Buqar jyraý babamyzdyń basy júdep tur
PAVLODAR. KAZINFORM - Baıanaýladan shyqqan tarıhı tulǵalardyń kóshin Buqar jyraý Qalqamanulynyń bastap turýy ábden zańdylyq. Qazaqtyń el bolyp qalyptasý, memleket bolyp tolysý kezeńinde ár sózi kómeıinen jyr bolyp aqtarylǵan jyraý Táýke, Bolat han, Abylaı handardyń aqylshysy boldy. Qazirgi tarıhshylar baǵa bergendeı, Buqar jyraý – asa iri tarıhı tulǵa.
Óz zamanyndaǵy kórnekti qaıratkerler arasynda eń kóp jasaǵany da, halyq ómirindegi iri oqıǵalarǵa jıi qatysyp, olardy óz shyǵarmashylyǵy arqyly sýrettep, shyǵarmalarynda tarıhı dáýirdiń izderin eń kóp qaldyrǵan da – Buqar jyraý Qalqamanuly. Bir sózben aıtqanda, ol óz zamanynyń uly ıdeologi, hannyń eń senimdi adamy, keńesshisi, al halyq úshi ári jyraý, ári batyr bolyp tanyldy.
Eń áýeli Buqar jyraý Qalqamanuly qaı jerde dúnıege keldi degen máselege kelsek. Tarıhshy Jambyl Artyqbaev:
«Buqar jyraý HVІІ ǵasyrdyń sońǵy shıreginde, naqty aıtsaq 1683 jyly Jıdeli Baısyn atalatyn Buhar jerinde dúnıege keldi. Buqar jyraýdyń rýy – Arǵynnyń úlken butaǵy Meıram sopydan taraıtyn Súıindikpen enshiles Qarjas. Qarjas ishinde Altyntory. Shejirede Altyntorydan tórt ul týady delingen – Jolymbet, Mámbetáli, Kelimbet jáne Artyq. Sońǵy ekeýi qalyń Qarjas Arqaǵa birjola qonystanǵanda, eski qonys Jıdeli Baısyndy qımaı sonda qalyp qoıǵan, Buharaı-Sháripten kúngeıge qaraı Hıssar, Baljýan ólkelerin mekendeıdi. Osy kúni qazaqtan qalǵan Súıindik, Qýandyq, Begendik, Tórtýyl, Úsh ul, Buryndyq, Shal, Maıram, Shaqaı, Dáýit degen atalar Laqaı eli atalady», - dep jazady.
Baıanaýyldyq ardager pedagog, ólketanýshy Qaırıden Muzafarov erteden jetken el sózinde Buqar jyraýdyń qazirgi Qaraǵandy oblysyndaǵy «Suńqar qııa» atalatyn jerde dúnıege kelgeni aıtylatynyn jetkizdi. Buqar jyraý babamyzdyń kesenesine bastap aparǵan qarııa 97 jasqa kelip ómirden ótken danyshpan tekten-tek Dalba taýynyń eteginen máńgilik tynys tappaǵan bolar dep paıymdaıdy.
«Buqar babamyzdyń dúnıege kelgen jerine qatysty eki túrli derek bar. Baıanaýla syrtqy okrýginiń aǵa sultany, bı ári sheshen bolǵan Musa Shormanov jazǵan kóne kitapta Buqar jyraý týdy delinetin «Jıdelibaısyn» degen ataýǵa túsinik berilgen. «Jıdeli» - qazaqtyń jeıde sózinen, al «baısyn» – baı degen sózden shyqqan. Halqymyzda «kóılegi kók bolý», ıaǵnı toqshylyqta bolý degen sózi bar. Demek, Jıdelibaısyn ataýy eldiń kóılegi kók, toqshylyqta, dáýletti bolyp ómir súrip jatqanyna qoıylǵan. Ol qazirgi Aýǵanstan men Ózbekstan elderiniń aýmaǵynda bolǵanyn keıingi tarıhshylarymyz aıtyp júr ǵoı. Musa Shormanuly jazǵandaı, ol zaman qazaqtyń keremet ómir súrgen kezeńi bolǵan. Al el aýzyndaǵy ekinshi derek Buqar babamyzdyń Dalba aýmaǵynda, qazirgi «Suńqar qııa» dep atalǵan jerde týǵanyn baıandaıdy. Ol jer – keseneden shamamen 60-70 shaqyrymdaı jerde ornalasqan. Jyraý dúnıeden óterinde: «Meni dúnıeden qaıtqanda amanatqa saqtap, Ázireti sultanǵa (Túrkistanǵa) aparyp qoımańdar. Maǵan osy Saryarqa dalasynyń topyraǵy buıyrsyn. Áıtpese, eldiń quty qashady, yrysyń ketedi. Meniń kıem osy Saryarqaǵa ıe bolsyn. Qazaqtyń endigi Jıdeli Baısyny – osy jer», - deýi de beker emes», - deıdi ólketanýshy.
Kesene ornalasqan jer – Dalba taýynyń eteginde Buqar babanyń aýyly bolǵan. Áýlıe dúnıeden óter aldynda Abylaı han munda arnaıy kelip, qoshtasyp ketken degen de ańyz bar. Negizi Qarjas rýynyń Altyntory tarmaǵynan 7 áýlıe shyqqan desedi. Onyń iri ókili – Buqar Qalqamanuly bolsa, sońǵysy – súıegi Baıanaýyldyń Musa Shorman aýylynda jatqan Kósherbaı abyz. Al jyraý zıratynyń el jadynan óship qalmaýyna ǵulama Máshhúr Júsiptiń ózi sebep bolǵan. 1927 jyly ol janyna Sarmollany alyp, trashpeńkesine otyrady da osy jerge kelip, qasıet ıesiniń qabiriniń basyna Baıanaýyldyń granıt tasyn qadap ketken.
«Keńes ókimetiniń alǵashqy jyldary bul mańǵa jaqyn jerde kolhoz bolǵan eken. Máshekeń arbaǵa tıelgen aýyr tasty kóterýge járdemdesetin el azamattaryn uzaq kútip qalǵanǵa uqsaıdy. Sonda jaryqtyq: «Áı bar bolǵyrlar, tezirek kelseńdershi. Men ólsem, Buqar babalaryń eleýsiz qala beredi. Mynaý tasty quıryǵymmen qashanǵy basyp otyra beremin», dep qarq-qarq kúledi eken. Sóıtken belgitas 1993 jylǵa deıin, ıaǵnı qazirgi kesenesi salynǵanǵa deıin turypty. Al basyna jazýy bar taqtaıshany alǵash ornatýshy – Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń ardageri, rýhanııat janashyry Naǵı Ahmetuly. 1973 jyly temirge oıylyp jazylǵan taqtaıshada: «Bul jerge sóz zergeri Buqar jyraý Qalqamanuly jerlengen (1973 jyl)» delingen», - dep atap ótti Q. Muzafarov.
1993 jyly turǵyzylǵan kesene qazaqtyń bas kıimine uqsas etilip, kezinde babamyz ańsap ótken úsh júzdiń birligin sıpattaıtyn pishinde turǵyzylǵan. Bıiktigi 12 metrlik sáýlettik ǵımarattyń mármármen órilgen aq sulbasy sonaý alystan kóz tartady.
Shyraqshy Sábıt Muhanovtyń aıtýynsha, kesenege táý etip kelip jatqandar az emes. Elimizdiń túpkir-túpkirinen, sonaý Reseıden kelip, qasıet ıesinen tilek tileıtinder bar. Kesene basynda shyraqshylar úıi, murajaı salynǵan. Biraq alystan at arytyp keletinder úshin jaıly qonaqúı joq.
Sonaý 1993 jyly Kerneıden kesenege deıin asfaltti greıder salynǵan eken. Uzyndyǵy 70 shaqyrymdaı jol apalardyń quraq kórpesindeı qyryq jamaý, oıqy-shoıqy. Sońǵy 30 jylda kúrdeli jóndeýdiń betin kórmegeni baıqalyp-aq tur. Al kesenege Pavlodar oblysy jaǵynan, ıaǵnı Baıanaýyl tusynan aparatyn dala joly tipti soraqy. Nebári 30 shaqyrymdyq jolǵa jol tańdamaıtyn kóliktiń ózi bir saǵattan artyq júrip barady. Aınalanyń kóbi sortań, jańbyr jaýsa, qarǵa adym jer júrýdiń ózi muńǵa aınalady.
Jalpy kesene basy men aınalasy kóriktendirýdi qajetsinip-aq tur. 350 shaqyrymdaı qashyqtyqty basyp ótip, babamyzdyń basyna kelgende surqy qashqan aýmaqty kórdik. Barlyǵy kónerip ketken, jańartýdy qajet etedi. Keseneniń ornalasqan jeri men murajaı, shyraqshylar úıi Qaraǵandy oblysynyń aýmaǵynda bolǵandyqtan bul iske atalǵan óńir jaýap berse kerek. Aýmaqtaǵy tazalyqqa taǵar minimiz joq. Tek bul jerge memleket tarapynan keshendi qamqorlyq qajet ekenin uǵyndyq.
