Búgin Alash qozǵalysynyń qaıratkeri, ámbebap ǵalym Halel Dosmuhamedulynyń týǵan kúni

ASTANA. QazAqparat - Alash qozǵalysynyń qaıratkeri, bıologııa, zoologııa, medıtsına salalary boıynsha stýdent-shákirtterge arnap alǵash oqýlyq jazǵan ámbebap ǵalym, dáriger, folklorshy, pedagog, tilshi, qoǵam qaıratkeri, professor, Reseı Ǵylym akademııasy Ólketaný bıýrosynyń korrespondent-múshesi Halel Dosmuhamedulynyń (1883-1939) týǵan kúni.

Qazaq jurtyn-ilim-bilimge jetelegen, Alash arystarynyń biri Atyraý oblysynyń Qyzylqoǵa aýdanynda týǵan. Oral áskerı ýchılışesin, Peterbor áskerı-medıtsınalyq akademııasyn bitirgen. Stýdenttik ómiri saıası tolqýlarǵa toly kezeńmen tustas kelip, onyń saıası bilimin jetildirip, qalyp­tasýyna áser etti. Ol osy jyldary el ishinde úgit-nasıhat júrgizip, jergilikti «Fıkr» (Pikir), «Ýralskıı lıstok» gazetterine ma­qa­lalar jazyp, saıası tolqýlardyń mán-jaıyn halyqqa túsindirip otyrdy. 1909 jyly akademııany úzdik dárejeli dáriger ataǵymen, Altyn medalmen bitirip, ofıtser retinde kesimdi merzimdegi áskerı mindetin óteýge jiberilgen.

Aldymen Perm gýbernııasynda, keıin 2-shi Túrkistan, 2-shi Oral qazaq-orys atqyshtar batalonynda áskerı kishi dárigerlik qyzmet atqardy. 1913-1918 jyldary «Qazaq» gazetinde «Tamyr dári haqynda», «Sary kezik - súzek», «Juqpaly aýrý haqynda» syndy kásibı, áleý­met­tik-saıası taqyryptarda maqalalar jarııalap, ózindik oı-pikirin bildirip turǵan. Ǵalymnyń «Kak borotsıa s chýmoı sredı kırgızskogo naroda» atty kitaby óz kezeńinde oba indetine qarsy kúrestiń ádis-tásilderin túgel qam­tyǵan eńbek bolǵan.

Reseıdegi Aqpan tóń­kerisinen keıin qazaq dalasynda oblystyq, jalpy qazaq sezderin uıymdastyryp, ótkizýge atsalysqan. Máskeýde ótken Búkilreseılik musyl­mandar sezine qatysyp, І jalpyqazaq sezinen Búkilreseılik quryltaı jınaly­syna depýtattyqqa kandıdat retinde usy­nylǵan.

1917 jyly ІІ jalpyqazaq sezinde jarııalanǵan Alashorda úkimeti - Ult keńesi quramyna saılanǵan. Alash qaıratkerlerimen birge birinshi kezekte halyqty búlinshilikten qorǵaıtyn ulttyq ásker - halyq mılı­tsııasyn jasaqtaýǵa, Alash qoryn qurýǵa, elden alym-salyq qarajat jınaý isine kúsh salǵan. Ýaqytsha úkimetten bılikti kúshpen tartyp alǵan bolshevıkterdiń ústemdigi nyǵaıǵan tusta, Keńes úkimetiniń basshysy V.Lenınmen, Ult isteri jónindegi halyq komıssary I.Stalınmen betpe-bet kelissózder júrgizgen.

1920 jyly tamyzdyń 21-inde Túrkistan res­pýblıkasy halyq aǵartý komıssarıaty janynan Túrkistan halyqtarynyń oqý-aǵartý, mádenı jáne ǵylymı muqtajdaryn óteý úshin arnaıy uıymdastyrylǵan Bilim komıssııa­synyń músheligine, keıin tóraǵalyǵyna saılanǵan. Tashkenttegi halyq aǵartý ınstıtýtynda oqytýshy bolǵan. Orta Azııa (Túrkistan) ýnıversıteti medıtsına fakýltetiniń hırýrgııalyq emhana­synda ordınator, Túrkistan densaýlyq saqtaý halyq komıssarıaty alqasynyń múshesi jáne emdeý-sanıtarlyq bóliminiń meńgerýshisi qyzmetterin atqarǵan. Orta Azııa memlekettik baspa alqasynyń, keıin Qazaq memlekettik baspasy Shyǵys bóliminiń meńgerýshisi, Qazaq memlekettik baspa basqarmasy meńgerýshisiniń orynbasary qyzmetterin atqara júrip, otandyq ǵylymnyń damýyna da mol úles qosqan.

Onyń «Tabıǵattaný», «Janýarlar», «Adamnyń tán tirligi» (qazaqsha-oryssha jaratylystaný sózdigi), «Oqýshy­lardyń densaýlyǵyn saqtaý», «Dene bitimi jáne onyń jumysy týraly áńgimeler», t.b. oqýlyqtar men ǵylymı eńbekter jazǵan.

Sonymen qatar qazaq halqynyń tili men ádebıetine, tarıhyna qatysty materıaldar jınaqtap, tildiń dybys júıesiniń ózekti máselesi - sıngarmonızm zańyn zerttegen. «Qazaq-qyrǵyz tilderindegi sıngarmonızm zańy», «Shernııaz sheshen», «Alash ne sóz?», «Buqaradaǵy Kógiltash medresesin salý týraly ápsana», «Tillá-Qary men Shırdor medreselerin salǵyzǵan Jalańtós batyr shejiresi», «Dıýanı luǵat at-túrik», «Kenesarynyń sońǵy kúnderi», «Qazaq ádebıe­tiniń tarıhy» sııaqty, t.b. ǵylymı-teorııalyq eńbekter jazyp qaldyrǵan. «Murat aqyn sózi», «Isataı - Mahambet», «Alaman» jınaqtaryn shyǵarǵan.

1932 jyly Keńes ókimeti uıymdastyrǵan qýǵyn-súrgin saıasaty kezinde tutqyndalyp, OGPÝ úshtiginiń sheshimimen Voronej qalasyna 5 jylǵa jer aýdarylǵan. Onda júrip Densaýlyq saqtaý jáne gıgıena ınstıtýtynda bólim meńgerýshisi, balalardy em­deý-saqtandyrý ambýlatorııasy meń­gerýshisiniń orynbasary sekildi qyzmet istegen.

1938 jyly shildeniń 26-ynda jalǵan saıası aıyppen ekinshi ret tutqynǵa alynyp, áýeli Máskeý, keıin Almaty túrmesinde otyrǵan. 1939 jyly sáýirdiń 24-inde áskerı trıbýnaldyń úkimimen atý jazasyna kesilgen. Ǵalymnyń isi tek 1958 jyly aqpannyń 28-inde Qazaq KSR Joǵarǵy sotynyń Qylmystyq ister alqasynda qaıta qaralyp aqtalǵan.

Ǵalymǵa týǵan jeri Atyraý oblysy Mııaly ken­tinde eskertkish qoıylǵan. Atyraý ýnıversıtetine, Almaty jáne Atyraý qalalaryn­daǵy kóshelerge esimi berilgen.