Búgin Alash jurtynyń kórnekti aqyny Maǵjan Jumabaevtyń týǵan kúni
Maǵjan Jumabaev 1893 jyly 25 maýsymdaSoltústik Qazaqstan oblysynyń Býlaev aýdanynda týǵan. Áýeli aýyl moldasynan sabaq alady. Budan soń ákesi Beken Maǵjandy Qyzyljardaǵy Begishev medresesine oqýǵa beredi. Musylmandyq ortasha dárejeli bilim beretin bul medreseni bes jyldaı oqyp bitirgen soń, 1910-1913 jyldary Ýfa qalasynda «Ǵalııa» medresesinde oqıdy. Osynda júrip «Sadaq» jýrnalyn shyǵarysyp, óziniń óleńderin jarııalaıdy. Abaıdyń óleńder jınaǵymen tanysady, tatar aqyn-jazýshylarymen dostasady. Arab, parsy, túrik tilderin oqyp úırenýin jalǵastyrady. Orys tilinen sabaq alady. Abaı úlgisimen Shyǵys pen Batys poezııasynan birdeı nár alady.
1913-1917 jyldary Ombydaǵy muǵalimder daıarlaıtyn semınarııada oqyp, ony úzdik bitiredi. Ombyda oqyp júrgen kezinde sondaǵy jastarmen tize qosyp, «Birlik» ádebı úıirmesin qurysyp, onyń «Balapan» atty qoljazba ádebı jýrnalyn redaktsııalaıdy. 1917-1923 jyldary «Bostandyq týy», «Aqjol» gazetterinde jáne «Sholpan» jýrnalynda istep júrip halyq aǵartý jumysyna belsene aralasady. 1923-1926 jyldary Máskeýde kórkem ádebıet ınstıtýtynda oqıdy. 1927-1929 jyldary Býrabaıda, odan soń Petropavlda oqytýshylyq qyzmetter atqarady.
1912 jyly Qazan shaharynda «Sholpan» atty óleńder jınaǵy jaryq kóredi. «Batyr Baıan», «Oqjetpestiń qııasynda», «Qoılybaıdyń qobyzy», «Ótirik ertegi», «Shyn ertegi» poemalarynda adam janynyń, psıhologııalyq álemniń qupııa syrlaryn, ıirimderin, damý dıalektıkasyn asqan sheberlikpen kestelep órnekteı bilgen. Keńes jyldary eki óleńder jınaǵyn jarııalanǵan. Alǵashqysy - 1922 jyly Qazanda, ekinshisi Tashkentte basylyp shyqqan. Mektep oqýshylaryna, muǵalimderge arnap «Pedagogıka», «Bastaýysh mektepte ana tilin oqytý jóni» eńbekterin jarııalaǵan.
1929 jyly Jumabaev «Alqa» atty jasyryn uıym qurǵany úshin degen aıyptaýlarmen Máskeýdegi Býtyrka túrmesine qamalyp, 10 jyl aıdaýǵa kesilgen. 1936 jyly M. Gorkıı men E. Peshkovanyń aralasýymen bostandyq alyp, Qazaqstanǵa oralyp, Petropavl qalasyndaǵy mektepte orys tili men ádebıetinen sabaq bergen. 1937 jyly naýryzda Jumabaev Almatyǵa kelip, aýdarma isimen aınalysqan. 1938 jyly qaıtadan qamaýǵa alynyp, atý jazasyna kesilgen. Jumabaevtyń «Alystaǵy baýyryma» óleńin Mustafa Shoqaı «ıAsh Túrkistan» jýrnalynda jarııalaı otyryp, ony túrikshildik kúresi úshin eń paıdaly óleń dep baǵalaǵan.
Jumabaev - fılosof aqyn. Onyń «Qorqyt» poemasynda fılosofııadaǵy máńgilik taqyryp - ómir men ólim máselesin Qorqyt pen ajaldyń ańdysýy túrinde sýrettegen. Jumabaev Aqan seri, Bazar jyraý, Ábýbákir Dıvaev týraly zertteý úlgilerin jınaýǵa járdemdesken. Ol orys aqyn-jazýshylary I. Gete, G. Geıne, Ábý Fıras, A. Koltsov, M. Lermontov, A. Fet, I. Dmıtrıev, I. Mıatlov, A. Blok óleńderin, M. Gorkıı, V. Ivanov, D. Mamın-Sıbırıak, t.b. áńgimelerin qazaq tiline aýdarǵan. Jumabaev «Sholpannyń kúnási» áńgimesi arqyly qazaq ádebıetine psıhologııalyq taldaý, sana aǵymy ádisterin engizgen.
Aqyn 1960 jyly aqtalǵan soń, kitaptary Túrkııada jaryq kóre bastaǵan. Qazaqstanda Jumabaev shyǵarmalary 1989 jyly ǵana qaıtadan jarııalana bastady. Astana, Almaty jáne Petropavl qalalarynda kóshelerge Jumabaev esimi berilgen. Petropavl qalasynda jáne aqynnyń týǵan aýylynda eskertkish qoıylǵan. Soltústik Qazaqstan oblysynyń burynǵy Býlaev aýdany M. Jumabaev aýdany bolyp ataldy.
