BUU-ǵa múshe Qazaqstan nege qol jetkizdi: Aqmaral Arystanbekovamen suhbat
ALMATY. KAZINFORM – Qazaqstannyń BUU-daǵy alǵashqy turaqty ókili Aqmaral Arystanbekova Kazinform agenttiginiń tilshisine bergen suhbatynda Qazaqstannyń Birikken Ulttar Uıymy qyzmetindegi eleýli róli týraly aıtty.
Bıyl Birikken Ulttar Uıymynyń qurylǵanyna 80 jyl. Qazaqstan Respýblıkasy1992 jyly 2 naýryzda onyń tolyqqandy múshesi boldy. Sol kúni BUU Bas Assambleıasynyń 46-sessııasynda Aqmaral Arystanbekovaǵa Prezıdent pen halyqtyń atynan sóz sóıleý senip tapsyryldy.
Dál osy kúni Nıý-Iorktegi BUU-nyń shtab-páteri aldynda Qazaqstannyń memlekettik Týy kóterildi. Bul data el tarıhyndaǵy mańyzdy kezeń boldy.
– Aqmaral Haıdarqyzy, osydan 33 jyl buryn Qazaqstan BUU-ǵa múshe bolyp qabyldandy. Uıymǵa múshe memleket sany 168-ge jetti. Tarıhı kúni Sizge el Prezıdenti men Qazaqstan halqynyń atynan sóz sóıleý buıyrdy. Osyndaı mańyzdy halyqaralyq arenada elimizdiń atynan shyqqan kezde qandaı sezimder men emotsııalardy bastan ótkerdińiz?
– Men eń aldymen elimiz úshin, halqymyz úshin, memleketimizdiń egemendik alyp, BUU-na qabyldanyp jatqany úshin zor maqtanysh sezimin sezindim. Bul sheksiz qýanysh pen emotsııany sózben jetkizý múmkin emes. Osyndaı mańyzdy mıssııa maǵan senip tapsyrylǵandyqtan úlken jaýapkershilikti sezindim.
– BUU-na múshe bolý Qazaqstanǵa ne berdi?
– Birinshiden, jas táýelsiz memleket – Qazaqstan Respýblıkasynyń 1992 jyly 2 naýryzda Birikken Ulttar Uıymyna kirýi onyń memlekettik egemendigi men táýelsizdigin halyqaralyq deńgeıde moıyndaýdy, sondaı-aq Qazaqstannyń halyqaralyq quqyq pen halyqaralyq qatynastardyń sýbektisi retinde tanylýyn bildirdi. Sol kúnnen bastap Birikken Ulttar Uıymy elimizdiń memlekettik egemendigi men táýelsizdiginiń kepili boldy. Bul eń bastysy.
Ekinshiden, Qazaqstannyń BUU-ǵa kirýi elimizge kúrdeli jahandyq máselelerdi sheshýge qatysýǵa jáne halyqaralyq arenada óziniń ulttyq múddelerin qorǵaýǵa múmkindik berdi. Eń aldymen beıbitshilik pen halyqaralyq qaýipsizdikti saqtaý, ekonomıkalyq yntymaqtastyq, adam quqyqtaryn qorǵaý jáne ilgeriletý, gýmanıtarlyq jáne bitimgershilik qyzmet, sondaı-aq ekologııalyq problemalardy sheshýge belsendi atsalysatyn halyqaralyq uıymnyń tolyqqandy múshesi retinde jahandyq máselelerdi sheshýge tikeleı qatysyp baǵa jetpes tájirıbege ıe boldy.
Úshinshiden, Qazaqstannyń Birikken Ulttar Uıymyna kirýi jas jáne táýelsiz elimizge BUU qyzmetiniń barlyq salalarynda ondaǵan jyldar boıy jınaqtalǵan biregeı tájirıbesin tolyq paıdalanýǵa múmkindik berdi. Sondyqtan da ishki jáne syrtqy saıasatymyzdy halyqaralyq quqyq pen normalar, qaǵıdattar, BUU Jarǵysy, sondaı-aq álemdik tájirıbe negizinde júzege asyrý Qazaqstanǵa ekonomıkalyq jáne áleýmettik reformalardy sátti júzege asyrýǵa úlken septigin tıgizdi.
– Qazaqstannyń BUU-men yntymaqtastyǵy 1992 jyly ǵana bastaldy deýge bola ma?
– Men bir jaıtty atap ótkim keledi: BUU-men yntymaqtastyǵymyz uıymǵa resmı túrde kirýimizden sál erterek bastaldy. Bul Qazaqstannyń Memlekettik egemendigi týraly Deklaratsııany qabyldap, halyqaralyq ekonomıkalyq yntymaqtastyqqa belsendi túrde qatysyp, táýelsiz syrtqy saıasat júrgizýge umtylǵan kezeńde boldy. Qazaq Keńestik Sotsıalıstik Respýblıkasynyń syrtqy ister mınıstri retinde men alǵash ret 1990 jyly BUU Bas Assambleıasynyń 45-sessııasynda keńestik delegatsııanyń quramyna kirdim. Sodan keıin uıym qyzmetiniń negizgi baǵyttarymen tanysý múmkindigine ıe boldym. 1991 jyly Qazaqstanǵa bizdiń shaqyrýymyzben BUU Transulttyq korporatsııalar jónindegi ortalyǵynyń atqarýshy dırektory Peter Hansen kelip, elimizde 10 kún boldy. Ol saparynda dáris oqyp, ǵalymdarmen, ónerkásip, aýyl sharýashylyǵy ókilderimen kezdesip, naryqtyq ekonomıka týraly áńgimelesti. Bul ásirese Qazaqstan naryqtyq ekonomıkanyń negizin belsendi túrde qalyptastyra bastaǵan kezde ózekti boldy.
Tipti, biz Qazaqstan úkimeti men BUU-nyń Transulttyq korporatsııalar ortalyǵy arasynda bizdiń elimizdiń áli halyqaralyq quqyqtyń tolyqqandy sýbektisi bolmaǵanyna qaramastan, osy saladaǵy zańnamany jasaýǵa kómektesý úshin kelisimge qol qoıa aldyq. Aıta ketý kerek, sol kezde BUU jetekshi álemdik sarapshylardy tarta otyryp, syrtqy saıasat, ekonomıkalyq aımaqtardy qurý jáne naryqtyq ekonomıkaǵa kóshý salasyndaǵy bizdiń alǵashqy zańdarymyzdy taldaý úshin halyqaralyq saraptama júrgizdi. Bul qadamdardyń bári 1991 jyly jasalǵan bolatyn.
1990 jyly BUU-da bolǵannan keıin Qazaqstanǵa ekonomıkalyq jáne áleýmettik saıasatqa qatysty qararlar men usynymdardan turatyn BUU qujattarynyń birneshe qorabyn alyp keldim. Bul bizge azamattardyń, sonyń ishinde áıelderdiń, balalardyń jáne múgedekterdiń áleýmettik osal toptaryn qamtýǵa jáne olardyń ómirin jaqsartýǵa baǵyttalǵan áleýmettik saıasattyń negizin qurýǵa kómektesti.
– BUU-ǵa usynǵan Qazaqstannyń qaı bastamalary eń sátti jáne mańyzdy bolyp shyqty?
– Qazaqstan BUU-ǵa múshe bolǵan alǵashqy kúnnen bastap eń ózekti halyqaralyq problemalar men uıymnyń kún tártibindegi máselelerdi sheshýde belsendi pozıtsııany ustanyp keledi. Álemdegi tórtinshi qýatty ıadrolyq qarý arsenalynan bas tartyp, Semeı polıgonynyń jabylýy BUU-da jańa táýelsiz memlekettiń qarýsyzdanýǵa, ıadrolyq qarýdy taratpaý rejımin nyǵaıtýǵa jáne planetadaǵy ıadrolyq synaqtardy toqtatýǵa qosqan naqty úlesi retinde joǵary baǵalandy. Aıta keteıin, ıAdrolyq qarýdy taratpaý týraly shart Qazaqstan táýelsiz memleket retinde qosylǵan alǵashqy halyqaralyq kelisim boldy. Bizdiń parlament ony 1993 jyly 13 jeltoqsanda ratıfıkatsııalady, al 1994 jyly 14 aqpanda ratıfıkatsııalaý gramotalary AQSh prezıdenti Bıll Klıntonǵa usynyldy, óıtkeni AQSh bul sharttyń depozıtarııi bolyp tabylady. Sodan beri 30 jyldan astam ýaqyt ótti jáne Qazaqstan osy kelisimniń belsendi qatysýshysy bolyp, álemdi ólimge ákeletin ıadrolyq qarýdan tazartýǵa baǵyttalǵan saıasatyn dáıekti túrde júrgizip keledi. Qazaqstannyń bul úlesin BUU jyly qabyldady jáne 1994 jyly Bas Assambleıada múshe memleketter Qazaqstannyń ıadrolyq qarýsyzdaný jáne ıadrolyq qarýdy taratpaý rejımin nyǵaıtý salasyndaǵy kúsh-jigerin moıyndaıtyn birneshe qarar qabyldady.
Qazaqstannyń BUU-ǵa usynǵan mańyzdy bastamalarynyń biri – 1992 jyly 5 qazanda Qazaqstan Prezıdenti BUU-nyń bıik minberinen alǵa qoıǵan Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary jónindegi keńes. (AÓSShK) Ol - Azııa qurlyǵyndaǵy memleketterdiń turaqtylyǵy men qaýipsizdigine arnalǵan platforma. Osy jyldar ishinde bul bastama Qazaqstannyń belsendi dıplomatııalyq kúsh-jigeri men memleketterdiń qoldaýynyń arqasynda Azııa kontınentindegi yntymaqtastyqty, turaqtylyq pen qaýipsizdikti nyǵaıtýdyń naqty faktoryna aınaldy. Memleket basshysynyń sózinen keıin birden maǵan memorandým daıyndaýmen tikeleı aınalysýǵa týra keldi, biz ony BUU-na múshe barlyq memleketter arasynda taratyp, bastamanyń mánin túsindirdik. Onyń jalpy qoldaý tapqanyn atap ótkim keledi, óıtkeni Azııada ártúrlilik pen ártúrli saıası múddelerdi eskere otyryp, ortaq qaýipsizdik júıesi bolmaǵan. Bastapqyda bul konferentsııa yntymaqtastyq máselelerin talqylaıtyn, osy yntymaqtastyqty nyǵaıtý jáne qaýipsizdikti qamtamasyz etý múmkindikterin izdeıtin forým jáne alań boldy. Búgingi tańda AÓSShK 28 Azııa elderin biriktiredi, bul kontınenttiń aýmaǵy men halqynyń 90%-y.
2022 jyly AÓSShK memleket basshylarynyń altynshy sammıtinde osy keńesti dıalogtyq alańnan tolyqqandy halyqaralyq uıymǵa aınaldyrý týraly sheshim qabyldandy. Bul úlken dıplomatııalyq jetistik jáne qazir múshe memleketter osy sheshimdi júzege asyrý úshin belsendi jumys istep jatyr.
BUU-ǵa múshe bolýymyzdyń bastapqy kezeńinde Qazaqstannyń taǵy bir mańyzdy bastamasy 1993 jyly Bas Assambleıanyń 48-sessııasynda usynylǵan qarar boldy. Biz múshe memleketterdi Ortalyq Azııanyń teńizge shyǵa almaıtyn elderiniń ekonomıkalyq jáne tranzıttik kólik áleýetin damytýǵa járdemdesýge shaqyrdyq. Keıingi jyldary bul jumys osyndaı memleketterge kólik ınfraqurylymyn damytýda jáne álemdik naryqtarǵa shyǵýda qoldaý kórsetetin Uıym qyzmetiniń mańyzdy salasyna aınaldy. Búginde bul bastama Ortalyq Azııany ǵana emes, basqa da aımaqtardy, sonyń ishinde Afrıkany da qamtıdy.
Sondaı-aq, BUU-ǵa múshe bolǵan alǵashqy jyldardaǵy jahandyq deńgeıde áser etken taǵy bir bastamany atap ótkim keledi. Bul ıadrolyq synaqtardan 42 jyl zardap shekken Semeı óńirine halyqaralyq kómek kórsetý týraly qaýly. Oǵan memleketimizdiń tabandy dıplomatııalyq kúsh-jigeriniń arqasynda qol jetkizildi.
– ıAdrolyq qarýdan bas tartqan jáne Ortalyq Azııadaǵy beıbitshilikti saqtaýǵa qatysty sheshimder qabyldaýda Qazaqstan qandaı ról atqardy?
– Qazaqstan Ortalyq Azııada ıadrolyq qarýdan azat aımaq qurýdyń bastamashylary men birlesken avtorlarynyń biri boldy. Bul bastamany Ortalyq Azııa memleketteriniń, onyń ishinde Qazaqstannyń basshylary 1998 jyly kótergen bolatyn. Ony Qaýipsizdik Keńesiniń turaqty músheleri bolyp tabylatyn ıadrolyq qarýy bar memleketter qoldap, birneshe jyl boıy belsendi dıplomatııalyq kelissózder júrgizidi. Nátıjesinde 2006 jyly Ortalyq Azııada ıadrolyq qarýdan azat aımaq qurý týraly BUU qarary qabyldandy, bul da bizdiń óńirde de, jahandyq aýqymda da qaýipsizdik pen turaqtylyqtyń mańyzdy faktoryna aınaldy.
– Bıyl eń iri halyqaralyq uıym – BUU-nyń qurylǵanyna 80 jyl tolyp otyr. Jahandyq dıplomatııa men halyqaralyq yntymaqtastyq úshin osy uıymnyń tarıhyndaǵy qandaı sátterdi eń mańyzdy dep sanaısyz?
– Birinshiden, bul Birikken Ulttar Uıymynyń 1945 jyly qurylǵan faktisi der edim. Ol HH ǵasyrdyń birinshi jartysynda adamzat eki joıqyn dúnıejúzilik soǵysty bastan ótkergendikten úshinshi dúnıejúzilik soǵystyń aldyn alý maqsatymen qurylǵan. Uıymnyń eń mańyzdy sátterdiń barlyǵyn tizip shyǵý qıyn, óıtkeni onyń qyzmetiniń árbir salasyn negizgi dep sanaýǵa bolady. Degenmen men eń mańyzdylarynyń birnesheýin atap ótkim keledi. Eń aldymen, bul BUU-nyń qarýsyzdaný jáne halyqaralyq qaýipsizdik salasyndaǵy, ásirese ıadrolyq qarýsyzdaný salasyndaǵy qyzmeti. Ol qurylǵannan eki aı ótken soń álem ıadrolyq qarýdy qoldanýdyń jantúrshigerlik zardaptaryna tap boldy. Sondyqtan 1946 jyly Londonda ótken BUU Bas Assambleıasynyń birinshi sessııasynda atom qarýyna qatysty BUU Bas Assambleıasynyń alǵashqy qarary qabyldandy. Bul qujatta BUU ıadrolyq qarýdyń taralýyna jol bermeý maqsatyn jarııalady jáne barlyq múshe memleketterdi olardy ulttyq arsenalynan shyǵarýǵa shaqyrdy. Qarýsyzdaný jáne halyqaralyq qaýipsizdikti nyǵaıtý, jappaı qyryp-joıatyn qarýlarǵa – ıadrolyq, hımııalyq jáne bakterıologııalyq qarýlarǵa baqylaý jasaý – máseleleri BUU-nyń mańyzdy jetistikteriniń biri.
Birikken Ulttar Uıymynyń mańyzdy jetistigi – bitimgershilik pen qaqtyǵystardy retteý mehanızmin qurý. Uıymnyń alǵashqy jyldarynda sol kezdegi eki derjavanyń ustanymyna baılanysty qıyndyqtar týyndady. Qaýipsizdik Keńesiniń turaqty músheleriniń veto quqyǵyn paıdalanýy halyqaralyq qaqtyǵystardy sheshýge qatysty sheshimderge jıi kedergi keltirdi. Osyny eskere otyryp, 1950 jyly BUU bitimgershilik tujyrymdamasyn jasady. «Bitimgershilik» sózi BUU Jarǵysynda joq bolsa da, bul mehanızm búginde álemniń túpkir-túpkirinde beıbitshilik pen qaýipsizdikti qamtamasyz etýde sheshýshi ról atqarady. Birikken Ulttar Uıymynyń bitimgershilik operatsııalary búkil álemge tanymal boldy, al bitimgerlerdiń sımvolyna aınalǵan kók dýlyǵalar olardyń qyzmetin bildiredi.
BUU-nyń eń mańyzdy jetistigi men sińirgen eńbegi halyqaralyq quqyqtyń progressıvti damýy. Birikken Ulttar Uıymy halyqaralyq beıbitshilik pen qaýipsizdikti nyǵaıtýǵa jáne áleýmettik-ekonomıkalyq damýǵa járdemdesýge negiz bolatyn halyqaralyq sharttar, konventsııalar men mehanızmderdiń tutas keshenin ázirledi. BUU jasaǵan halyqaralyq quqyqtyń qaǵıdalary men normalarynyń barlyq memleket úshin mańyzy zor.
BUU-nyń negizgi basymdyqtarynyń biri adam quqyqtaryn qorǵaý jáne ilgeriletý boldy. 1948 jyly Bas Assambleıanyń úshinshi sessııasynda adam quqyqtarynyń jalpyǵa birdeı deklaratsııasy qabyldandy. Táýelsizdigin jańadan alǵan barlyq memleket, sonyń ishinde Qazaqstan da óz konstıtýtsııasynda bul qaǵıdalardy moıyndap, olardy ustanýǵa mindetti.
BUU-nyń taǵy bir mańyzdy jetistigi turaqty damý tujyrymdamasyn ázirleý, ol úsh komponentti qamtıdy: ekonomıkalyq ósý, qorshaǵan ortany qorǵaý jáne áleýmettik. Bul tujyrymdamalyq tásilder de uıym jumysynyń mańyzdy bóligi.
– Álem klımattyń ózgerýi, halyqaralyq qaqtyǵystar men gýmanıtarlyq daǵdarystar sııaqty jahandyq qaýip-qaterlerge tap bolǵan búgingi jaǵdaıda BUU aldynda turǵan negizgi mindetter qandaı?
– Birikken Ulttar Uıymy kúrdeli jahandyq máselelerdi sheshý jáne jahandyq beıbitshilik pen qaýipsizdikti qamtamasyz etý úshin múshe memleketterdiń kelisilgen is-áreketterin ázirleý ortalyǵy retinde quryldy. Onyń negizgi mindeti úshinshi dúnıejúzilik soǵystyń aldyn alý boldy jáne uıym 80 jyl ishinde bul mindetti oryndady. Degenmen álem geosaıası jaǵdaı sııaqty únemi ózgerip otyrady. Qazir halyqaralyq saıası kontekst birqatar tán belgilerge ıe. «Qyrǵı-qabaq soǵys» aıaqtalǵannan keıin ómir súrgen bıpolıarlyq álemniń strategııalyq tujyrymdamalary men mehanızmderi joıyldy. Bıpolıarlyq modelden kóppolıarlyq modelge kóshetin jańa álemdik tártip qalyptasýda. Osyǵan baılanysty jahandyq tártiptiń jańa tujyrymdamalary jáne olardy júzege asyrýdyń saıası quraldary ázirlenip jatyr. Dúnıejúzilik arenadaǵy strategııalyq jaǵdaı memleketter arasynda, sondaı-aq halyqaralyq qatynastardyń memlekettik jáne memlekettik emes qatysýshylary arasynda ókilettikterdi qaıta bólý nátıjesinde ózgerip jatyr. Bul, árıne, jahandyq jáne ulttyq qaýipsizdikke qaýip-qater deńgeıin arttyrady.
Biz qarýdy taratpaý rejiminiń álsireýin, sondaı-aq strategııalyq mańyzy bar qarýdyń jańa túrleriniń paıda bolýyn, halyqaralyq terrorıstik uıymdar sııaqty memlekettik emes sýbektilerdiń áleýetiniń artyp kele jatqanyn kórip otyrmyz, bul da jahandyq qaýipsizdikke eleýli qater tóndiredi. Klımattyń ózgerýi, ekonomıkalyq jáne gýmanıtarlyq daǵdarystar, áleýmettik teńsizdik sııaqty basqa da problemalar kóbeıip keledi. Mundaı jaǵdaılarda zamanaýı jahandyq máselelerdi sheshýdiń saıası jáne dıplomatııalyq ádisteriniń mańyzdylyǵy birneshe ese artady.
Búgingi kúnniń basty máseleleriniń biri - memleketter arasyndaǵy senimsizdik. Osy jaǵdaılarda kópjaqty dıplomatııanyń róli men mańyzy artyp keledi. Óıtkeni qazirgi jaǵdaıda jahandyq qaýipter men syn-qaterler transulttyq jáne transshekaralyq sıpatqa ıe jáne eshbir memleket olarmen jalǵyz kúresýge qaýqarsyz. Bul máselelerdi sheshý barlyq eldiń ujymdyq kúsh-jigerin talap etedi. Sondyqtan BUU ujymdyq sheshimderdi talap etetin jańa qaýipter men syn-qaterlerge jaýap retinde múshe memleketterdiń birlesken is-qımylynyń jahandyq ortalyǵy bolyp qala beredi jáne qalýy kerek. Bul kópjaqtylyqtyń biregeı tetigi jáne balamasy joq BUU-nyń kúshi men ózektiligi.
– Qazaqstan aldaǵy jyldary BUU-daǵy óz ornyn qalaı nyǵaıta alady?
– Qazaqstan Prezıdenti BUU-nyń mańyzdylyǵy týraly únemi aıtyp otyrady. Jaqynda Qaýipsizdik Keńesinde sheshim qabyldaý protsesinde Qazaqstan sııaqty «orta derjavalardyń» rólin kúsheıtý qajettigin atap ótti. Óıtkeni jetekshi derjavalar arasyndaǵy qarym-qatynastar Qaýipsizdik Keńesiniń tıimdi jumysyna jıi kedergi keltiredi. Qazaqstan BUU Qaýipsizdik Keńesiniń reformasyn jáne tutastaı alǵanda Uıymnyń ózin reformalaýdy qoldaıdy jáne sonymen birge BUU-ǵa balama joq ekenin dáıekti túrde atady.
Birikken Ulttar Uıymy qurylǵan kúnnen bastap synǵa ushyrady jáne búgingi kúni de synnyń nysanasy bolyp qala beredi. Óziniń 80 jyldyq qyzmeti ishinde BUU oǵan balama joq ekenin dáleldedi. Ol jahandyq beıbitshilikti, qaýipsizdikti, progress pen damýdy qamtamasyz etýdiń, HHІ ǵasyrdyń kúrdeli máseleleri men syn-qaterlerin sheshýdiń ondaǵan jyldar boıy synalǵan ámbebap mehanızmi bolyp qala beredi.