Búgin ulttyq valıýta – teńge kúni
Búgin ulttyq valıýtamyz – teńgege 30 jyl toldy. Este bolsa, 1993 jylǵy 15 qarashada Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasy – teńge aınalymǵa engizilgen edi. Al 1997 jyldan beri Memleket basshysynyń Jarlyǵymen 15 qarasha – tól valıýtamyzdyń týǵan kúni ári qarjygerler kúni retinde atalyp ótip keledi, dep habarlaıdy Kazinform.
Teńge tarıhy
Jalpy, tól teńgemizdi daıyndaý jumystary 1992 jyly qolǵa alynyp, sol jyldyń 27 tamyzy kúni Ulttyq bank teńge kýpıýrasynyń úlgilerin bekitti. Al erteńinde qazaq valıýtasyn ómirge keltirgen sýretshiler – Tımýr Súleımenov, Meńdibaı Alın, Aǵymsaly Dúzelhanov, Qaırolla Ábjálelovter Anglııaǵa attandy.
1993 jyly alǵashqy teńge partııasy Anglııanyń eń kóne ári áıgili «Harrıson jáne uldary» fabrıkasynda basyldy. Teńgeni elge tasymaldaý úshin tórt IL-76 ushaǵy Tumandy Albıon eline 18 márte qatynady. Tól valıýtamyzdyń alǵashqy partııalaryn saqtaý úshin arnaıy jerasty qoımalary daıyndalyp, dál osy qoımalardan ulttyq teńgemiz elimizdiń barlyq óńirlerindegi bankterge 8 kún ishinde jetkizilgen edi.
Bul jaıynda Nursultan Nazarbaev: «IL-76» tórt ushaǵyn jaldap alyp, aqshamyzdyń 60 paıyzyn tasyp ákeldik. Bul óte qupııa operatsııa edi. Qujattarǵa: «Memleket basshysynyń salynyp jatqan rezıdentsııasyna kerekti múlik» dep jazyldy. Oǵan deıin oblystarda jerasty qoımasyn jasatyp qoıdyq. Tórt ushaq aptasyna London-Oral, odan oblystarǵa deıin árli-berli 18 reıs jasap turdy. 12 qarashany men aqshany engizý kúni dep jarııaladym. Jıyrma kúnge jeter jetpes ýaqyt qaldy. UQK basshylarynyń bárin operatsııany ótkizýge jumyldyrdym. Eń qıyny – aqshany barlyq aýdandarǵa, barlyq bankterge jetkizý. Ol segiz kúnniń ishinde atqarylyp shyqty. Bálkim dúnıejúzinde jańa aqshany engizý tap osyndaı tez ári tabysty júzege asyrylǵan joq shyǵar», - dep eske alǵan edi.
Eń alǵashqy teńgemizde belgili tarıhı tulǵalardyń portretteri, Alataý men Kókshetaý kórinisteri, Qoja Ahmet ıAssaýı kesenesiniń beınesi, Mańǵystaýdan tabylǵan tastaǵy tańbalar beınelendi. Bir teńgelik banknotqa Ábý Nasyr ál-Farabı, úsh teńgelikte Súıinbaı, bes teńgelikte Qurmanǵazy, on teńgelikte Shoqan, jıyrma teńgelikte Abaı, elý teńgelikte Ábilqaıyr han, júz teńgelikte Abylaı han beınesi somdaldy.
Ulttyq Bank bastapqyda 1 teńgeni sol kezdegi myń rýblge baǵalaǵan bolatyn. Degenmen, elimizdiń saıası, áleýmettik máseleleri jáne memleketaralyq qatynastar eskerilip 1 teńge 500 somǵa bekitildi. 1994 jyly qaǵaz tıyndardyń ornyna jezden jasalynǵan 2, 5, 10, 20 jáne 50 nomınaldy monetalar shyqty.
Teńge men monetalar qaıda basyp shyǵarylady
Tól teńgemizdiń alǵashqy banknotalary Brıtanııanyń «Harrıson jáne uldary» fabrıkasynda basylyp shyǵarylǵan edi. Alaıda, onyń shyǵyny kóp bolatyn. Sondyqtan da qarajatty únemdeý úshin óndiris ornyn jańadan salynǵansha «Gıdromash» AQ zaýyty korpýsynyń birin banknot óndirisi talaptaryna saı qaıta jańartý týraly sheshim qabyldandy. Al 1995 jylǵy 19 mamyrda banknota óndirisine qajetti baza qurylǵannan keıin Banknot fabrıkasy resmı túrde ashyldy. Sol jyly 83 mıllıonnan astam, bir jyldan keıin 104 mıllıonnan astam banknota shyqty. Sóıtip, Banknota fabrıkasynyń ónimdiligi jobalanǵan mólsherge jaqyndady. 1997 jyly Banknota fabrıkasy Qazaqstan Respýblıkasy azamattarynyń pasporty men jeke kýáligin shyǵara bastady. Qazir jınaǵan tájirıbe men kópjyldyq jumystyń arqasynda Banknota fabrıkasy óziniń polıgrafııa bazasynda banknota shyǵarý isin tolyǵymen jolǵa qoıdy. Banknotalar sapa men tehnologııanyń barlyq álemdik standartyna jaýap beredi.
Ulttyq valıýta monetalaryna toqtalar bolsaq, Qazaqstan moneta saraıy 1992 jyly Óskemen qalasyndaǵy Úlbi metallýrgııa zaýytynyń bazasynda quryldy. Aınalymdaǵy monetalardyń alǵashqy óndirilgen partııasy 1993 jyly Qazaqstan moneta saraıynda shyǵaryldy. Kásiporyn tústi metaldardan, altynnan jáne kúmisten ulttyq valıýta monetalaryn shyǵarýǵa baılanysty Ulttyq Banktiń tapsyrystaryn oryndaıdy. Bular – aınalymdaǵy ártúrli nomınaldaǵy monetalar, estelik, kollektsııalyq monetalar. Sonyń ishinde dıametri 100 mm jáne salmaǵy 2 kılogramǵa deıingi proof sapadaǵy baǵaly metaldardan jasalǵan biregeı buıymdar da bar. Moneta saraıy sonymen qatar memlekettik nagradalar men medaldar da shyǵarady.
Aıta keterligi, qazirgi ýaqytta Moneta saraıy 999,9 synamaly kúmis jáne altynnan jasalǵan ınvestıtsııalyq monetalardy shyǵarady. Máselen, salmaǵy 31,2 gramm bolatyn 1 teńgelik KUMIS BARYS monetasyn 12 469 teńgege, al salmaǵy 331 gramdyq 10 teńgelik KUMIS BARY monetasyn 1147 910 teńgege satyp alýǵa bolady. Salmaǵy 3,11 gramdyq 10 teńgelik ALTYN BARYS monetasynyń quny 103 667 teńge, salmaǵy 155,5 gramdyq 500 teńgelik ALTYN BARYS monetasynyń quny 4 728 933 teńgege baǵalanady.
Teńge qanshalyqty qorǵalǵan
Qazaqstan teńgesi – álemdegi eń jaqsy qorǵalǵan valıýtalardyń biri. Nomınaly 20 000 teńgelik Qazaqstan banknotasy eń jaqsy qorǵalǵan teńge banknota sanalady. 2022 jylǵy 1 qazanda aınalymǵa shyqqan nomınaly 20 000 teńge bolatyn banknotanyń 25 qorǵanysh elementi bar. Álemde alǵashqylardyń biri bolyp osy elementti aqsha belgilerine engizý, ulttyq valıýtanyń dızaınyn jetildirý, jalpy teńgede ozyq tehnologııalardy paıdalaný – qorǵanys qasıetterin kúsheıtýge baılanysty turaqty jumystyń bir bóligi.
Halyqaralyq banknota qoǵamdastyǵy (International Bank Note Society) 3 jyl qatarynan, 2011 jyldan 2013 jylǵa deıin qorǵanysh elementterindegi qaıtalanbas dızaın men utymdy sheshimder úshin Qazaqstan banknotalaryn álem boıynsha úzdik dep tanydy. Bir eldiń 3 jyl qatarynan marapat alýy 1961 jyldan beri jumys istep kele jatqan uıymnyń tarıhynda alǵash ret boldy. Jalpy, Qazaqstan banknotalary álemdegi qorǵalǵan ári ádemi banknotalardyń biri retinde halyqaralyq arenadaǵy 10-nan astam marapatqa ıe boldy.
Ulttyq valıýta marapattary
2000 jyldan beri Qazaqstan moneta saraıy men Ulttyq bank jyl saıyn halyqaralyq konkýrstarǵa qatysyp, ártúrli nomınatsııalar boıynsha 20-dan astam marapatqa ıe boldy.
Halyqaralyq sarapshylardyń pikirinshe, Qazaqstan monetalarynda ejelgi moneta soǵý dástúri men zamanaýı tehnologııalar sátti úılesim tapqan. Aınalymdaǵy monetalar da kollektsııalyq monetalar sııaqty kásipqoılar men kollektsıonerlerdiń joǵary baǵasyn alǵan. Oǵan qazaqstandyq monetashylardyń Bazeldegi Dúnıejúzilik nýmızmatıkalyq konferentsııa-kórmege 2001 jyldan beri qatysyp kele jatqany, San-Frantsısko, Sıngapýr, Beıjiń, Berlındegi kórmeler sııaqty bedeldi forýmdarǵa qatysýy, sondaı-aq kollektsıonerlerdiń Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq banki men Qazaqstan Teńge saraıynyń atyna kelip túsip jatqan kóptegen suraǵy men pikiri dálel bola alady.
Qazaqstan monetalary álemdik katalogtarǵa engen, nýmızmatıkalyq qundylyqqa ıe. Búginde olardyń keıbiri, mysaly, alty myń dana tırajben Abaı Qunanbaevtyń týǵanyna 150 jyl tolýyna oraı soǵylǵan kúmis moneta tek otandyq qana emes, álemdik naryqta da rasymen sırek kezdesedi. Sonymen qatar, «petroglıfter», «Qyzyl kitap» serııasyndaǵy moneta kollektsııalaryna, «álemdegi eń kishkentaı altyn monetalar» serııasyndaǵy altyn monetalarǵa, sondaı-aq FIFA halyqaralyq uıymy jáne Afına, Týrındegi olımpıadalar úshin Halyqaralyq olımpıada komıteti tapsyrys bergen sport serııasynyń monetalaryna suranys aıtarlyqtaı ósti.
Bıyl 3 aqpanda Ulttyq banktiń Berlındegi Medıa-forýmda World Money Fair dúnıejúzilik aqsha konferentsııasyna qatysýy aıasynda BALQASH ALABUǴASY Qazaqstan monetasynyń premerasy ótti. Bul monetanyń dızaın kontseptsııasyn ázirlegen kezde Ulttyq bank mamandary tyń tehnologııalardy qoldaný týraly sheshim qabyldady. Qazaqstan moneta saraıy kúrdeli relefti 3D tehnologııasyn qoldana otyryp, ınnovatsııalyq monetany synaqtan ótkizdi.
Tsıfrlyq teńge
Ulttyq banktiń ınfraqurylymynda tsıfrlyq bıometrııalyq ıdentıfıkatsııalaý qyzmeti sátimen iske qosylyp, jumys istep tur. Bul jumystar naryq qatysýshylaryna kartany, ınternet-tólemdi, QR-kodty, mobıldi bankıngti jáne taǵy basqalaryn qosa alǵandaǵy qolma-qol aqshasyz esep aıyrysýǵa negizdelgen ınnovatsııalyq qyzmetterdi ýaqtyly engizýge jáne óz klıentterine usynýǵa múmkindik berdi. Halyqtyń qolma-qol aqshasyz tranzaktsııalary sońǵy 5 jylda 34 esege ósip, 2022 jyldyń qorytyndysy boıynsha 103,8 trln teńgeni qurady. 2023 jyldyń úsh toqsanynyń qorytyndysy boıynsha halyqtyń qolma-qol aqshasyz tranzaktsııalary 39,5 paıyzǵa artyp, 101,0 trln teńgege jetti
Sonymen qatar, klıentterge kóptegen qyzmet onlaın rejımde kórsetiledi. Onyń ishinde shot, depozıt ashý, nesıe alý da bar. Aldaǵy ýaqytta Ulttyq bank qarjy ınfraqurylymynyń tsıfrlyq jobalaryn, ıaǵnı qarjy naryǵyna qatysýshylardyń tıimdi qarym-qatynasyn qamtamasyz etetin jáne olardyń klıentterge jańa sapaly qyzmetter usynýyna múmkindik beretin jobalardy damytýǵa múddeli.
Bul jobalardyń ishinde bólshek ulttyq tólem ınfraqurylymyn damytý, Ashyq bankıngti, Tsıfrlyq teńgeni engizý de bar. Naqtyraq aıtqanda, tsıfrlyq teńge qolma-qol aqsha jáne qazirgi bank shottaryndaǵy qarajatpen qatar júretin aqshanyń taǵy bir qosymsha formasy bolady. Qazirgi qoldanystaǵy tólem túrlerimen salystyrsaq, qoldanýshylar aıtarlyqtaı bir aıyrmashylyq baıqamaıtyn bolady. Sebebi tsıfrlyq valıýtany qoldanystaǵy qolma-qol aqshasyz tólem ádisterimen – ınternet-ekvaırıng, mobıldi qosymshalar, POS-termınaldar, QR-kodtar jáne t.b. arqyly tóleı alady.
Sonymen qatar, ulttyq valıýtanyń tsıfrlyq formasy oflaın tólem tehnologııasyn iske asyrýǵa múmkindik beredi. Tsıfrlyq teńge ulttyq tólem júıesiniń bir bóligine aınalady. Internetsiz tólem jasaý múmkindigi qolma-qol aqshasyz tólemniń qoldanysyn keńeıtedi, úzdiksiz etedi, baǵdarlamalaýdyń arqasynda ınnovatsııalyq qarjy servısterin qurýǵa jáne básekelestik týdyrýǵa yqpal etetin bolady.
