Búgin búkil álem qan donorlarynyń kúnin atap ótedi
«Qaýipsiz qan qashanda kerek. Ol naýqastardy emdeýge de, shuǵyl medıtsınalyq kómek kórsetkende de asa qajet. Qan qaýipti dertke shaldyqqan adamdardyń ómirin uzartyp, ony jaqsartýǵa, odan bólek kúrdeli medıtsınalyq jáne hırýrgııalyq protsedýralardy jasaǵanda qoldanylady. Ol sondaı-aq kez kelgen apat kezinde jaraqat alǵandardy aman alyp qalýǵa kóp septigin tıgizedi jáne ana men jańa týǵan balanyń ómirine arasha túsedi» delingen habarlamada.
Degenmen, qaýipsiz qan áli kúnge deıin tapshy. Kóptegen elderde qanmen qamtamasyz etýde problemalar barshylyq. Óıtkeni donor sany óte az, al qandy zertteıtin qural-jabdyqtar joqtyń qasy.
«Qannyń 42 paıyzy tabysy joǵary damyǵan memleketterde jınalady. Al bul elderde álem halqynyń 16 paıyzy ǵana turady. Naýqastardy qanmen qamtamasyz etý úshin donorlar turaqty túrde qan ótkizip turady. Bul máseleniń sheshimi - osy ǵana. Sondyqtan 2005 jyly Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý assambelıasy 14 maýsymdy donor kúni dep belgiledi. Bul kúni donorlarǵa alǵys jaýdyryp, qurmet kórsetiledi» dep jazady DDSU.
Ataýly kúnge oraı búkil álemde qan ótkizý naýqany bastalady. Bıylǵy naýqan «Qaýipsiz qan adam ómirin qutqarady» degen taqyrypqa arnalyp, deni saý álem úshin qan ótkizýge úgitteıdi.
Osy naýqan aıasynda kez kelgen adam qan ótkizip, syrqattardyń ómirin qutqaryp qala alady.
