Býrabaı álemdik deńgeıdegi týrıstik aımaqqa aınalmaq
Býrabaı kýrortynda ornalasqan «Konfor Hotel Burabay» qonaqúıinde ótken sharaǵa memlekettik quzyrly organdardyń ókilderimen birge, Býrabaı óńirinde týrızm salasyn damytýǵa atsalysyp júrgen kásipkerler qatysty.
«Bıyl jazda óńirimizde jumys saparymen bolǵan Úkimet basshysy oblysymyzda týrızmdi damytý máselesin talqylap, naqty tapsyrmalar men mindetter júktegen edi», degen oblys ákimi týrızmdi damytýǵa qatysty alda turǵan mindetterge jan-jaqty toqtaldy. Şýche-Býrabaı arnaıy ekonomıkalyq aımaǵy qurylyp, Úkimet tarapynan óńirdi damytý úshin qomaqty qarjy bólingeni belgili. Kýrortty aımaqty damytýdyń alǵashqy eki kezeńinde qyrýar sharýalardyń basy qaıryldy. Degenmen, úlgirmegen ister aımaqty damytýdyń úshinshi kezeńinde qolǵa alynatyn bolady.
«Úkimet basshysy bizdiń aldymyzǵa qysqa merzim ishinde Býrabaıdy halyqaralyq deńgeıdegi kýrortty aımaqqa aınaldyrý jónindegi mindetterdi qoıyp otyr. Osyǵan oraı, alda qyrýar jumystar kútip tur»-degen oblys basshysy endigi arada oıyn erejesi ózgeretinin, ıaǵnı kýrortty aımaqqa asa iri shet eldik ınvestorlar keletinin aıtyp, sol arqyly qalyptasatyn básekege búgingi jumys istep jurǵan kásipkerler tótep bere alatyndaı bolýy kerektigin atap ótti.
Jasyratyny joq, qazirgi Býrabaı aımaǵyndaǵy jyl sanap qatary qalyńdap kele jatqan sheteldik ataýly qonaqúıler men demalys oryndarynyń bári birdeı zaman talabyna saı kele bermeıdi. Eki, úsh, tórt, tipti bes juldyzdy dep atalǵan osy júzden astam qonaqúılerdiń tek 12-si ǵana halyqaralyq deńgeıdegi standart boıynsha sertıfıkattalǵan eken. Al ataýy dardaı bolǵanymen, qyzmet sapasy syn kótermeıtin qonaqúıler týraly jurtshylyq tarapynan túsip jatatyn shaǵymdar da az emes. Oblys basshysy, osyǵan oraı qonaqúı bıznesimen aınalysyp, tabys taýyp júrgen kásipkerlerge erteńgi kúni básekelestikke tótep bere almaı, jaǵalaýǵa shyǵyp qalmas úshin ýaqyt talabyna saı jumys isteý qajettigin eskertti.
«Bizge búgingi kúni jumys jasap jatqan kásipkerlerdiń onan ári jumystaryn jemisti jalǵastyrǵandary tıimdi, ol úshin qoldan kelgen kómegimizdi kórsetemiz, biraq eń bastysy sizder taraptan belsendilik pen jańa ıdeıalar qajet»,-dedi oblys ákimi.
Býrabaı kýrortty aımaǵyna salynǵan mıllıardtardyń nátıjesi qazir anyq kórinip otyr. Kýrortty aımaqtyń kóptegen túıtkildi máseleleri sheshilip, abattandyrý, jol qatynasy salasy jaqsara tústi. Aımaqty damytýdyń úshinshi kezeńinde 62 mıllıard teńge qarastyrylyp, bul qarjy negizinen sý kózderin tazartý, joldardy jaqsartý, sport-saýyqtyrý keshenin salý sııaqty jobalardy júzege asyrýǵa baǵyttalmaqshy. Býrabaı aımaǵyna jyl saıyn 1 mıllıonǵa jýyq demalýshy keledi desek, olardyń bári derlik jaz aılarynyń úlesine tıip, kúz-qys aılarynda qonaqúıler men demalys oryndary qańyrap bos turady. Osy oraıda, óńir basshysy jyl on eki aı aımaqqa keletin týrısterdi tartý sharalaryn jasaýǵa nazar aýdardy. Osy maqsatta kóp salaly sport keshenin salý qolǵa alynbaqshy. Onda respýblıkalyq, halyqaralyq jarystar men sportshylarymyzdyń jattyǵýlaryn ótkizýge tolyq jaǵdaılar jasalady. Sonymen birge, Býrabaıdan taý shańǵy jolyn ashý da josparda bar. Bulardyń bári týrısterdi tartýǵa baǵyttalǵan sharalar.
«Biraq bunyń bári jetkiliksiz», -dedi aımaq basshysy. -«Nege biz kýrortty aımaqta sýmen emdeýdi jolǵa qoımaımyz. Keńes zamanynda jurt Esentýkıge aǵylatyn, Karlo Var kýrorty álemge osy sýmen emdeý arqyly tanylǵan. Óz respýblıkamyzda Saryaǵash bar. Bizdiń óńirimizde de shıpaly sý jetkilikti ǵoı, nege sony paıdalanbaımyz?
«Kókshetaý mıneraldy sýlary» AQ-y dırektorlar keńesiniń tóraǵasy Shalqar Nurtileýov aımaq basshysyna kásiporyn shyǵaratyn sýdy túrli dertterden emdeýge, ıaǵnı shıpaly sý retinde paıdalanýǵa bolatynyn aıtty. «Qulager» sýyn elimizdiń ár óńirindegi 20 myńǵa tarta saýda núkteleri taratady eken. Osynda shyǵarylatyn sý adam boıyndaǵy júrek-qantamyr, tirek-qımyl sııaqty 12 júıeniń 10-na em retinde paıdalanýǵa bolatyndyǵyn ǵalymdar dáleldep otyr. Shalqar Nurtileýov sýdy qutymen de, tipti úlken sıymdylyqtaǵy ydystarmen de kýrortty aımaqtaǵy shıpajaılarǵa jetkizip bere alatynyn málimdedi. ıAǵnı, sýmen emdeýdi Býrabaı shıpajaılary qolǵa alýlaryna tolyq múmkindik bar. Degenmen, kedergi keltirip turǵan bir nárse - densaýlyq saqtaý basqarmasynan árbir qyzmet túri úshin alynatyn lıtsenzııa jaıy eken. Oblys basshysy bul máseleni quzyrly organmen birlese otyryp sheshýdi tapsyrdy.
Býrabaı óńirinde turyp, osy aımaqty zertteýmen aınalysqan gıdrogeolog Evgenıı Pıatov ózge óńirlerde joq rodondy sýdyń Býrabaı aımaǵynda mol ekendigin aıtyp, kóptegen dertke shıpa rodondy sýdy da paıdalaný qajet degen usynysyn bildirdi. Elimizde rodondy sýmen emdeıtin shıpajaı tek Merkede ǵana bar eken. «Rodondy sýy mol aımaqta turyp, ony paıdalanbaý jón emes» dedi gıdrogeolog. Oblys basshysy bul usynysty júzege asyrý joldary qarastyrylatynyn aıtty.
Basqosýda sondaı-aq, ıvent-týrızmdi damytý máselesi de talqylandy. Ivent-týrızm, ıaǵnı túrli sport, mádenı sharalardy ótkizý arqyly týrızmdi damytý ókinishke oraı, kýrortty aımaqta jetkilikti deńgeıde qolǵa alynbaı otyr. Bundaı sharalardy ótkizý ásirese, kúz-qys-kóktem aılarynda demalys oryndaryn týrıstermen tolyqtyrýǵa ıgi yqpalyn tıgizer edi. «A-1 aqparattyq-jarnamalyq kompanııasy» seriktestiginiń basshysy Gúlmıra Baıqoshqarova kýrortty aımaqta túrli mádenı-kópshilik sharalardy ótkizýdi uıymdastyrý jaıynda aıta kele, óz usynystarymen bólisti. Bul arada eń aldymen jarnamalaý, jergilikti demalys oryndarynyń qyzmet sapasyn kóterý qajettigi aıtyldy.
Májilisti qorytyndylaǵan oblys ákimi Úkimet basshysy tapsyrǵan qysqa merzim ishinde Býrabaıdy álemdik deńgeıdegi kýrortty aımaqqa aınaldyrý mindetin oryndaý úshin qyrýar jumystar júrgizý qajettigin aıtyp, bul isten jergilikti kásipkerlerdiń shet qalmaýy qajettigine, olar neǵurlym belsendi jumys júrgizip, jańa ıdeıalarǵa nazar aýdarý qajettigin jetkizdi.
