Búgin Ahmet Baıtursynuly atylǵan kún
Tarıhı derekterge zer salsaq, aty shýly úshtiktiń ǵulama ǵalymdy atý týraly alǵashqy sheshimi 1930 jyldyń 4 sáýirinde shyqqan bolatyn. Keıin bul sheshim birneshe ret ózgertilip, tipti Ahmet Baıtursynulyna orys zııalylarynyń ózi arasha túsedi. Osylaısha ol aıdaý men qýǵynnyń arasynda adam tózgisiz jaǵdaıda ómir súrse de 1937 jylǵa deıin qazaq múddesine qyzmet etýge múmkindik alady. 1937 jyly 8 qazanda sońǵy ret tutqyndalyp, 8 jeltoqsanda atý jazasyna kesildi.
Bıyl alash aıbozynyń týǵanyna 150 jyl tolǵany UNESCO kóleminde atap ótildi. Sol mereıtoıdyń logıkalyq túıini Ahmet Baıtursynulynyń atylǵan kúnimen túıindelmekshi.
«Ult ustazy Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵynyń qorytyndy jıyny retinde Almatydaǵy Ulttyq kitaphanada onyń 12 tomdyq shyǵarmalar jınaǵynyń tusaýkeseri ótedi. Mundaǵy maqsat – ult ustazy shyǵarmalaryn nasıhatttap, alash ardaqtysynyń jazyqsyz atylǵan kúnin eske alý, rýhyna duǵa baǵyshtaý. Sharany Almaty qalasy Mýzeıler birlestigi, QR Ulttyq kitaphana men Ahmet Baıtursynuly «Til — qural» ǵylymı zertteý ortalyǵy», - deıdi Ahmet Baıtursynuly memorıaldy mýzeı úıiniń dırektory Raıhan Imahanbet.
Ahmet Baıtursynuly 1872 jyldyń 5 qyrkúıeginde qazirgi Qostanaı oblysy, Jangeldi aýdany Aqkól aýylynda dúnıege kelgen. 1937 jyldyń 8 jeltoqsanynda Almatyda atý jazasyna kesildi. Aqyn, lıngvıst, ádebıetshi, túrkitanýshy, pýblıtsıst, pedagog, aýdarmashy, memleket qaıratkeri, qazaq til bilimi men ádebıettaný ǵylymdarynyń negizin salýshy, ulttyq jazýdyń reformatory, arab grafıkasynyń negizinde qazaqtyń tól álipbıin túzip, tóte jazýdyń kómegimen «Qazaq» gazetin uıymdastyrdy, ulttyq jýrnalıstıkany damytty. Alashorda úkimetiniń múshesi bolǵan. Onyń 1929 jyldyń 12 mamyryna deıingi ómirbaıany óz qolymen jazylyp, tarıhqa qattalǵan.
1882-84 jyldary keıde el ishindegi saýatty adamdardan, keıde jaqyn mańdaǵy aýyl mektepterinen bilim alyp, saýat ashady. 1886-1891 jyldary Torǵaıdaǵy eki satyly (ár synyby 3 jyldan) orys-qyrǵyz (qazaq) ýchılışesinde oqydy.
1891-1895 jyldary Orynbor qazaq muǵalimder mektebinde bilimin tereńdetti. Bul mektepti bitirgender 6 jyl muǵalim bolyp jumys isteýge mindetti edi. Osylaısha 1895-1891 jyldary ártúrli aýyl mektepterinde, keıin oblystyq mektepte, eki synyptyq (eki satyly) oqý mekemelerinde jumys istedi.
1901-1909 jyldary óz betimen bilimin tolyqtyryp, shyǵarmashylyqpen aınalysady.
1909 jyly Qarqaraly qalasyndaǵy eki synyptyq ýchılışeniń meńgerýshisi bolyp júrgende Semeı gýbernatory Troınıtskıdiń ókimimen tutqyndalyp, Semeı túrmesine jiberiledi.
1909 jyldyń 1 shildesinen 1910 jyldyń 21 aqpanyna deıin jandarmnyń anyqtaýyna deıin sol túrmede otyrady. Túrmeden bosaǵanymen Qazaqstan aýmaǵynda turýǵa tyıym salynady. Tek Reseıdiń basqa gýbernııasynda turýǵa ruqsat etiledi.
«Meniń tańdaýym Qazaqstanǵa jaqyn jatqan Orynbor qalasy boldy, munda 1910 jyldyń 10 naýryzynda keldim», - dep jazady ózi.
1910-1918 jyldary qazaq tiliniń dybystyq júıesin, grammatıkalyq qurylymyn, qazaq álipbıi men emlesin ǵylymı dáıekpen retke keltirip, qazaq tiliniń leksıkalyq qorymen sıntaksıstik qurylymyn ózge tilderdiń yqpalynan tazartýǵa kúsh saldy. Sol maqsattyń jeteginde qazaq til bilimi, ádebıettaný, túrkologııa salasyna negiz bolǵan ǵylymı eńbekterin qurastyryp bastady. Qazaq pýblıtsıstıkasy men ǵylymı tilin jasandy, qasań sıpattan aryltyp, halyq tiline jaqyndatý úshin tól termınologııanyń negizin qalady.
1918 jyldan 1919 jyldyń basyna deıin «Alash-Orda» quramynda qyzmet isteıdi.
1919 jyly naýryzǵa deıin Alash-Orda úkimetiniń Torǵaı oblysy bóliminiń múshesi boldy.
1919 jyly naýryzda Alash-Orda úkimeti atynan Máskeýge Keńes úkimetimen kelissózge qatysty.
Onyń tabandylyǵynyń arqasynda sáýirde Alash-Orda basshylary men múshelerine Keńes úkimetiniń keshirimi jarııalandy.
1919 jyldyń ekinshi jartysynan 1920 jyldyń sońyna deıin «Qazaq ólkesiniń áskerı-tóńkeristik komıtetinde» komıtet múshesi bolyp qyzmet etedi.
1920 jyly sol kezdegi birinshi basshy V.I. Lenınge Máskeýdiń Qazaqstandy basqarý isindegi qatelikterin synap, hat joldady. Qazrevkom múshesi retinde Qazaqstannyń Reseımen shekarasynyń qalyptasý isine atsalysty. 1919 jyldyń 27 tamyzynda Búkilreseılik ortalyq atqarý komıtetiniń «Qostanaı ýezin Chelıabınsk oblysyna qosý týraly» sheshimine qarsy jazǵan saıası narazylyǵy Qostanaı ólkesin bólshektenýden qutqaryp qaldy.
1921 jyldan bastap Qazaqstandaǵy jaýapty laýazymdarda qyzmet atqardy. Atap aıtsaq, Oqý-aǵartý isi jónindegi birinshi halyq komıssary, Halyq aǵartý komıssarıaty janynan qurylǵan Akademııalyq ortalyqtyń tóraǵasy, Qazaq halyq aǵartý komıssarıaty janyndaǵy Ǵylymı-ádebı komıssııanyń tóraǵasy, alqa múshesi sııaqty laýazymdarda eńbek etti.
1921-1928 jyldary Halyqqa bilim berý ınstıtýtynda qazaq tili men ádebıeti, qazaq mádenıeti pánderinen dáris oqyǵan.
1926-1928 jyldary Tashkenttegi Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtynyń Qazaq tili men ádebıeti kafedrasynyń dotsenti boldy.
1928 jyldyń 1 qazanynda Qazaq halyq aǵartý komıssarıatynyń usynysymen Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń Qazaq tili kafedrasyna professor lazaýyzymyna shaqyrylady.
1929 jylǵy maýsymnyń basynda Alash qozǵalysy qaıratkerlerimen birge Almatyda tutqynǵa alynyp, Máskeýdegi Býtyrka abaqtysyna tergeýge jóneltiledi. Aty shýly «úshtiktiń» 1930 jylǵy 4 sáýirdegi sheshimi boıynsha atý jazasyna kesilgen edi. Biraq bul sheshim birneshe ret ózgertilip, 1931 jyly qańtarda 10 jylǵa kontslagerge aýystyrylsa, 1932 jyldyń qarashasynda 3 jylǵa Arhangelskige jer aýdarylady. Al 1933 jyly mamyrda densaýlyǵynyń nasharlaýyna baılanysty qalǵan merzimdi Batys Sibirde aıdaýda júrgen otbasymen birge ótkizýge ruqsat beriledi.
1934 jyly M.Gorkııdiń jubaıy E.P. Peshkovanyń ara túsýimen otbasymen birge merziminen buryn bosap, Almatyǵa oralady.
Sol kezden 1937 jylǵa deıin túrli mekemelerde aýyq-aýyq jumys isteıdi. 1937 jyly 8 qazanda sońǵy ret tutqyndalyp, 8 jeltoqsanda atý jazasyna kesildi.
Eń alǵash jaryq kórgen ádebı jınaǵy – «Qyryq mysal» (1909 j.). Ekinshi kitaby – «Masa» (1911j.).
Sondaı-aq A.S. Pýshkın, M.ıÝ. Lermontov, F. Volter, S.ıA. Nadson óleńderin aýdardy.
Ǵylymı eńbekteri: 1911-1912 jyldary tóte jazý negizinde «Álippe» túzip, Ýfa, Orynbor qalalarynyń baspahanalarynan basyp shyǵardy. 1912-1925 jyldary «Oqý quraly» atty eńbegi 7 ret (keıingi derekter boıynsha 8 ret) jetildirilip basyldy.
1926 jyly «Álip-bıdiń» jańa túrin jazdy.
«Til – qural» atty úsh bólimnen turatyn, úsh shaǵyn kitap bolyp jarııalanǵan eńbegi jáne bar.
1913 jyly «Qazaq» gazetiniń úsh sanynda «Qazaqtyń bas aqyny» degen kólemdi maqalasy shyqty. Bul Abaıǵa qazaq jazba ádebıetiniń tórin usynǵan eńbek edi.
1923 jyly Máskeýde júrip «Er Saıyn» jyryn alǵysóz ben túsinikteme bere otyryp shyǵardy.
1926 jyly «23 joqtaý» kitaby jaryq kórdi. Dál sol jyly «Ádebıet tanytqysh» ta baspa betin kórdi.
Ahmettanýshy Raıhan Imahanbettiń deregi boıynsha, arhıv qujattary Ahmet Baıtursynulynyń «Mádenıet tarıhy», «Ýgolovnyı kodeks RSFSR» atty kitaptary bolǵanyn aıǵaqtaıdy. Atalǵan eńbekter áli tabylmaı otyr. Ǵalym ózi jazǵan ómirbaıanynda 14 kitaby basylǵanyn aıtady. Qazirgi ahmettanýshylardyń paıymynsha, 20 kitaby baspadan jaryq kórip, 3 qoljazbasyn baspaǵa usynǵanymen shyǵarýǵa múmkindik bolmaǵan.
