Búgin Dinmuhamed Qonaevtyń týǵan kúni
Búgin – qazaq tarıhyndaǵy eń iri tulǵalardyń biri, memleket qaıratkeri Dinmuhamed Qonaevtyń (1912-1993) týǵan kúni, dep habarlaıdy Kazinform.
1986 jylǵy Jeltoqsan oqıǵasynyń trıggeri Dinmuhamed Qonaevtyń Qazaqstan basshylyǵynan alynýy bolǵany tarıhqa aıan. Búginde jastardyń ereýiline tamyzyq tastaǵan arnaıy uıymdastyrýshylar bolǵany týraly derekter de shyǵa bastady. Olardyń ereýil uıymdastyrýdaǵy maqsaty D. Qonaevtyń abyroıyn emes, ózderiniń saıası múddesin qorǵaý bolǵany aıtylyp júr. Biraq qazaq ultynyń halyq retinde saqtalýy úshin kóshege shyqqan myńdaǵan jasty alańǵa shyǵarǵan sebepterdiń biri - shynymen de Dinmuhamed Qonaevqa degen qurmet bolatyn.
Qańtar oqıǵasynyń arǵy-bergi tóńiregindegi ózgeristerdi, sol ózgeristerdi eldiń qalaı qabyldaǵanyn tarazylaı otyryp, Dinmuhamed Qonaevtyń Qazaqstan basshysy retindegi abyroıy teńdessiz ekenin paıymdaýǵa bolady.
El ishinde «Qonaev zamanynda qazaq dalasynda úlken-kishi 40 qala boı kótergen» deıtin derek aıtylyp júr. Halyqtyń osy 40 jylda eńbekke aralasqan birneshe býynnyń eńbegin bir ǵana saıası tulǵanyń esimimen baılanystyryp qabyldaýynyń ózi Qonaevtyń memleket qaıratkeri retindegi salmaǵynan habar beredi.
Tulǵany jaqsy tanyp, jaqyn aralasqan adamdardyń bári estelikterinde onyń qyzmettegi laýazymyn bas paıdasyna, materıaldyq jaǵdaıyn qamsyzdandyrýǵa paıdalanbaǵanyn erekshe ataıdy. Qyzmetten bosaǵannan keıin shyn máninde qarapaıym zeınetkerdiń kúnkóris deńgeıimen birdeı turmys keshýi - sol estelikterdiń shyn ekenine aıǵaq.
Qonaev tóńiregindegi pikirtalastar kezinde ol Qazaqstandy basqarǵan kezeńde qazaq mektepteriniń sany júıeli túrde azaıa túskeni týraly ýájder aıtylyp júr. Biraq onyń KSRO basshylyǵyna ondaı bastamamen shyǵyp, óz qalaýymen sondaı áreketke barǵanyn dáleldeıtin fakti ázirge tabylmaǵanyn da aıtý kerek.
Dinmuhamed Ahmetuly Qonaev 1912 jyly 12 qańtarda qazirgi Almaty qalasynda dúnıege kelgen. 1930 jyly Almatydaǵy №14 orta mektepti bitirgen Dinmuhamedti Qazaqstan Ólkelik komsomol komıteti 1931-1936 jyldary Máskeýdegi Tústi metall ınstıtýtyna oqýǵa jiberedi. 1936 jyly osy ınstıtýttan taý-ken ınjeneri mamandyǵyn alyp shyqqan ol 1937-1939 jyldary Balqash mys qorytý kombınatynyń Qońyrat rýdnıgine jumysqa ornalasyp, onda burǵylaý stanoginiń mashınısi, tseh bastyǵy, rýdnıktiń bas ınjeneri jáne onyń dırektory boldy.
1939 jyly Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń qıyn kúnderinde tyldaǵy jumysty uıymdastyrýda iskerligimen kózge túsip, «Altaıpolımetall» kombınaty bas ınjeneriniń orynbasary, Rıdder rýdnıginiń jáne KSRO qorǵasyn-myrysh ónerkásibiniń eń iri kásiporyndarynyń biri Lenınogor ken basqarmasynyń dırektory qyzmetterin atqardy.
«Ýıkıpedııa» ashyq entsıklopedııasynyń málimetine súıensek, Qonaev el basqarǵan 1960-1986 jyldary qazaq jerinde 68 jumysshylar kenti, 43 qala paıda bolǵan. Onyń ishinde Rýdnyı, Ekibastuz, Aqtaý, Nıkolskıı, Stepnogorsk, Temirtaý, Jańatas, Kentaý Arqalyq qalalary bar.
Qaıratkerdiń osy eńbegin tıisti deńgeıde eskerý maqsatymen Almaty oblysynyń qazirgi ortalyǵy Dinmuhamed Qonaevtyń esimimen ataý týraly sheshim qabyldanǵan.
