Búgin Ábdijámil Nurpeıisov 95 jasqa toldy
Ábdijámil Nurpeıisov 1924 jyldyń 22 qazanynda Qyzylorda oblysynyń Aral aýdany Qulandy poselkesindegi Úshkóń aýylynda dúnıege kelgen. Ol qazaq ádebıetine zor úles qosqan sýretkerlerdiń biri, qoǵam qaıratkeri.
Ábdijámil Kárimuly Nurpeıisov 1942 jyly orta mektepti bitirgennen keıin áskerge shaqyrylyp, Ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa qatysqan. Qysqa merzimdi kýrstardy bitirgennen keıin Ońtústik jáne Prıbaltıka maıdanynda, Lýgansk túbinde mınomet rotasynda saıası qyzmetker, keıin shtabıst retinde Baltyq mańynda Kýrlıand platsdarmyndaǵy shaıqastarǵa qatysty. Jazýshy estelik kitabynda ózi týraly «1943 jyldyń naýryz aıynda leıtenant boldym. Áýeli ushqyshtar kýrsyn oqyttym. Kýrs maǵan qıyn boldy. Áýege kóterilgen kezde de, ushaqty qondyrý da maǵan qıynǵa soǵatyn», deıdi.
Jazýshy 1946 jyly armııa qatarynda júrip-aq «Kýrlıandııa» romanyn jazýǵa kirisken. Eńbegin bitirip baspaǵa bergen soń, bir jyl Qazaq memlekettik ýnıversıtetinde oqyǵan. 1954 jyly Máskeýdegi M.Gorkıı atyndaǵy Ádebıet ınstıtýtyna túsip, ony 1956 jyly bitirdi. Tyrnaqaldy kitaby úshin Jambyl atyndaǵy respýblıkalyq syılyqtyń ıegeri atandy. Proza salasynda úzbeı eńbektenýimen qatar, ótkir synymen, pýblıtsıstıkalyq maqalalarymen de kózge tústi. 1962-1964 jyldary «Juldyz» jýrnalynyń bas redaktory bolyp qyzmet etse, Qazaq SSR-i Joǵarǵy Keńesiniń depýtaty boldy. 1964 jyldan beri uzaq jyldar boıy biryńǵaı shyǵarmashylyq qyzmetpen shuǵyldanyp, naryq zamanynda halyqaralyq PEN klýbyn uıymdastyryp, oǵan prezıdent boldy. 1974 jyly KSRO memlekettik syılyǵynyń laýreaty, 2001 jyly Máskeýdegi Halyqaralyq Ádebı qordyń «Za chest ı dostoınstvo», 2003 jyly Halyqaralyq M.Sholohov atyndaǵy syılyqtardyń laýreaty atanǵan. Qyzyl Juldyz, Eńbek Qyzyl Tý, «Qurmet Belgisi» ordenderimen jáne medaldarmen marapattalǵan. XX ǵasyr qazaq ádebıetine mol úles qosqan sýretkerlerdiń biri – Ábdijámil Nurpeıisovtiń «Qan men ter» trılogııasy, basqa da shyǵarmalary otyz shaqty shetel tiline aýdarylyp, ulttyq ádebıetimizdi dúnıejúzine tanytyp, álem ádebıetshileri qasqa-jaısańdarynyń úzdik baǵasyna ıe boldy.
«Qan men ter» trılogııasy, «Sońǵy paryz» dılogııasy Á.Nurpeıisovtiń ǵana emes, kúlli qazaq ádebıetiniń tabysy. «Qan men ter» trılogııasy orys, frantsýz, ıspan, cheh, rýmyn jáne túrik tilderine aýdarylǵan. Osy roman boıynsha jasalǵan ınstsenırovkasy M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq qazaq drama teatrynyń repertýarynan turaqty oryn alyp, ekranǵa shyǵarylǵan. Tańdamaly ádebı-syn maqalalary «Tolǵaý» (keıinnen «Júregi toly jyr edi») degen atpen qazaq jáne orys tilderinde jeke kitap bolyp shyqqan. 1985 jyly «Aqbıdaı týraly ańyz» atty ocherkter jınaǵy jaryq kórgen. A.Chehovtyń, M.Gorkııdiń, Nazym Hıkmettiń, ıspan jazýshysy A.Kesonyń shyǵarmalaryn qazaq tiline aýdarǵan.
Jazýshynyń eren eńbegi eldiń, memlekettiń joǵary baǵasyna ıe boldy. Jazýshy retinde «Eńbek Qyzyl Tý», «Qurmet belgisi», Qazaqstan memleketiniń «Otan» ordenimen marapattalǵan. Ol – SSSR Memlekettik syılyǵynyń ıegeri. Bul mártebeli syılyqty jazýshylardan Qazaqstanda úsh qalamger - Muhtar Áýezov, Ábdijámil Nurpeıisov, Juban Moldaǵalıev qana alǵanyn aıta ketý kerek.
