Býrabaıda qustardyń popýlıatsııasy zerttelip jatyr
Qustardy ıdentıfıkatsııalaýda tereń bilimi men mol tájirıbesi bar ǵalym qanattylardyń tynys-tirshiligin baqylap, naqty mekendeıtin jerlerin kartaǵa túsirý tájirıbesimen bólisý úshin arnaıy shaqyrylyp otyr. Sondaı-aq ol jergilikti ornıtofaýnanyń ulttyq park tizilimine qanshalyqty saı keletinin anyqtaıdy.
«Býrabaı» ulttyq parki Germanııanyń Aǵa sarapshylar qyzmetimen 2016 jyldan beri yntymaqtasyp jumys istep keledi. Osyǵan deıin orman sharýashylyǵy men gerpetofaýna salasyn zertteıtin eki maman kelgen bolatyn. Qustardyń popýlıatsııasyn zertteý úshin bıyl alǵash ret ornıtolog shaqyrdyq. Ol óziniń tájirıbesimen bólisip, biz jasaǵan qustar tiziliminiń tolyq ekenine kóz jetkizýge tıis, – dedi «Býrabaı» MUTP aǵa ǵylymı qyzmetkeri Evgenıı Arhıpov.
Búgingi tańda 129 myń 299 gektardy alyp jatqan «Býrabaı» parkinde qustardyń 197 túri bar. Sonyń ishinde 14 túri Qazaqstannyń qyzyl kitabyna engen. Sur tyrna, aqquıryq sýbúrkit, qarabas shaǵala men shańqyldaq qyran sııaqty sırek kezdesetin, joıylýdyń aldynda turǵan qustar da bar. Máselen, Qazaqstan boıynsha shańqyldaq qyrannyń 10 juby ǵana qalǵan.
Ulttyq parktiń ornıtofaýnasy negizinen eýropalyq túrlerden turady. Úlken túrkepter, (Streptopelia orientalis), sur shybynshy (Muscicapa striata neumanni), aqbas sulykesh (Emberiza leucocephala) sııaqty sibirlik qustar da kezdesedi. Taıgaǵa qustarynan sańyraýqur, qara toqyldaq (Dryocopus martius), sýyqtorǵaı (Pyrrhula pyrrhula) bar. Sańyraýqur Býrabaıǵa ótken ǵasyrdyń alpysynshy jyldary ákelingen. Sodan beri ol osy óńirdi tez jersinip ketti.
Ulttyq park mamandary ekologııalyq júıesin baqylap, jan-janýarlar tizilimin jyl saıyn jańartyp otyrady.