Jańa zań kópshilikke shekteýsiz usynylatyn aqparattyń tizbesin keńeıtedi – Erlan Saırov
ASTANA. KAZINFORM – Májilis «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine aqparatqa qol jetkizý jáne qoǵamdyq qatysý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zań jobasyn ekinshi oqylymda qaraıdy. Osyǵan baılanysty Májilistegi atalǵan másele boıynsha jumys tobynyń jetekshisi Erlan Saırovpen suhbattasqan edik.
- Erlan myrza, munaı-gaz, metallýrgııa salasyndaǵy alpaýyt ınvestorlarmen ónim bólisý kelisimderin ashyq jarııalaý týraly talaptar kóp aıtylady. Zań jobasynda bul másele qamtylǵan ba? Jalpy ónimdi bólisý kelisimderin halyqqa qoljetimdi etýge ne kedergi? Qazir ony qupııa ustaý aqparatqa qol jetkizý prıntsıpterine qaıshy dep oılamaısyz ba?
- «Qazaqstan táýelsizdik alǵannan keıingi kezeńdegi munaı salasyndaǵy, metallýrgııa salasyndaǵy kóptegen kelisimsharttar áli kúnge deıin jabyq. Bul Qazaqstannyń ulttyq múddelerine sáıkes kelmeıdi» degenge saıatyn pikir bar. Bul kelisimsharttardyń mátinin ashý týraly depýtattar árqashan aıtyp júr. Biraq osy kezeńde ekinshi jaqtyń, ıaǵnı, ınvestorlardyń kelisiminsiz bul sharttardyń mátinin ashýǵa bolmaıdy. Eger ashsaq, halyqaralyq deńgeıde sotqa tap bolamyz. Sondyqtan Úkimet osyny alǵa tartyp, bul máseleni ashpaı otyr. Árıne, erte me, kesh pe, bul másele sheshiledi. Qazaqstannyń ulttyq múddelerin qalypqa keltiriledi. Biraq biz daıyndap jatqan zańnyń aıasynda ol másele qarastyrylmaǵan.
- Jańa zańda kommertsııalyq qupııa deıtin uǵym naqtylana ma? Óıtkeni keıbir kásiporyndar qarjylyq qyzmetine baılanysty suraqtyń bárin kommertsııalyq qupııa jeleýimen jaýapsyz qaldyratyn úrdis bar. Jańa zań bul máseleni qalaı retteıdi?
- Bul zań aıasynda tek qana qoǵamdyq protsesterdegi, memlekettik organdardyń jumysyna, is-áreketine qatysty ǵana aqparatqa qol jetkizý máselesi qarastyrylǵan.
- Úkimettiń ishki qoldanysyna arnalǵan derekter bar. «Qyzmettik paıdalaný» grıfi bar qujattardyń tizimin qaıta qaraýǵa jańa zań yqpal ete ala ma? Mysaly, úkimettik rezervtiń jumsalýy ashyq emes degen shaǵym kóp.
- Kez kelgen memlekettiń qupııasy bolady. Meniń oıymsha, ol qupııalar sol kúıi jabyq qalýy kerek. Al Úkimettik rezervtiń jumsalýy ashyq. Bul jóninde Májilis depýtattary árqashan másele kóterip keledi. Úkimet bul másele boıynsha árqashan aqparat berip otyr.
- Bul zańnyń negizgi jańashyldyqtary qandaı? Qandaı jańa normalar engiziledi?
- Atalǵan qujat elimizdi demokratııalandyryp, memlekettik aqparattyń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý úshin, azamattardyń qol jetkizý dárejesin arttyrý úshin ázirlenip otyr. Zań jobasy aıasynda memlekettik organdardyń halyqqa qyzmet kórsetý sapasyn arttyryp, azamattarǵa memleket jumysynyń ashyqtyǵyn qamtamasyz etetin tetikter paıda bolady. Bul – Qazaqstan qoǵamyndaǵy naqty progressıvti qadam.
Zań jobasynda aqparatqa qol jetkizý quqyǵyn zańsyz shektegen memlekettik organdardyń jaýapkershiligin kúsheıý, aqparatqa qol jetkizý salasyna memlekettik baqylaý engizý, aqparattyń ashyqtyq prezýmptsııasy men aqparatty proaktıvti túrde taratý qaǵıdattaryn bekitý kózdelgen.
Sondaı-aq, múgedektigi bar adamdardyń aqparatqa qol jetkizýine qajetti jaǵdaı jasaýǵa baǵyttalǵan normalar usynylyp otyr. Úkimet atalǵan zań jobasynda depýtattardyń zań jobalaý qyzmetin shekteýge baǵyttalǵan normalar engizýge tyrysty. Depýtattardyń prıntsıpti ustanymynyń arqasynda Konstıtýtsııaǵa qaıshy keletin bul norma alynyp tastaldy.
- Múgedektigi bar adamdar aqparatqa qol jetkizý kórsetkishin naqty qandaı norma arqyly arttyrmaqshysyzdar?
- Memlekettik organdar men kvazımemlekettik kásiporyndar óz qyzmeti týraly merzimdik málimetterdi, ǵylymı, oqytý-ádistemelik materıaldardy, kórkem ádebıetti múgedektigi bar adamdar oqyp, kórip, estı alatyndaı etip usynýǵa mindetteledi.
Internet resýrstar da múgedektigi bar adamdardyń paıdalanýyna qolaıly bolýy kerek. Bizdiń onyń ulttyq standarty bar. Soǵan saı bolýǵa mindettegeli otyrmyz.
Aqparattyq stendter, ózge de kórneki aqparatqa múgedektigi bar adamdar erkin qol jetkize alýy kerek. Zań jobasynda osy máseleni retteıtin normalar da usynylyp otyr.
- Al aqparatty memlekettik tilde berýdiń sapasyna baılanysty qandaı da bir normalar bar ma?
- Memlekettik tildiń rólin arttyrýǵa baǵyttalǵan tilderdi damytý salasyndaǵy memlekettik retteýdiń negizgi maqsattary, mindetteri men qaǵıdattary bekitildi. ıAǵnı, bul zań elimizdegi azamattardyń memlekettik organdar jumysy týraly aqparatty jan-jaqty, tolyq jáne júıeli túrde alýyna ákeletin naqty qadam bolady dep aıta alamyz.
- Zań jobasynda halyqqa shekteýsiz usynylýy kerek aqparattyń tizbesin keńeıtý máselesi qarastyrylǵan ba? Qarastyrylsa, tizbe qandaı aqparat túrlerimen tolyǵady?
- Memlekettik organnyń ınvestıtsııalyq jospary qalaı oryndalǵany týraly aqparat jalpyǵa birdeı qoljetimdi bolsyn dep otyrmyz. Sondaı-aq, tsıfrlyq aktıvter salasynyń ahýaly týraly statıstıkalyq derekter shekteýsiz usynylýy kerek.
Respýblıkalyq, jergilikti bıýdjetterdiń, memlekettik aktıvterdiń jumsalýyna júrgizilgen memlekettik aýdıttiń, qarjylyq baqylaýdyń málimetterin ashyq ete túsý kózdelip otyr. Biraq bul norma memlekettik qupııaǵa jatatyn málimetterge júrmeıdi.
Elektr jelileriniń kimge tıesili ekeni týraly derekter de ashyqqa shyǵarylady. Bul norma da memlekettik qupııaǵa jatatyn, zańmen qorǵalatyn qupııalarǵa júrmeıdi.
- Sizge depýtat retinde saılaýshylardan aqparattyń qoljetimdiligi boıynsha shaǵymdar túse me? Tússe, kóbinese qaı salanyń qandaı problemasyna baılanysty shaǵym aıtylady?
- Depýtat retinde bizge kóptegen aryz-shaǵym, ótinish túsedi. Olardyń basym bóligi jergilikti oryndardaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq jáne ınfraqurylymdyq problemalarmen baılanysty. Bul máselelerdiń bárin biz lezde ortalyq memlekettik organdar men, aımaqtaǵy memlekettik organdarmen sheshemiz. Ázirge aqparattyń qoljetimdiligi boıynsha bizge shaǵymdar túsken joq.
