Birjan Hasanǵalıev: Tegimdi ózgertýime ákem ishteı qarsy boldy
ALMATY. KAZINFORM – Búgin áıgili kompozıtor, talantty ánshi, QR Memlekettik syılyǵynyń ıegeri, Qazaqstannyń halyq ártisi Eskendir Hasanǵalıevtiń týǵan kúni. Osy oraıda, daryndy tulǵanyń uly Birjan Hasanǵalıevpen suhbat qurdyq.
— Birjan Eskendiruly, áńgimeniń álqıssasyn Eskendir Hasanǵalıevtiń 85 jyldyǵyna arnalǵan is-sharalardan bastasaq…
— Ákem tiri bolǵanda 85 jas mereıtoıyn toılap jatýshy edik. Amal neshik, Allanyń jazǵanyna kónemiz.
Byltyr Almaty qalasynyń memlekettik arhıvinde Eskendir Hasanǵalıevtiń qurmetine mýzeı buryshy ashyldy. Kompozıtordyń shyǵarmashylyǵy men eńbegi halyqqa tıesili. Sondyqtan onyń qoljazbalary, nagradalary, fotoalbomdary, syılyqtary, kitaptary, ordenderi men medaldari memlekettik arhıvte saqtalýy kerek dep sheshtik. Osylaısha, 100-den astam eksponat memlekettik saqtaýǵa qabyldandy.
Osy jyldyń 7 aqpanynda Almaty mýzeıinde «Atameken — el rýhy» atty kórme ashyldy. Onda Eskendir Hasanǵalıevtiń ómiri men shyǵarmashylyǵynan syr shertetin 80-ge jýyq qundy jádiger qoıyldy.
11 aqpan kúni qalalyq ashyq bokstan týrnır uıymdastyryldy.
13 aqpanda «Respýblıka saraıynda» Eskendir Hasanǵalıevke arnalǵan «Aınaldym elim» kontserti ótedi.
Budan bólek, 19 aqpan kúni Qurmanǵazy atyndaǵy qazaq ulttyq konservatorııasynyń kishi zalynda Eskendir Hasanǵalıevtiń romanstar keshi bolady.
25 aqpanda Ulttyq kitaphanada «Eskendır Hasangalıev. Jızn v mýzyke. Mýzyka v jıznı» kitabynyń tusaýy kesiledi. Avtory — ózim.
26 aqpanda Eskendir Hasanǵalıevtiń 85 jyldyǵyna arnalǵan VII «Kóshpendilir áýeni» dástúrli oryndaýshylar baıqaýy bastalady.
— Jazýshylyq qyryńyz týraly bilmegen edik…
— Jazýshylyq — adamnyń ishki álemin, oılaryn jáne emotsııalaryn kórkem til arqyly jetkizetin óner. Ákem men úshin — úlgi, ónege mektebi edi. Ol kisi ómirden ozǵan kezde qatty qınaldym. Sondyqtan ishtegi dúnıeni qaǵazǵa túsirý kerek boldy. Áýeli, estelikter jaza bastadym.
Ákem jaıynda men kitap jazbaǵanda kim jazady? Іshte osyndaı suraq týyndady. Sóıtip, ákemniń 85 jyldyǵyna oraı jazyp shyqtym.
Jaqsy minez ben aqyl ekeýi birikkende, adamgershilik qasıetter paıda bolady ǵoı. Meniń ákemniń boıynda osy eki qasıet te bar edi. Ony maqtan tutamyn.
— Kitap nege oryssha jazyldy?
— Qazaq mektebinde oqydym, ana tilimdi jetik bilemin, qurmetteımin. Biraq, ádebı tilde tulǵanyń obrazyn ashý, ómiri men shyǵarmashylyǵyn baılanystyra otyryp jazý maǵan qıynyraq boldy. Sondyqtan áýeli orys tilinde jazý kerek dep sheshtim. Aldaǵy ýaqytta qazaq tiline aýdarylady. Kitapta Eskendir Hasanǵalıevtiń kópshilik bile bermeıtin qyry, erekshe qasıetteri, shyǵarmashylyǵy bári qamtyldy.
— Eskendir Hasanǵalıev shabytynyń jemisi bolǵan «Atameken» ánine bıyl 55 jyl. Boıdaǵy rýhty oıatatyn mýzykalyq týyndynyń shyǵý tarıhyn eske alsaq…
— «Atameken» áni 1970 jyly shyqqan. Bastapqyda týǵan ólkege degen saǵynyshtan áýen týady. Uzaq tolǵanystardan keıin, áýenge sóz jazylady. Daıyn bolǵan soń, Eskendir Hasanǵalıev ony Qadyr Myrza Álige tyńdatady. Áýen aqynǵa birden unap qalady. Ol ákeme: «Rýhty oıatyp, jiger-kúsh beretin naǵyz patrıottyq án eken. Ony bir aýylǵa nemese bir oblysqa emes, búkil qazaq halqyna arnaý kerek», — dep usynys jasaıdy.
Ult rýhanııatynda esimderi altyn árippen jazylǵan Qadyr Myrza Áli men Eskendir Hasanǵalıevtiń shyǵarmashylyq odaǵynan týǵan týyndy birden halyq súıispenshiligine bólenedi.
Qazaq jerinde emes, shetelderde de tanyldy. Jarty ǵasyrdan astam ýaqyt buryn jazylǵan maǵynaly án bul kúnde óz rýhyn joǵaltqan joq. Kez kelgen qazaq kontsertinde shyrqalady. Birde-bir memlekettik deńgeıdegi merekelik saltanatty jıyn «Atameken» áninsiz ótpeıdi. Bul — qazaq júreginiń jyryna aınalǵan án.
— Resmı derekterge súıensek, án óneriniń jaryq juldyzy ómiriniń sońyna deıin 200-den asa án, romans, horǵa arnalǵan áýen jazǵan eken. Sondaı-aq ózge ult aqyndarynyń sózine jazylǵan birqatar áni bar…
— Ákemniń ánshiligi bir bólek, kompozıtor retinde uıǵyr, tatar, bashqurt, nemis, frantsýz, koreı aqyn óleńderine án, romans jazǵan. Onyń shyǵarmashylyǵynyń ereksheligi — osy. Sonymen qosa, sol ánderdi ózi oryndady. Bir shýmaǵy qazaq tilinde bolsa, ekinshi shýmaǵy basqa ulttyń tilinde bolatyn.
— Eskendir Hasanǵalıev nege anasynyń tegin alǵan?
— Ákem naǵashylarynda tárbıelenip óskendikten sol kisilerdiń atymen tarıhta qaldy. Týǵan ákesi — Qubash Ibrashev, anasy — Qanash Ótegenqyzy. Týǵan atam 1942 jyly 24 jasynda aýyryp qaıtys bolady. Sóıtip, naǵashy atasy Ótegen Hasanǵalıev pen Baqııa ájesi ony qamqorlyǵyna alady. Eskendir Hasanǵalıev 1961 jyly eń alǵashqy shyqqan «Anaǵa sálem» ánin týǵan sheshesi Qanashqa emes, ájesi Baqııaǵa arnaǵan. Naǵashy atasy men ájesin qatty jaqsy kórgen. Ókinishke oraı, Qubash atamnyń aty umyt qaldy. Ákem týǵan ákesi týraly keıin bilgen.
— Atańyzdyń atyn shyǵarý týraly oı bolmady ma?
— Jıyrma jasymda famılııamdy, ıaǵnı tegimdi Ibrashev dep ózgertkim keldi. Biraq, ákem ishteı oǵan qarsy boldy. Men sony sezdim, kórdim. Sodan keıin oıymnan bas tarttym.
Hasanǵalıev degen teg — brend. Barsha qazaq tanıdy. Osylaısha, Hasanǵalıev bolyp qaldym. Balalarym da Hasanǵalıevter.
Kitabymda Qubash Ibrashev týraly bar. Ibrashev teginiń bizdiń ómirimizde alatyn orny erekshe jáne mańyzdy.
— Eskendir Hasanǵalıev ómiriniń sońyna deıin sahnaǵa shyǵyp, kórermeniń ystyq yqylasyna bólengen jan. Dese de, oryndalmaı qalǵan armany bar ma?
— Armansyz adam bola ma? Eskendir Hasanǵalıev «Eńbek eri» ataǵyna ábden laıyqty tulǵa edi ǵoı. Biraq tiri kezinde ony ala almady. Áli de kesh emes dep oılaımyn.
Eskendir Hasanǵalıev — uly kompozıtor ári keremet ánshi. Alla ákeme eki talantty birdeı bergen. Ónerdiń eki salasynda da zor jetistikke jetti. Memleket tarapynan joǵary marapat berilse, halyq ta, urpaǵy — biz de qýanar edik.
— Kompozıtordyń uly bolýdyń qıyndyǵy men ereksheligi nede?
— Eń aldymen, zor jaýapkershilik júkteledi. Meniń mıssııam — Eskendir Hasanǵalıevtiń murasyn óskeleń urpaqqa jetkizý.
Ereksheligine toqtalar bolsam, mýzykanyń qalaı týatynyn kórip óstim. Bul protsess birneshe ýaqytqa sozylatyn. Ákem asyqpaı, izdenip, árbir bóligin damytatyn. Al mýzyka daıyn bolǵanda, alǵash bolyp ony estıtinder árdaıym anam ekeýmiz bolatynbyz.
— Urpaǵy demekshi, atasynyń jolyn qýǵan ul-qyzdaryńyz bar ma?
— Árıne, úsh kishkentaıym bar. Úlken qyzymnyń aty — Zere, 11 jasta, 9 jastaǵy Nursultan jáne kenjem Nuresken. Zere men Nursultan Kúlásh Baıseıitova atyndaǵy mýzykalyq mektepte oqıdy.
Balalarymdy mýzyka salasyn tańdaýǵa májbúrlep jatqan joqpyn. Bastysy, jaqsy bilim alýy kerek. Al eger qabileti bolyp tursa, ózderi «mýzykant bolǵym keledi» dep usynys tastap jatsa, árıne, qoldaımyn. Tańdaýy basqaǵa tússe, oǵan da qoldaý bildiremin.
