Bul jylda bizdi kimder, qalaı tańǵaldyrdy
ASTANA. KAZINFORM – Kúni erteń 2024 jyl da tarıh qoınaýyna sińedi. Bul jyl qazaqstandyqtardy birde tiksintip, birde kúızeltip, birde qýantyp, birde súısintti. Búgingi materıalda jyl boıynda barshany tosyn málimetimen tańǵaldyryp, erekshe isimen súısintken adamdardy eske túsirip kórdik.
Qazaq medıtsınasynyń Odısseıi
Onyń aty-jóni – Dos Sarbasov. Onkologııanyń tórtinshi satysyndaǵy adamdarǵa qoldanatyn dári oılap tapqan. Ol aldymen dárisin kemirgishterge synasa, bıyl adamǵa jasalǵan synaqtyń birinshi satysyn sátti aıaqtap otyr.
Ekinshi satyda synaý úshin dáriniń onkologııanyń qaı tıpine kóbirek tıimdi ekenin anyqtaý qajet. Sol úshin endi onkologııanyń birneshe túrine synap kórmekshi.
Bıologtiń ózi bul dáriniń jumys prıntsıpin áıgili Gomerdiń Illıada poemasyndaǵy Troıanyń bekinisin alýǵa qoldanylǵan «aǵash at» tásiline uqsatady. Qazaq medıtsınasynyń Odısseıi dep otyrǵanmyz sodan.
Qarapaıymdap aıtsaq, ǵalym «S» dárýmeniniń «D» tıpi men (ǵylymı formýlasy – D-CV - red.) kúshán oksıdin (arsenic trioxide, ATO) kezektestirip egý arqyly rak jasýshasyn joıýǵa bolatynyn dáleldep otyr. Bulardyń qurylymy glıýkozaǵa uqsas. Rak jasýshalary ony glıýkozaǵa uqsas bolǵandyqtan qan quramynan kórgen boıda ózderine sińiredi. Osylaısha ekpe rak jasýshalaryn ishten ýlap joıady.
Qazaq ǵalymynyń bul formýlasy búkil synaqtan sátti ótse, onkologııa salasynda álemdik deńgeıde jańalyq ashqan bolyp shyǵady. Óıtkeni onkologııada mýtatsııalanǵan KRAS-jasýshany joıý kúrdeli másele bolyp esepteledi. Sondyqtan aǵzasynda mundaı gen paıda bolǵan adamdar kóp ómir súrmeıdi. Bul dáriniń tıimdiligi búkil synaqtarda dáleldenip shyqsa, onkologııanyń eń qıyn máselesine sheshim tabyldy degen sóz.
Robotty baǵyndyrǵan oqýshylar
Almatydaǵy fızıka-matematıka baǵytyndaǵy Nazarbaev zııatkerlik mektebiniń oqýshylary (Erdáýlet Túrgenbaev, Álfııa Baıjaqyp, Nurjan Kókeev, Dosjan Daıran jáne Qadylbek Dastan) Grekııada robot tehnıkasynan ótken Álem chempıonatynan chempıon bolyp oraldy.
Qazaqstannyń qurama komandasy buǵan deıin Shveıtsarııa (2022 j.) men Sıngapýrde (2023 j.) ótken Álem chempıonattarynda úzdik dep tanylǵan. Olardy bul saıysqaAsylbek Myrzahmetov, Nurdáýlet Dosmaǵambet jáne Dýlat Baıtólenov baptap qosqan edi.
Aral ýtopııasy
Jaz ortasynda Altaı Aınabek atty adamnyń Aral óńirinde júrip túsirgen vıdeolary TikTok pen Inatagram-dy shýlatty.
Atmosferany ıondaý arqyly qoldan jańbyr jaýǵyzyp, Araldy qalpyna keltirip jatyrmyn degen málimdemesi aımaqtaǵy jańbyrly kúnderge dóp kelip, jurt tehnologııanyń qudiretine sener-senbesin bilmeı qalǵan. «Qazgıdromet» mekemesi Kazinform saýalyna joldaǵan jaýapta istiń aq-qarasyn ashyp aıtty.
- Dúnıejúzilik meteorologııalyq uıymnyń aýa raıyna áser etý salasyn zertteıtin sarapshylary ıondaý tehnologııasyn zerttegenin habarlaıdy. Sol zertteýdiń baıandamasynda «ıondaý arqyly jaýyn-shashyn shaqyryldy» delingen oqıǵalardyń eshqaısysy baqylaýlarmen de, aýmaq boıynsha sandyq modeldeýmen de rastalmaǵany» málimdelgen», - dep jazylǵan jaýapta.
Bul jerdegi «Dúnıejúzilik meteorologııalyq uıym» – Birikken ulttar uıymynyń atmosferany baqylap, onyń muhıttarmen ózara árekettesý máselelerin zertteıtin quzyretti organy.
- Shilde aıynda (1-22 shilde) oblys aýmaǵy baıaý qozǵalatyn Ońtústik tsıklonnyń yqpalynda boldy. Sonymen 06, 08 jáne 10-20 shilde kúnderi 0,1-den 13 mm-ge deıin jaýyn-shashyn tústi. Osy aıtylǵandardy eskere otyryp, Qyzylorda oblysy men Qyzylorda qalasynda túsken jaýyn-shashyn tabıǵı sınoptıkalyq jaǵdaılarmen baılanysty bolǵanyn jáne 10 kúnge deıingi dáldikpen aldyn ala boljanǵanyn atap ótken jón», - dep jazdy sınoptıkter.
«Qazgıdromet» jaýabynan bul jazda Soltústik Araldyń sýy aspannan túsken jaýynnyń áserinen emes, Shardaradan kelgen sýdyń esebinen molaıǵanyn túsinýge bolady.
«108 jastaǵy» sıyr
Joǵary aýdıtorlyq palata jýyqta ǵana Májilis depýtattarynyń aldynda aýyl sharýashylyǵyna bólinip jatqan sýbsıdııalardyń tıimdiligine baılanysty júrgizilgen aýdıttiń qorytyndysyn jarııalady. «108 jastaǵy» sıyrdy bazaǵa tirkep, sýbsıdııa alý faktisi osy kezde jurtqa málim bolǵan.
— Sýbsıdııa jymqyrý tásilderiniń shekten shyqqany sonsha 1 299 aılyq iri qaraǵa sýbsıdııa tóleý faktisi anyqtalǵan. Bul - 108 jyl degen sóz. 1917 jyldyń naýryzynda týǵan mal dep keltirgen. Basqasha aıtsaq, ákimdikter Amangeldi Imanov kóterilisi bastalardan eki jyl buryn týǵan sıyrǵa sýbsıdııa bergen, — dedi depýtat Baqytjan Bazarbek.
Joǵary aýdıtorlyq palata tóraǵasy Álıhan Smaıylov mundaı zańsyzdyqtyń bolǵanyn jáne aýdıt kezinde áshkerelengenin aıtty.
Jalǵan qujat degennen shyǵady, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev bıylǵy Joldaýynda 5 mln maldyń qaǵazda ǵana bar bolyp shyqqanyn aıtqan.
Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttigi iri qaranyń sanyn asyryp kórsetken óńirlerdiń qataryn Túrkistan oblysy bastap turǵanyn málim etti.
Al qoıdyń sanyn Almaty, Jambyl oblystary shekten tys asyryp jazyp kelgen. Qaıta esepteý kezinde qaǵazdaǵy 12 mln 904 myń 748 qustyń tek 8 mıllıonnan astamy ǵana shynaıy ómirde bar ekenin belgili bolǵan. Bul kórsetkishti shekten tys asyryp kórsetken óńirler – Qostanaı jáne Soltústik Qazaqstan oblystary.
Uıqyshyl patrıot
Táýelsizdik kúni qarsańynda Ánurannyń áýezinen oıanǵan sábıdiń qolyn keýdesine qoıyp, Gımnge qurmet kórsetken vıdeosy áleýmettik jeli qoldanýshylaryn súısintti.
- Osyndaı sábılerimizdiń bolashaǵy jarqyn bolýǵa tıis. Tfáı, til kózden saqtasyn, - dep jazdy jeli oqyrmandarynyń biri.
- Kishkentaı botaqannyń patrıottyq sezimin kórip... máńgúrtter de oıansa eken dep... armandaısyń, - dep pikir qaldyrǵandar da boldy.
Tasqyndaǵy «qos aqqý»
Kóktemgi tasqyndardyń kezi. Biriniń baspanasyn sý shaıyp, biriniń maly qyrylyp jatqan shaqta qıyn tabıǵı apattyń saldaryn romantıkalyq sátke aınaldyra bilgen erli-zaıyptynyń áreketi halyqtyń kóńilin bir kóterip tastady.
- Úılengen kezde «qos aqqýdaı aıdyn kólde qatar júzińder» degen tilek aıtyp edi. Sol tost 34 jyldan keıin júzege asty. Aıtqan tilek qabyl bolyp, qos aqqýdaı qatardaı júzip júrmiz. Bizdiń jaǵdaı osy, - deıdi vıdeonyń ıesi.
Qıyn sáttiń ózinen jylý taba bilgen jupqa jeli qoldanýshylary aq tilegin jaýdyryp jatty.
Mamandar bıylǵy tasqyndy keıingi 80 jylda bolyp kórmegen aýqymdy qamtyǵanyn aıtty. Tasqyn kezinde «Biz birgemiz» degen uranmen elge kómek jınaǵan qaıyrymdylyq qorynyń mańyndaǵy shý da eldi tańǵaldyrdy deýge bolady. Perızat Qaırat esimdi belsendiniń tasqynnan keıin qalaı kúrt baıyǵanyn quqyq qorǵaý organdary jýyqta ǵana málim etken bolatyn.
Astana Hub túlekteriniń álemdi moıyndatqan startaptary
Astana Hub halyqaralyq tehnologııalyq parkinen qoldaý kórgen talantty ІT mamandardyń aldy álem naryǵyna shyǵyp, startaptaryn tabys kózine aınaldyryp jatyr.
Solardyń ishinde 8 eldiń 300 mektebinde jumys istep turǵan CodePlay jobasyn bólek ataýǵa bolady. Bul ІT oqytýǵa arnalǵan, LEGO-nyń arzandatylǵan nusqasy deýge bolady. Al qoldyń kúre tamyr arqyly adamdy ajyratatyn Alaqan startaby búginde Saýd Arabııasynda qoldanysqa engizilip jatyr. «Jet» startaby da 8 elde jumys istep tur. Ony samokattardyń Uber-i deýge bolady. Joba parkinde 30 myńnan astam samokat bar. Sondaı-aq, «1 Fit» startaby Malaızııada eń kóp júkteletin qosymshalardyń biri bolyp otyr.
SpaceLab startaby bıyl AQSh-tyń Kalıfornııa shtatynda eń úzdik ári bolashaǵy zor joba dep tanyldy. Joba spýtnıktik jelilerdi qoldana otyryp, derektermen almasýdyń senimdi sheshimin usynady. Demek, álemniń kez kelgen jerinen ınternettiń bar-joǵyna qaramastan derekterdi tasymaldaýǵa múmkindik beredi.
Joba avtorlary SpaceLab-ty qazaqstandyq telekommýnıkatsııa, taý-ken óndirý jáne medıtsınalyq kompanııalarǵa pılot retinde engizý jóninde kelisimder jasap jatyr. Ónimge Efıopııa da qyzyǵýshylyq tanytqan. Birikken Arab Ámirlikteriniń naryǵyna shyǵatyn múmkindik te ashylyp otyr.
Aıta ketsek, buǵan deıin 2024 jyly mádenıet salasynda bolǵan este qalarlyq oqıǵalarǵa sholý usynylǵan edi.