ony Eýrazııadaǵy serpindi damyp kele jatqan, qazirgi zamanǵy jáne básekege qabiletti qalaǵa aınalýyn qamtamasyz etti. 20 jyl ishinde Astana qalasy halqynyń sany 3,5 eseden astamǵa ósip, 1 mıllıonnan astam adamdy qurady. Osy kezeń ishinde elordanyń aýmaǵy 258-den 800 sharshy shaqyrymǵa deıin keńeıdi.
Al bas shaharymyzdyń 20 jyldyq mereıtoıyna oraı 2018 jyly Astananyń jahandyq álemdegi rólin, Qazaqstan elordasynda túrli taqyrypta ótken iri halyqaralyq forýmdardyń, sammıtterdiń, sezderdiń, kelissózder protsesteriniń, kórmelerdiń álemdik damý úshin nátıjeleri men mańyzyn ashatyn respýblıkalyq jáne halyqaralyq is-sharalar uıymdastyrylyp, mádenı-buqaralyq is-sharalar, sonyń ishinde mádenıet pen óner salasyndaǵy qazaqstandyq jáne álemdik juldyzdardyń qatysýymen kontsertter, festıvaldar, kórmeler, kezdesýler ótkiziledi. Sport jarystary jáne túrli jastaǵy sanattar úshin saýyqtyrý is-sharalary uıymdastyrylady. Óńirlerdiń kúshimen jáne resýrstarymen Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha salynǵan elorda nysandarynyń qurylysyna tikeleı qatysqan azamattarǵa qurmet kórsetiledi. Jańa ónerkásiptik jáne áleýmettik-mádenı nysandar paıdalanýǵa beriledi. Kópbalaly otbasylarǵa, halyqtyń áleýmettik osal jikteri ókilderine, el damýyna aıryqsha úles qosqan azamattarǵa turǵyn úı kilti tabystalady. Az qamtylǵan otbasylardaǵy balalar, ata-ananyń qamqorlyǵynsyz qalǵan balalar, mektep olımpıadalarynyń, saıystar men jarystardyń jeńimpazdary úshin elordaǵa ekskýrsııalar uıymdastyrylady.
Din kóshbasshylary sezi
Dinniń qoǵamdaǵy mańyzy artqanyn jiti sezine Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń alǵashqy sezi 2003 jyly 23-24 qyrkúıekte ıslam, hrıstıandyq, ıýdaızm, sıntoızm, ındýızm jáne býddızmniń meılinshe bedeldi ókilderiniń qatysýymen ótken bolatyn. Endi, mine 2018 jyly bul sezd elimizde altynshy ret ótkizilmek. Este bolsa, osy jyldyń mamyr aıynda elordada Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary sezi hatshylyǵynyń XVI otyrysy boldy. Atalǵan jıyn barysynda oǵan qatysýshylar sezdiń altynshy bas qosýyn 2018 jyldyń 10-11 qazanyna belgilegen edi.
Aıta keterligi, Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezin ótkizý arqyly Qazaqstan búkil álemdik qoǵamdastyqqa jalpyulttyq konsensýs pen qoǵamnyń toptasýynyń úlgisin kórsetip keledi. Bizdiń elimiz etnosaralyq jáne konfessııaaralyq kelisimdi qoldaý salasynda baı tájirıbege ıe jáne osy taraptaǵy keń aýqymdy ári tıimdi yntymaqtastyqqa qashanda ázir.
Álemniń dinı kóshbasshylaryn Astanaǵa shaqyrý jónindegi Memleket basshysynyń bastamasy mádenıetter men órkenıetter dıalogynyń jahandyq úderisiniń damýynda orasan mańyzdy oryn alady.
