Búgin myń aıdan da qaıyrly - Qadir túni
Qazaq úshin Qadir túni álmısaqtan qadirli ekeni ámbege aıan. Degenmen árkim ony óz qadarı-qalinshe qasterleıdi. Keıbiri túni boıy Allaǵa qulshylyq etip, meshitte nemese úıinde namaz oqýmen, dinı kitaptar oqýmen bolady. Al endi biri «Qadir túnin kúzetip otyrmyn» dep, uıyqtap qalmaý úshin kıno kóredi. Keıbir súıegi syrqyraǵan qarııalar bar kúshin boıyna jıyp, mańdaıyn sájdege myń tıgizedi. Al qaıbir jastar Alla aldynda bir ret bolsyn eńkeıýge shamasy jetpeı, tóseginde tońqaıyp uıqyǵa ketedi. Taǵy bireýler otyz kún orazada shynjyrlanǵan jyn-shaıtanǵa «zamena» bolyp, túngi klýbtarda syraǵa sylqııa toıyp alyp, «toılap» júredi.
Sonymen, osynshama qym-qýyt, shym-shytyryq oqıǵalardyń basyn qosatyn bul qandaı tún?
Qasıetti Quranda Allanyń ózi: «Qadir túni myń aıdan da qaıyrly!» deıdi. Álemdegi eń qudiretti kitap - qasıetti Qurannyń eń alǵashqy aıattary adamzattyń asyl táji - eń sońǵy Paıǵambarǵa dál osy túni túse bastady! Adamzat tarıhyndaǵy eń qasıetti oqıǵa bastalǵan tún ózine deıingi jáne ózinen keıingi aqyretke deıingi kúnder men túnderden, aılar men jyldardan qaıyrly desek te, qatelese qoımaspyz. Qatelessek, Alla ózi keshsin! Onyń ústine osy túnniń qadir-qasıeti Paıǵambarymyzdyń ósıetimen ǵana emes, Quran-Kárimde tasqa basylyp, Alla Taǵalanyń ózinen jetip otyr. Bes aıattan turatyn «Qadyr súresinde» Qurannyń Qadir túninde túsirilgendigi, onyń myń aıdan qaıyrly ekendigi, bul túnde Jábireıil perishte Alla ámirimen jer betine túsip, adamdarǵa qyzmet etetindigi jáne tańǵa deıin tynyshtyq bolatyndyǵy aıtylady. Qadir túni perishteler musylmandarǵa duǵa oqyp, tileýles bolady. Súreniń qazaqsha maǵynasy bylaı bolyp keledi: «1. Biz Ony (Qurandy) qadir túni túsirdik. 2. Qadir túniniń ne ekenin bilesiń be? (Allah Taǵala bildirmese) qaıdan bilesiń? 3. Qadir túni myń aıdan da artyq. 4. Ol túni Allahtyń ruqsatymen kez-kelgen is úshin Rýh pen perishteler túsedi. 5. (ásirese ol túndi ǵıbadatpen ótkizgender úshin) tań atqanǵa deıin Allahtyń raqymy men esendigi jaýady».
«Qadir túninde bir ret «Qadir súresin» oqý Quran-Kárimdi hatym etýden de saýapty. Bul túni qoı saýymyndaı ýaqyt namaz oqý, ǵıbadat etý bir aı barlyq túndi ǵıbadatpen ótkizgennen de artyq» (Táfsırı mýǵnı) delinedi sahabalardan jetken rıýaıattarda. Endi bir sahabalar «Qadir túnin senip jáne saýabyn kútip ǵıbadatpen ótkizgen adamnyń ótken barlyq kúnálaryn Allahý ta'ala keshiredi» (Buharı, Mýslım) deıdi.
Paıǵambar hadısteri men sahabalar rıýaıattaryna qaraǵanda, Qadir túnin tap basyp tabý óte qıyn. Qadir túni Ramazan aıynyń ishindegi bir tún. Qadir túniniń qaı tún ekendigi naqty belgisiz. Ǵulamalar «Allahý ta'ala razylyǵyn jaqsylyqtardyń ishine, ashýyn kúnálardyń ishine, "orta namazyn" bes ýaqyt namazdyń ishine, áýlıesin adamdardyń ishine, qadir túnin de ramazan aıynyń ishine jasyrǵan» dep ósıet etken.
«Sondyqtan da Alla Taǵalanyń razylyǵyna bólený úshin eshbir jaqsylyqty kishimsinbeý kerek. Ashýy kúnalardyń ishinde jasyrylǵany úshin eshbir kúnáni de kishi demeý kerek. Orta namazdy jiberip almaý úshin bes ýaqyt namazdy ýaqytyly oqý kerek. Áýlıesi adamdardyń arasynda jasyrylǵany úshin barlyq adamdarmen jaqsy mámilede bolý kerek. Ár kórgendi Qydyr, ár túndi qadir dep bilý kerek», deıdi dindarlar.
Qadir túniniń naqty qaı tún ekenin bilý úshin «Qadir túnin ramazannyń sońǵy on kúniniń ishinen izdeńder» (Mýslım), «Qadir túnin ramazannyń sońǵy on kúniniń 21, 23, 25, 27 jáne 29 sekildi taq túnderinen nemese ramazannyń sońǵy túninen izdeńder. Saýabyn oılap qadir túnin ǵıbadatpen ótkizgen adamnyń kúnálary keshiriledi» (I. Ahmed), «Qadir túni ramazannyń 27-túni» (Ábý Daýd) degen sııaqty mysaldardy kóptep keltirýge bolady.
Imam Aǵzam hazreti qadir túniniń ramazannyń 27-túnine kóp týra keletinin bildirgen. «Qadir túnine týra kelgen túndi ǵıbadatpen ótkizgen adam saýabqa bólenedi» degen hadıs shárıfti oılap jıi-jıi dálme-dál keletin 27-túnin ǵıbadatpen ótkizetin bolsaq, ol tún qadir túni bolmasa da, úlken saýapqa bólenemiz.
Qadir túnin suraǵan bir kisige Paıǵambarymyz «Bul jyly qadir túni ramazannyń alǵashqy túni edi, ótip ketti. 27-shi túndi ǵıbadatpen ótkizgen adamǵa denedegi qyldar sanyndaı qajylyq, ýmra, shahıd jáne ǵazı saýaby beriledi»degen eken. Taǵy birde «Bul jyly qadir túni ótip ketti, biraq ramazannyń 27-shi túnin ǵıbadatpen ótkiz! Qadir túniniń saýabyna qaýyshasyń. Shapaǵattan násipsiz qalmaısyń» dep buıyrǵan. Hazreti Aısha anamyzǵa da «13-tún edi, ótip ketti, qadir túnin jiberip alsań, 27-shi túnge qaýyshasyń. Ol túndi ǵıbadatpen ótkizseń, aqyretke sapar úshin azyq retinde ol túndegi ǵıbadat saǵan jetkilikti» degen. Hazreti Aısha anamyz «rasýlýllah aleıhıssalam ramazannyń sońǵy on kúninde kóp ǵıbadat etetin edi» degendi qaldyrǵan.
Búginde elimizde Múftııat bar, sondyqtan barlyq musylman baýyrlar sol Múftııattyń shyǵarǵan úkimine moıynsuný kerek. Al olar búgingi túndi, ıaǵnı bıyl tamyzdyń 14-nen 15-ine qaraǵan túndi Qadir túni dep belgilegendikten, dál búgingi túndi erekshe qasterlep, Qudaıǵa degen qulshylyǵymyzdy aıamasaq, Inshalla, Qadir túnimen qaýysharmyz.
Qadir túni týraly taǵy bir qyzyqty másele Paıǵambar zamanynan jetip otyrǵan osy túnniń belgileri qandaı bolady degen suraq. Rıýaıattarda bul túnde aspan ashyq jáne tynysh bolady, ystyq ta sýyq ta bolmaıdy. Erteńine kún qyzaryp, shýaqsyz týady. Qadir túninde ıt daýysy estilmeıdi degen ǵalymdar da bolǵan. Hazreti Ýbáıd bın Omar: «Qadir túninde teńizge túsken edim. Sýyn ishkenimde tuzdy emes edi, tuşy jáne jaǵymdy edi» degen eken. Bul da bolsa, Qadir túniniń bir qasıeti dep bildik.
Basqa da Hadıs shárıfterdi oqysaq, «Qadir túni aspan ashyq jáne jaǵymdy bolady. Sýyq jáne ystyq emes, tańerteńgisin kún qyzaryp týady» (Tabaranı), «Qadir túni ashyq aspandy bolady, ystyq jáne sýyq emes. Bultsyz bolady. Jańbyr jáne jel bolmaıdy. Ol túnniń azanynyń belgisi kúnniń shýaqsyz shyǵýy» (Tabaranı), «Qadir túniniń tańynda kún shýaqsyz týady. Kóterilgenge deıin bir tabaq sekildi bolyp kórinedi» (Mýslım) degen qyzyqty derekterge tap bolamyz.
Al endi Qadir túniniń mańyzdylyǵyna keler bolsaq, taǵy da sol din ǵulamalarynan jetken rıýaıattarǵa baǵynamyz.
Qadir túni Ramazan aıynyń eń qundy, eń qasıetti túni. Qadir túni tek osy musylman úmmeti, ıaǵnı tek bizdiń ǵana enshimizge jazylǵan nesibe. Basqa paıǵambarlarǵa mundaı izgilikti tún berilmedi. Hadıs shárıfte: «Allahý ta'ala Qadir túnin úmmetime syılady, basqa úmmetke bermedi» delingen (Dáılámı).
«Rasýlýllahqa ózinen burynǵy adamdardyń ómirleriniń qandaı bolǵandyǵy bildirilgende óz úmmetiniń ómirleriniń qysqa ekendigin kórdi. Ómirleri uzaq bolǵan burynǵy úmmetterdiń oryndaǵan salıh (jaqsy) amaldaryn óz úmmeti oryndaı almaıdy dep oılanǵan kezinde, Allahý ta'ala Oǵan myń aıdan qadirli bolǵan Qadir túnin ıhsan etti. Allahý ta'ala «Qadir túni seniń úmmetińdiki» dep, habıbiniń kóńilin jaılandyrdy» deıdi Imam Málik. Taǵy bir hadıste: «Rasýlýllah aleıhıssalam «Israıl urpaqtarynyń paıǵambarlarynan 80 jyl úzdiksiz ǵıbadat etkenderi boldy» degeninde Sahabalar tańyrqap qaldy. Jábireıil aleıhıssalam kelip «Ia Rasýlallah, úmmetiń aıtylǵan paıǵambarlardyń (basqa jumystarynyń tysynda) 80 jyl úzdiksiz ǵıbadat etkenderine tańyrqap jatyr. Allah saǵan odan da jaqsysyn berdi» dep «Qadir túni myń aıdan qaıyrly» degen aıatty oqydy (Rııad-ýn-nasıhın) degen derekter keltiriledi.
Endi azdaǵan arıfmetıkaǵa jol bereıik. Balıǵatqa tolǵannan keıin 50 jyl ómir súrgen adam, 50 ret Qadir túnin ótkizedi delik. Bir túni 80 (myń aıymyz seksen jyldan astam ýaqyt - avtor) jylǵa tatıtyn bolsa, 50-di 80-men kóbeıtip kep jiberseńiz, 4000 jyl bolyp shyǵa keledi. ıAǵnı, qamshynyń sabyndaı qysqa ǵumyrynda 50 shaqty ret Qadir túnin qulshylyqpen ótkizgen adam, 4 myń jyl ǵıbadat etkenmen birdeı bolady degen sóz.
Ramazanda barlyq jyn-shaıtandarǵa shynjyr salynatyn bolsa, Qadir túninde barlyq perishteler jerge meılinshe jaqyndaıdy. Bul túni tań aǵaryp atqanǵa deıin Allah Taǵalanyń meıirimi tógilip turady. Endeshe, qapy qalmaı, Qadir túniniń qadirin bileıik, ózimizdiń de qadirimizdi arttyraıyq.
Qadir túni qabyl bolsyn, aǵaıyn!
