Búgin – úsh birdeı Olımpıada chempıony týǵan kún

ASTANA. KAZINFORM - Cáýir aıy – qazaq sportshylary úshin chempıondar aıy. Olaı deıtinimizi osy aıda, naqtyraq aıtsaq, 4 sáýir – qazaq sport tarıhynda  úsh birdeı Olımpıada chempıonynyń týǵan kúni.

Vasılıı Jırov

1974 jyly 4 sáýirde Balqash qalasynda dúnıege kelgen. Kásipqoı boksshy, Olımpıada oıyndarynyń chempıony, ,okspen 12 jasynan bastap aınalysa bastaǵan. Alǵashqy bapkeri – V.I. Apachınskıı.

Ol 1996, Atlanta, AQSh-ta ótken Olımpıada oıyndarynyń chempıony. Sonymen qatar Olımpııa oıyndarynda eń úzdik boksshyǵa beriletin V.Barker kýboginiń ıegeri. 1997 jyldan bastap tolyǵymen kásipqoı boksqa aýysty. Jırov ІBF versııasy boıynsha kásipqoılar arasyndaǵy álem chempıony (2000). «Parasat» ordenimen marapattalǵan (1996). Bir kezderi Olımpıada chempıony jáne Barker kýbogynyń ıegeri atanǵan sportshy, kásipqoı boksta «Balqashtyń barysy» degen atpen keńinen tanyldy.

Bekzat Sattarhanov

1980 jyly 4 sáýirde Túrkistan qalasyndaǵy qarapaıym otbasynda ómirge keldi. Ol – úıdiń kenjesi. Ákesi – Seıilhan, anasy - Syrlykúl. Álemdi moıyndatqan boksshynyń Baǵdat, Bolat, Maqsat esimdi aǵalary bar.

Bekzat Sattarhanov – Sıdneı Olımpıadasynyń chempıony. Ol olımpıadanyń fınalynda álem chempıony, tájirıbeli AQSh bokshysy Rıkardý Hýarespen judyryqtasty. Nátıjesinde Bekzat qarsylasyn 22-14 esebimen jeńip, 20 jasynda Olımpıada chempıony atanady.

Sattarhanov 1995 jyly bokstan jasópirimder arasyndaǵy halyqaralyq jarysta jeńiske jetip, bapkerlerdiń kózine túsedi.

1996 jyly Qostanaıda ótken bokstan jastar arasyndaǵy jarysta Qazaqstan chempıony atanady. Keıin Anatolıı Vızırııakın atty bapkerdiń qaramaǵyna ótip, Shymkent qalasyndaǵy mektep-ınternatta jattyǵa bastaıdy.

1997 jyly Qaraǵandy jáne Keln (Germanııa) qalalarynda ótken halyqaralyq týrnırde jeńiske jetedi. Sol jyly Shymkenttegi olımpıadaǵa daıarlaý ortalyǵyna qabyldanady.

1998 jyly bokstan Argentınada ótken jasóspirimder arasyndaǵy álem chempıonatynda kúmis júldege ıe bolady. Keıin Qostanaı qalasyndaǵy jarysta 54 keli salmaqta synǵa túsip, Marat Mázimbaevtan jeńilip qaldy. Buǵan qaramastan, bokstan Qazaqstan ulttyq quramasyna qabyldanady.

1999 jyly Vengrııa jáne Bolgarııada ótken halyqaralyq týrnırlerde jeńiske jetip, Tashkenttegi Azııa birinshiliginde kúmis júldege ıe boldy. Nátıjesinde Sıdneı olımpıadasyna joldama alady.

Jalpy Bekzat áýesqoı boksta 143 jekpe-jek ótkizip, 132 kezdesýinde jeńiske jetken.

Ókinishke qaraı, 2000 jyldyń 31 jeltoqsan kúni jańa jylǵa 15 mınýt qalǵanda Shymkent qalasynyń mańyndaǵy Temirlan beketinde Bekzat Sattarhanov jol apatynan qaza tapty.

Dmıtrıı Balandın

1995 jyly 4 sáýir kúni Almatyda dúnıege kelgen. Ol Brazılııanyń Rıo-de-Janeıro qalasynda ótken XXXI Olımpıada oıyndarynda 200 metrge brasspen júzýden Qazaqstanǵa tuńǵysh altyn medal syılaǵan sportshy.

Sýda júzý sportymen 2003 jyly 8 jasynan bastap aınalysa bastaǵan. 2008-2012 jyldary Almatydaǵy daryndy balalarǵa arnalǵan sport mektep-ınternatynda oqyǵan.

Ol sonymen qatar 2014 jylǵy Azııa oıyndarynyń úsh dúrkin chempıony. 50, 100 jáne 200 metr boıynsha Qazaqstan rekordsmeni. Júzýden Qazaqstan tarıhyndaǵy tuńǵysh olımpıada chempıony.

2015 jyly Kvandjýda (Koreıa) ótken jazǵy Ýnıversıada oıyndarynda dıstantsııasy 100 metr braspen altyn, al dıstantsııasy 50 metr braspen qola medalǵa ıe bolǵan.

2016 jyly Rıo-de-Janeıro Olımpıadasynda jeńiske jetkeni úshin, Dmıtrıı Balandın II dárejeli Barys ordenimen marapattalǵan.