Buqtyrma sý qoımasyndaǵy kópir qurylysy ýaqtyly aıaqtala ma
Shyǵys Qazaqstan oblysy Kúrshim aýdanyndaǵy Buqtyrma sý qoımasy arqyly ótetin kópir qurylysy osydan eki jyl buryn Prezıdent tapsyrmasynan keıin bastalǵan. 2024 jyly salynyp bitýi tıis. Biraq, el ishinde «qurylys sozbalańǵa salynyp kete me?» degen kúdik bar. Áleýmettik jelide taraǵan qarajattyń jetispeýshiligi syndy aqparattar otqa maı quıyp, el ýaıymyn odan saıyn kúsheıtip otyr. Osy oraıda QazAqparat tilshisi qurylys jumystarynyń qazirgi ahýalyn anyqtap kórgen edi.
Kúrshim men Samar aýdandarynyń arasyn jalǵaıtyn «Qyzyl Tý» ótkelindegi paromnan dúıim jurttyń yǵyry shyqqaly qashan?! Kóptiń kókeıinde júrgeni «kópir salynsa» degen tilek edi.
Saryla kútýden sabyry sarqylǵandar qoldy bir siltep, jappaı qalaǵa qonys aýdardy. Shekara shebindegi aýyldardyń bazary tarqalyp, tútini sırep bara jatty. Áıteýir, 2019 jyly eldiń muńy Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevqa jetip, Buqtyrma sý qoımasyna kópir salynatyn boldy.
Bul jyly parom qaıta-qaıta synyp eldiń mazasyn qashyrǵan-tuǵyn. Shilde, tamyz aılarynda eki parom birdeı isten shyǵyp, halyqtyń narazylyǵy odan saıyn kúsheıe túsken.
Osyǵan oraı, sol kezdegi oblys ákimi Danıal Ahmetov ShQO Jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasyna jaǵdaıdy baqylaýǵa alýdy, ótkel máselesin sheshý úshin arnaıy top qurýdy, polıtsııa qyzmetkerlerine kezekshilikti kúsheıtýdi tapsyrǵan.
Biraq, jylda qaıtalana beretin bul másele kópir salynbasa, túpkilikti sheshilmeıtinin aıtpasa da túsinikti boldy. Osy jaıly qyrkúıek aıynda respýblıkalyq «Egemen Qazaqstan» gazetinde maqala jarııalanǵan edi.
«Egemen Qazaqstan» gazeti ShQO Kúrshim aýdanynyń 20 myńnan astam turǵynyn tolǵandyrǵan ózekti máseleni kóterdi. Halyq 50 jyl buryn salynǵan eski parommen qatynap júr. Úkimetke Shyǵys Qazaqstan oblysy ákimdigimen birge Buqtyrma sý qoımasyna kópir salý úshin qarjy bólý máselesin qarastyrýdy tapsyramyn», - dep jazdy Qasym-Jomart Toqaevqa óziniń Twitter paraqshasynda.
Eki jylǵa jýyq ýaqyttan keıin kópir qurylysy bastaldy. 2021 jyldyń qyrkúıek aıynda daıyndyq jumystary aıaqtalyp, sýǵa uzyndyǵy 12 metr bolatyn alǵashqy temir tireýler qaǵylǵan.
«Jospar boıynsha áýeli ýaqytsha kópir salynyp, sol arqyly negizgi kópirdiń qurylysy júrgizilmek. Qurylysqa qajetti materıaldar jetkilikti. Qazirgi ýaqytta sol jerde 60 adam jumys istep jatyr. Sondaı-aq, taıaý kúnderi sýǵa temir tireýish qaǵatyn taǵy bir qondyrǵy jetkiziledi. Beton jabyndylar qurylys basynda óndiriletindikten, metal konstrýktsııalar ǵana barjy arqyly tasymaldanyp jatyr. Qajetti materıaldardyń negizgileri Qazaqstanda shyǵarylǵan. Qurylys qysta da jalǵasatyndyqtan, nysan belgilengen ýaqytta aıaqtalady dep josparlanyp otyr», - degen edi Kúrshim aýdandyq sáýlet, qurylys, turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy, jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary bóliminiń basshysy Maqsat Akramov.
2022 jyly Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylovtyń Senat depýtattarynyń saýalyna bergen jaýabynda «Buqtyrma sý qoımasy arqyly kópir ótkeliniń qurylysy» jobasynyń bastapqy quny 30,2 mlrd teńge bolǵanyn, keıin qurylys materıaldary qunynyń ósýine baılanysty jobalaý-smetalyq qujattamasy túzetilip, jobanyń quny 61,4 mlrd teńge bolǵanyn málim etti.
«2022 jylǵa deıin joba boıynsha 19,2 mlrd teńge nemese 31 paıyz bólindi. Jumysty jalǵastyrý úshin 2023-2025 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjette 5 mlrd teńge qarastyrylǵan. Qurylysty ýaqtyly aıaqtaý maqsatynda 20 mlrd teńge somasynda qosymsha qarjylandyrý 2023 jyly respýblıkalyq bıýdjetti naqtylaý kezinde qaralady. 2024-2026 jyldarǵa arnalǵan bıýdjetti qalyptastyrý kezinde 17,2 mlrd teńge mólsherindegi qarjylandyrý qaldyǵy qarastyrylady», - dedi Álıhan Smaıylov.
Osy jyldyń shilde aıynyń ortasynda Buqtyrma sý qoımasy arqyly ótetin kópirdi salyp jatqan «OblShyǵysJol» JShS dırektorynyń orynbasary Nıgmatýlla Abdýlhakov vıdeo málimdeme jasady.
Posmotret etý pýblıkatsııý v Instagram
Onda kópir qurylysy uzaqqa sozylýy múmkin ekendigin aıtyp, dabyl qaqqan. Seriktestik kópir qurylysyna qatysty jarııalanǵan tenderdi utyp alyp, jobaǵa engizilgen sońǵy túzetýlerden keıin 2021 jyly kópir salýdy bastap ketti.
Bıyl qurylys jumystary ekinshi kezeńge jetken.
«Jalpy, quny 62 mlrd teńge bolatyn jobaǵa eki jarym jyldyń ishinde 20 mlrd teńge ǵana bólindi. Al dál qazirgi sátte qarjylandyrý múlde toqtap qalǵan. Osylaısha, biz qurylysty óz qarjymyzǵa júrgizýge májbúrmiz», - dedi Nıgmatýlla Abdýlhakov.
Aıtýynsha, Kúrshim men Samar aýdandarynyń halqy úshin asa mańyzdy kópirdiń qurylysy toqtamaıdy.
«Kerekti materıaldardy jetkizip jatyrmyz. Jumys toqtaǵan joq. Biraq, qarajat jetispegendikten, jumysshylarǵa jalaqy keshiktirilip otyr. Kópirge qajetti negizgi aralyq qurylymdar Reseıdiń «Kýrganstalmost» zaýytynda jasalady. Bul metaldy alý ońaı emes. Aldyn ala aqsha tólemese bolmaıdy. Ózim 1984 jyldan bastap kópir qurylysymen aınalysyp kele jatqandyqtan, 40 jyl boıy jurttan Buqtyrmaǵa kópir qajet ekendigin estip kelemin. Kópten kútken kópir qurylysy bastaldy. Biraq eger bir-eki aıda aqsha bólinbese, qurylys jumystary uzaqqa sozylyp ketýi múmkin», - dedi sol kezde N. Abdýlhakov.
Kóp uzamaı oblys ákimi Ermek Kósherbaev ShQO ákimdiginde ótken máslıhat sessııasynda bul asa mańyzdy kópir qurylysy mindetti túrde aıaqtalatynyn aıtty.
«Kópirge respýblıkalyq bıýdjetten qarajat bólinýi tıis. Alaıda qazirgi ýaqytta qarjylandyrý máselesi naqty sheshimin tapqan joq. Biraq, Úkimetpen kelissóz júrgizilip jatyr. Sondyqtan, qurylys jumystary mindetti túrde aıaqtalady. Biraq qarajattyń qashan bólinetini ázirge belgisiz», - dedi ol 20 shilde kúni.
Mine, sol ýaqyttan bastap kúni búginge deıin kópir qurylysyna qatysty eshqandaı habar joq. Osyǵan baılanysty QazAqparat tilshisi ShQO Jolaýshy kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasyna resmı suraýhat joldap kórdi.
«Josparlanǵan 2 jolaqty avtokólik kópiriniń uzyndyǵy – 1 316, eni – 12,2 metr bolady. Kópir Kúrshim aýdany Quıǵan aýylynyń janyndaǵy Buqtyrma sý qoımasynyń eni eń az ýchaskesinde salynyp jatyr. Joba boıynsha jalpy uzyndyǵy 19 978,13 metr avtojol salynsa, kópirdi eseptemegende qurylys uzyndyǵy – 18 657 metr. Jobanyń quny – 61,4 mlrd teńge. 2023 jylǵa deıin joba boıynsha 19,4 mlrd teńge ıgerildi. Osy jylǵa respýblıkalyq bıýdjetten 5 mlrd teńge bólinip, tolyqtaı ıgerilgen. Oblystyq bıýdjetten qosymsha 3 mlrd teńge bólindi. Sondaı-aq, taǵy 15 mlrd teńge bólýge bıýdjettik ótinim berildi», - dep jaýap berdi basqarma basshysynyń orynbasary Erlan Ýálıev.
Kópir qurylysynyń naqty qashan aıaqtalatynyn da suradyq. Kelgen jaýapta «respýblıkalyq bıýdjetten tıisti qarjylandyrý bolsa, qurylys 2024 jyly aıaqtalady» dep jazylypty. Demek, qarjy bólinse, kópir qurylysy uzaqqa sozylmaıdy.
«Qazirgi ýaqytta kópirde bolatyn 21 tirektiń 9 tiregi salyndy. Taǵy 6 tiregindegi jumystar jalǵasyp jatyr. Aralyqtardyń 20 metall konstrýktsııasynyń 11-i daıyndalyp, obektige jetkizildi. Búginde olardyń ekeýi ornatyldy. Nysanda 207 adam jumys istep jatyr. Onyń ishinde 100-i vahtalyq rejımde. Barlyǵy 50 tehnıka jumyldyrylǵan. Kópir qurylysy únemi bizdiń baqylaýymyzda», - delingen jaýapta.
Budan bólek, Kúrshim aýdanynyń ákimdigine de habarlasyp kórdik. Qysqa jaýap bergen aýdan ákiminiń orynbasary Rázııa Úmitbaeva «kópir 2024 jyldyń aıaǵyna qaraı salynyp bitýi tıistigin» jetkizdi.
Biraq saıyp kelgende, bári respýblıkalyq bıýdjettiń qarjylandyrýyna kelip tireledi...
