Bul Rotshıldter men Rokfellerdiń múıizdesýi me? - baspasózge sholý
***
Qazannyń 14-i kúni Almatydaǵy Balýan Sholaq atyndaǵy sport kesheninde bokstan álemniń XVII chempıonaty bastaldy. Báseke 26 qazanda márege jetedi. Osy birinshilikti qabyldaý arqyly Qazaqstan óziniń tarıhynda tuńǵysh ret sporttyń olımpııalyq túri boıynsha jahandyq jarys ótkizý quqyǵyna qol jetkizdi. Munyń ózi qazirgi tańda respýblıka boks federatsııasynyń halyqaralyq deńgeıdegi zor bedeli men elimiz boksshylarynyń álemdik deńgeıdegi eń bıik týrnırlerde qol jetkizip kele jatqan eleýli jetistikteriniń arqasynda múmkin boldy. Bul týraly búgingi sanynda «Egemen Qazaqstan» jazyp otyr.
Basylymnyń atap ótýinshe, áýelgide Almatydaǵy chempıonatqa buryn-sońdy bolmaǵan mólsherde saıyskerlerdiń qatysqaly turǵany biraz áńgimeniń deregine aınalǵan. Sol tustary aıtylǵan tsıfrlar munda 116 eldiń 576 sportshysy tóńireginen órbigen. Rasynda da bul kórsetkish tirkelse, osynyń aldynda, 2011 jyly Bakýde ótken chempıonattaǵy 113 eldiń 570 boksshysy deńgeıinen sál de bolsa artyqshylyq tanylyp, jańa rekord dúnıege kelgen bolar edi. Biraq, jeme-jemge kelgende, kórsetilgen kólemdegi nátıje júzege aspaı qaldy. Nátıjesinde Almatyda 111 eldiń 457 boksshysy medaldardy sarapqa salýshylar qatarynan tabyldy.
«Almatyda ótip jatqan álem chempıonatynyń taǵy bir erekshe atalyp ótetin jaıy, ol Qazaqstan boksyna 80 jyl tolyp otyrǵan bıylǵy kezeńmen tuspa-tus kelip otyr. Elimizdegi tuńǵysh boks sektsııasy budan týra 80 jyl buryn, 1933 jyly tap osy Almaty qalasynda óziniń irgesin kóterip edi. Qazaq boksynyń shyn mánindegi atasy bolyp tabylatyn Shoqyr Bóltekulynyń arqalap kelgen qolǵabynyń arqasynda «Temp» dep atalatyn sport qoǵamynda búr jarǵan sol shaǵyn uıym keıindeý «Medık», «Dınamo» bolyp keńge qanatyn jaıa bastady», deıdi maqala avtory.
Arǵy-bergi zamandardy túgel súzip ótkende, Qazaqstan boksshylarynyń Olımpııalyq oıyndarda 6 altyn, 7 kúmis jáne 5 qola medal alǵanyna kóz jetkizer edik. Álem chempıonattarynda alǵan júldelerimiz sany bolsa, 7 altyn, 8 kúmis jáne 10 qola medalmen ólshenedi. Bastaýyn 1979 jyldan alǵan Álem kýbogy jolyndaǵy saıys osydan birneshe jyl buryn komandalyq jarysqa ulasyp ketkenge deıin bizdiń tarlandarymyz 4 altyn, 4 kúmis jáne 6 qola medal alyp úlgerdi. Keshegi Odaq kezeńinde respýblıkanyń boksshylary 5 altyn, 1 kúmis jáne 5 qola medal alyp keldi.
Elimiz egemendikke jetken jyldardan bastap bizdiń baǵlandarymyz Azııa qurlyǵynyń barlyq saıystarynda derlik atoı sala bastady. Sonyń arqasynda jıyrma jylǵa jetpeıtin ýaqyttyń ishinde Qazaqstan bylǵary qolǵap sheberleri Azııa oıyndarynda 10 ret top jaryp, 9 ret fınalda shaıqassa, 9 márte úshinshi orynǵa kóterildi. Al kontınent birinshiligindegi tabystarymyz budan da zor. Olarda bizdiń saıypqyran jigitterimiz 35 altyn, 11 kúmis jáne 16 qola medaldy qorjynǵa saldy.
2012 jyly úsh aı boıy, ıaǵnı 12 mamyr men 12 tamyz aralyǵynda Ońtústik Koreıanyń Esý qalasynda EKSPO-2012 Búkilálemdik mamandandyrylǵan kórmeniń jalaýy jelbiredi. «Jandy muhıt jáne jaǵajaı» taqyrybymen ótken bul halyqaralyq kórmeniń Esý qalasynda qonys tebýi de kezdeısoq emes sııaqty. Sebebi, qalanyń ataýy «E» - ádemi, «sý» - sý degen uǵymdy bildired, dep jazady «Egemen Qazaqstan» búgingi sanyndaǵy «Qazaqstan jáne álemdik kórmeler» atty maqalasynda.
Maqala avtorynyń jazýynsha, Ońtústik Koreıada ótken bul Búkilálemdik kórmeniń shymyldyǵy 12 mamyr kúni «O» árpi túrindegi jaryq - sý - otshashý qondyrǵysynyń iske qosylýymen ashyldy. Bul qondyrǵy álemdegi eń qymbat otshashý qondyrǵysy bolyp eseptelindi. Onyń quny, ıaǵnı «Big-O» qondyrǵysy 100 mıllıon eýroǵa baǵalanǵan. Osyǵan baılanysty Esý qalasyndaǵy EKSPO-2012 kórmesiniń ashylý saltanaty Olımpııa oıyndarynyń nemese fýtboldan álem chempıonatynyń ashylýynan birde kem bolǵan joq.
EKSPO-2012 mamandandyrylǵan kórmesine dúnıejúziniń 100-den astam elderi men halyqaralyq uıymdary qatysty. Jalpy, 3 aı ishinde bul kórmeni 8 mıllıonnan astam adam tamashalady. Esý qalasyndaǵy Búkilálemdik kórmeni uıymdastyrý barysynda koreıler tórtkúl dúnıeniń tórt buryshynan kelgen týrısterdi tańǵaldyrýdyń barlyq múmkinshilikterin jasap baqty. Bul rette kórme shejiresinde erekshe este qalatyn nysan - 6400 tonna sý sııatyn ǵajaıyp akvarıým boldy. Bul akvarıýmǵa álemniń 5 muhıtyndaǵy balyq túrleriniń barlyǵy birdeı jiberilgen. Pavılonnyń ózi jahandyq klımattyń ózgerýine baılanysty ekologııalyq taza aýamen toltyrylǵan. Bul aýa pavılonda ornatylǵan birneshe fıltrler arqyly tazartylyp turady. Bul shańyraq formasyndaǵy Azııa qurlyǵyndaǵy birinshi, jalpy álemdegi ekinshi akvarıým bolyp tanyldy. Munda kelýshiler akvarıýmnyń astyńǵy qabaty arqyly ótetin sansyz týnnelder arqyly júrip, muhıt tuńǵıyǵynyń tirshiligin tamashalady. Sonymen birge, munda muhıt jaǵalaýynyń jándikteri, máselen, ońtústikafrıkalyq pıngvınder, ońtústikamerıkalyq teńiz mysyqtary, joǵalyp bara jatqan aq kıt (belýga) jáne basqa da muhıtta mekendeıtin janýarlardy kórýge bolady.
Ońtústik Koreıada ótken EKSPO-2012 mamandandyrylǵan kórmesinde Qazaqstan tórtinshi ret óziniń pavılonyn ashty. Qazaqstan pavılonynyń jalpy aýmaǵy 774 sharshy metr alańda qonys tepti. Pavılondaǵy ekspozıtsııalardyń jalpy ekspozıtsııasy sý taqyryby sheńberindegi elimizdiń salt-dástúri, mádenıeti jáne ǵylymy jetistikterin nasıhattady. «EKSPO-2012» kórmesiniń jalaýy jelbiregen 93 kúnniń ishinde Qazaqstan pavılonyn 400 myńnan astam týrıst tamashalady, deıdi basylym.
***
AQSh Kongresi prezıdent Barak Obama usynyp, cenat maquldaǵan bıýdjet jobasyn úsh ret keri qaıtardy. Sońǵysynan keıin prezıdent Barak Obama «endi men bul máseleler jóninde respýblıkashyldarmen kelissózge barmaımyn» dep saldy. Bul týraly «Aıqyn» gazeti «Bul Rotshıldter men Rokfellerdiń múıizdesýi me?» degen maqalasynda jazyp otyr. Basylymnyń málimetinshe, bul eki ortada el úkimeti aqysyz demalysqa ketti. Sarapshylar el úkimetiniń jumys istemeýi táýligine 300 mıllıon dollar zııan keltiredi dep jatyr. Ekonomıka mınıstri «eger memlekettik bereshektiń óskendigi zańdastyrylmasa onyń zardabyna qaraǵanda 2008 jylǵy daǵdarys jumaqtaı kóriner» dep saldy. Al Halyqaralyq valıýta qorynyń jetekshisi Krıstın Lagard bylaı dedi: «Tez arada AQSh memlekettik beresheginiń óskendigi zańdastyrylmasa el úkimetiniń jumysyn toqtatýynan da soraqy álemdik apattyń bolary aqıqat».
Qysqasy, AQSh bıligindegi eki tirektiń bir-birimen kelise almaýy álemdik jaǵdaıdyń shıelenisetindigin qazirdiń ózinde dáleldep bolǵandaı. Óıtkeni memleket bıýdjeti bekitilmese AQSh óziniń «tehnıkalyq defolt» jaǵdaıynda ekenin jarııalaýy tıis. Mundaı jaǵdaıda bul eldiń qor bırjasynan ınvestorlar «qashyp», qundy qaǵazdar baǵasy kúrt túsedi. Bankterdegi depozıttik salymdaryn buqara jappaı qaıtaryp alady. Qysqasy, úlken súrgin bastalady. Eger AQSh qundy qaǵazdaryna bir Qytaıdyń ózi 1,5 trıllıon dollar salyp otyrǵanyn eskersek, onda alpaýyt memlekettiń múlde aqshasyz qalýy yqtımal. Bul AQSh ekonomıkasy qanynan aıyryldy degen sóz. Arǵy jaǵy aıtpasa da túsinikti.
Másele osyndaı dárejede shıelenisken shaqta álemdik buqaralyq aqparat quraldary men sarapshylardyń san túrli pikiri jaryq kóretini jáne aıan. Sondaı kóp pikirdiń arasynda nazardy ózine erekshe aýdartqany «bul Rotshıldter men Rokfellerdiń múıizdesýi» degen paıymdaý. Bular álemdegi eń baı dınastııalar. Esepteýshiler Rotshıldter dınastııasyndaǵy baılyq 16 trıllıon dollarlyq AQSh memlekettik bereshegin tolyq ótegende ózderiniń jumsaýy úshin taǵy birneshe trıllıon dollar qalady degendi aıtýda. Al Rokfellerler bolsa AQSh federaldyq júıesiniń negizgi ıesi. Sondaı-aq olar eldiń áskerı ónerkásibine qoja. Ol ol ma, álemde óndiriletin kómirsýtekterdiń basym bóligi Rokfellerler áýletiniń menshigi. Qysqasy, biriniń baılyǵy birinen kem emes eki alyp nege múıizdesýge tıis degen oryndy suraq jaýabyn kútedi.
«Kópten beri eldi eleńdetken ańyzdaı áńgime osy. Maqala bettelip jatqanda Kongress senat usynǵan Obamanyń bıýdjetik jobasyna ishinara keliskendeı boldy degen habar taratyldy. Anyǵyn aıtsaq, Kongress memlekettik bereshekti 2014 jylǵy aqpanǵa deıingi úkimetti «jumys istetý» shyǵynyn qosa jabatyndaı mólsherde ulǵaıǵanyn zańdastyrmaq kórinedi. Bul «jyrtyqqa jamaý» ǵana. Sony bilgendikten «fıtısh» reıtıng agenttigi AQSh kredıttik múmkindigin «kúmándi» deńgeıge deıin túsirdi. Bul endi sóz joq Nıý-Iork qor bırjasynan ınvestorlardy qashyratyn habar. Soǵan oraı federaldyq qarjy júıesi aptasyna 85 mlrd dollardan memlekettik oblegatsııany satyp alý isin jalǵastyra bermek. Qysqasy, memleket ishindegi Barak Obama bastaǵan demokrattarǵa respýblıkashyldardyń qarsy turýy jalǵasyp jatyr», deıdi basylym.
«Aqyry ne bolmaq? Bizdiń biletinimiz «altyn ıýan» jónindegi Rotshıldterdiń kóksegen armany bos qııal. Óıtkeni bir memlekettiń ulttyq valıýtasy halyqaralyq saýda-sattyq quraly qyzmetin atqarǵan kezde ne bolatynyn kórgender, endi mundaıǵa jolaı qoımas. Al Rokfellerlerdiń armany oryndala ma? Ony ýaqyt kórseter. Eń bastysy, AQSh úshin qaıtken kúnde de memlekettik boryshty joıý, bolmaı jatsa azaıtý. Al ol dál qazirgi betalyspen múmkin bolmaıtyn «esek dáme». Sonda qalaı? AQSh úshinshi dúnıejúzilik soǵysty ashýǵa múddeli degender sózi rasqa aınala ma? Betin aýlaq qylsyn. Odan da Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Ábishuly usynǵan halyqaralyq valıýta men Halyqaralyq valıýta qoryn qaıta qurý týraly jobany kóp keshikpeı iske qossa eń durysy sol bolar edi. Muny túsinetin jan bola ma, bolmaı ma? Ony ýaqyt kórseter», deıdi avtor.
