BUU-ǵa múshe elder tarıhı shart mátinine ýaǵdalasty
Mıroslav Laıchaktyń aıtýynsha, osy jyldyń jeltoqsan aıynda resmı túrde qabyldanatyn shart kóshi-qon aǵynyn qysqartýdy nemese keńeıtýdi qarastyrmaıdy. Onda shynaıy jaǵdaı kórsetilgen.
«Sharttyń áleýeti óte zor. Ol áreket etý rejiminen belsendi qatysý rejimine kóshýge múmkindik beredi. Ol kóshi-qon basymdyqtaryn paıdalanýǵa múmkindik berip, atalǵan protsess barysynda týyndaıtyn táýekelderdi tómendetýge múmkindik beredi. Ol yntymaqtastyq úshin jańa tuǵyrnama qurady. Ol adam quqyǵyn saqtaý men memleket egemendigin qamtamasyz etý arasyndaǵy altyn aralyqty tabýǵa kómektesetin qorǵa aınala alady», - dedi BUU Bas assambleıasynyń tóraǵasy.
Sońǵy derekterge qaraǵanda, atalǵan kelissózder bastalǵan sátten jarty jyl buryn 2098 mıgrant, onyń ishinde 400 bala qaza tapqan. Bul statıstıkalyq derekke adam saýdasymen aınalysatyndardyń tutqynyna aınalǵan qyzdar men áıelderdiń taǵdyry qosylyp ta otyrǵan joq.
«Dál qazirgi ýaqytta búkil álemdegi myńdaǵan bosqyn densaýlyǵy, qaýipsizdigi jáne óz otbasynyń ál-aýqaty úshin alańdaýly», - dedi Laıchak.
Onyń paıymynsha, halyqaralyq qoǵamdastyq atalǵan adamdardyń taǵdyryna qamqor bolýy tıis.
BUU Bas hatshysy Antonıý Gýterrısh Kóshi-qon týraly jahandyq sharttyń kelisilgenine qoldaý bildirdi.
«2030 jylǵa deıingi kezeńge arnalǵan kún tártip ustanymdary men Nıý-Iork deklaratsııasynyń erejelerine negizdelgen bul shart barlyq memleketterdiń ıgiligi úshin halyqaralyq kóshi-qonnyń barlyq aspektilerin basqarýdy qarastyratyn birinshi jahandyq shart bolyp otyr. Onda árbir adamnyń qaýipsizdik, laıyqty ómir súrýı jáne qorǵanysta bolý quqyǵy moıyndalady», - delingen BUU Bas hatshysynyń málimdemesinde.
