Bireýge mal qaıǵy, bireýge jan qaıǵy… Iran-Izraıl janjaly kimge paıdaly
ASTANA. KAZINFORM – 19 sáýir, jumaǵa qaraǵan túnde Izraıl Irannyń áskerı nysandaryna qarsy qarymta soqqy jasaǵandaı syńaı tanytty. Bul jaıynda keminde birneshe amerıkalyq BAQ birden aqparat taratty. Aıtalyq, Bloomberg Vashıngtondaǵy aty atalmaǵan sheneýnikterge silteme jasaı otyryp, Izraıl 18 sáýir, beısenbide AQSh-qa 13 sáýirdegi shabýylǵa jaýap retinde bir-eki kún ishinde Iran nysandaryna soqqy beretinin eskertti dep jazdy. Esterińizge sala keteıik, Iran da sol bir shabýyly qarsańynda Parsy shyǵanaǵy elderiniń kóptegen dıplomatyna josparlary jaıly eskertken. Al olar óz kezeginde bul týraly AQSh-qa habarlap, sodan keıin Izraıl de qulaǵdar bolǵan edi. Taıaý Shyǵysta soǵys jalǵasa ma, joq pa? Kazinform halyqaralyq sholýshysy Sultan Ákimbekov osy saýalǵa jaýap izdep kórgen edi.
Izraıl óńirlik koalıtsııa qurmaq
Tegerannyń bastapqydaǵy-aq jospary shabýyldy áserli etip kórsete otyryp, úlken soǵystyń bastalýyna alyp kelmeıtindeı etip jasaý bolǵan sııaqty. Túptep kegende, Iran shabýylynyń shyǵyny da mardymsyz bolyp shyqty. Tek, Iran tarapy ushyrǵan 350 zymyran men ushqyshsyz ushý apparattaryn qaǵyp túsirýge Izraıl, AQSh, Ulybrıtanııa jáne Iordanııa áýe shabýylyna qarsy qorǵanysy atqan zymyrandar qunyn, ıaǵnı jelge ushqan mıllıardtardy aıtpaǵanda.
Osy oqıǵadan keıin Iran Sırııada 1 sáýir kúni óltirilgen eki joǵary shendi general úshin kek alý operatsııasy aıaqtalǵanyn asyǵa málimdedi. Degenmen, Izraıl jaýap qaıtarar bolsa, onda munan da kúshti soqqy bolatyndyǵyn da eskertýdi umytqan joq.
Búkil álem ishten tyna Izraıldiń jaýap reaktsııasyn kútken-di. Biraq, qarymta soqqy birden bolmady. Amerıkalyq BAQ-ta taralǵan aqparatqa qaraǵanda, AQSh Izraıldi Iranǵa birden qarymta soqqy jasamaýǵa kóndirgen syńaıly. Degenmen, mundaı múmkindik Izraıldiń áskerı kabınetinde qarastyrylǵan. Atalǵan komıtet múshesi Bennı Gantst: «Iran qaýip-qaterine qarsy óńirlik koalıtsııa quramyz ári ózimizge qolaıly ýaqytta, ózimiz qajet dep sanaıtyn túrde Irandy qun tóleýge májbúrleımiz», - degen edi.
Bul jaǵdaıda Gantstiń óńirlik koalıtsııa qurýǵa qatysty aıtqan sózi nazar aýdararlyqtaı boldy. Koalıtsııa degende tek AQSh pen Ulybrıtanııa ǵana meńzelmegeni túsinikti. Máselen, Iordanııa qosylýy múmkin. Odan qalsa, 13 sáýirde soqqy jasalatyndyǵy týraly aqparatty AQSh qulaǵyna jetkizgen keıbir arab elderi «Avraam kelisimi» aıasynda Izraılmen ýaǵdalastyqqa daıyn bolýy da yqtımal. Jalpy, Izraıl men arab elderiniń arasynda atalǵan kelisimdi jasasý múmkindigine qatysty másele Donald Tramp AQSh prezıdenti bolyp turǵan kezde talqylanǵan bolatyn. HAMAS 7 qazan kúni Izraılge lańkestik shabýyldy dál osy kelisimdi boldyrmaý maqsatynda jasady degen de pikir bar, ıaǵnı atalǵan kelisimde HAMAS múddesi qorǵalmaǵan-mys.
Joǵary shendi ızraıldik saıasatkerdiń sózin dıplomatııa tiline aýdarar bolsaq, «Izraıl Iranǵa edel-jedel soqqy jasamaıdy, óıtkeni AQSh ótinish jasady» degendi bildiredi. Vashıngton jaǵdaıdyń ýshyqqanyna múddeli emes. Sebebi, jaǵdaı ýshyǵar bolsa, onda ózine de osynaý jańa úlken soǵysqa aralasýyna týra keledi. Munan bólek, AQSh Taıaý Shyǵystaǵy qarym-qatynasty retteýge qatysty josparyn táýekelge ushyratqysy kelmeıdi. Óıtkeni, «Avraam kelisimi» óńirdegi jaǵdaıdy retteý úshin oılap tabylǵan edi.
Gantstiń taǵy bir mańyzdy málimdemesi bar: «Qaýipti syn-qaterge tótep bergen biz qurǵan strategııalyq alıans pen óńirlik yntymaqtastyq júıesi qazir jáne barlyq ýaqytta da nyǵaıýy tıis». Bul rette ol Izraıldiń 13 sáýirdegi soqqy jasaýmen baılanysty jaıtty emes, kerisinshe 7 qazandaǵy oqıǵaǵa jáne odan keıin Gaza sektoryndaǵy Izraıl operatsııasyna óńirdegi musylman elderiniń reaktsııasyn meńzep otyr.
AQSh-ta Izraılge yqpal etetin tásil bar
Shyndyǵynda da musylman elderiniń reaktsııasy tipti Gaza sektorynda gýmanıtarlyq daǵdarys týyndaǵan kezde de barynsha ustamdy boldy. Sonymen birge olar Taıaý Shyǵystaǵy úlken soǵysqa múddeli emes ekendigi de aıqyn. Soǵys týyndaǵan jaǵdaıda olar janjaldan tys qala almaıtyndyǵy da anyq.
Máselen, 13-15 sáýirde áýe tasymaly toqtap qaldy. Dál osy jaıt Shyǵanaqtaǵy arab elderiniń ekonomıkasy úshin qolaısyzdyq týdyrdy. Munaı óndirýmen, kólik tasymalymen, halyq arasyndaǵy dúrbeleńmen jáne basqa da mańyzdy sáttermen baılanysty problemalardyń týyndaýy óńirdegi Birikken Arab Ámirlikteri, Qatar, Saýd Arabııasy syndy elder júzege asyryp otyrǵan damý modeli úshin óte aýyr tıetindigi anyq.
Sondyqtan olar Izraıl bolmaǵannyń ózinde, AQSh-qa Irannyń shamyna tımeýge kóndirý úshin barlyq dıplomatııalyq kúsh-jigerdi qosýy tıis bolatyn. Degenmen, bul jaǵdaıda Vashıngtondy sendirýdiń de asa qajeti bola qoıǵan joq. Prezıdent Djo Baıden ákimshiligi onsyz da bul soǵysty qalap otyrmaǵany anyq ári Izraılge yqpal etetin tásili de bar.
Máselen, Izraıldiń emes AQSh-tyń buqaralyq aqparat quraldary jazǵan 19 sáýirdegi Iranǵa soqqy Isfahandaǵy áskerı bazaǵa jasalǵan. Al bul áskerı baza Netanzdegi ıadrolyq nysandy qorǵap tur ári ol reseılik S-300 áýe shabýylyna qarsy qorǵanys keshenimen jaraqtandyrylǵan.
Eskere keterligi, 13 sáýirdegi Iran tarapynyń negizgi soqqysy Izraıldiń Negev shólindegi áskerı bazasyna jasaldy. Izraıl tarapy atalǵan bazanyń azdap zaqymdanǵanyn, sonymen qatar jergilikti bedýınderden bir balanyń jaraqat alǵanyn jasyrǵan joq.
Iran Isfahan aýdanyndaǵy jarylystyń birneshe ushqyshsyz ushatyn apparatpen baılanysty ekendigin málimdedi. Olar sonymen qatar zymyranmen soqqy jasalǵanyn teristep otyr. Iran ǵarysh agenttiginiń resmı ókili Hoseın Dalırıannyń málimdeýinshe, áýe shabýylyna qarsy qorǵanys kúshimen birneshe ushqyshsyz ushatyn apparat qaǵyp túsirilgen. Al zymyranmen soqqy jaıly eshqandaı málimet aıtylmaıdy.
Demek, Iran «túımedeıdi túıedeı» qylmaýǵa, tipti Isfahan túbindegi áskerı bazaǵa shabýyldan kelgen áserdi meılinshe azaıtyp kórsetýge tyrysady. Árıne, bir apta buryn Izraılge qaraı ushyrylǵan birneshe júzdegen zymyran men áýe shabýylyna qarsy qorǵanystyń nátıjesinde kókte jarylǵan zymyrandardyń jarqyl-jurqylyna qaraǵanda sanaýly ǵana ushqyshsyz apparattyń atyp túsirilýi aıta qoıarlyqtaı áser bermeıtindigi de túsinikti.
Sondyqtan da qazirgi ýaqytta Izraıl de, Iran da ózderine qajetti áreketterin jasap boldy ári osymen shekteledi dep boljaýǵa bolady. Alaıda munyń áli de naqty derek emestigi de túsinikti. Jaǵdaı óte jyldam ózgerip otyrady.
Izraıl Iranǵa shabýyl jasamaıdy, ornyna ne almaq?
Izraıl ustamdyq tanytqany úshin ne alýy múmkin ekendigin de boljap kórýge bolady. Isfahanǵa jasaǵan bolmashy shabýylyna bir kún ótkennen keıin, 20 sáýir kúni AQSh kongresi Izraılge 26,4 mlrd dollar mólsherinde kómek kórsetý máselesine daýys berdi. Bul kómektiń 4 mlrd dollarǵa jýyǵy áýe shabýylyna qarsy qoldanatyn zymyran túrinde bolmaq. 13 sáýirdegi Iran soqqysyn toıtarý úshin Izraıl mundaı zymyranyn óte kóp mólsherde shyǵyndaǵan edi. Endi onyń ornyn tolyqtyrý qajettigi anyq.
Munan bólek, jabyq esik jaǵdaıynda ótetin kelissózder men keńesýler barysynda Rafah qalasynyń qatysty problemanyń kóterilýi yqtımaldyǵy joǵary. Gaza sektorynyń ońtústigindegi bul qala bosqyndarǵa toly. Qazirdiń ózinde ol jerde 2 mln-ǵa jýyq adam bar. Izraıl tarapynyń paıymdaýynsha, dál osy qalada HAMAS-tyń sońǵy batalony qonystanǵan. Sondyqtan biraz ýaqyttan beri Izraıl dál osy qalada áskerı operatsııa júrgizýge nıetti. Biraq, oǵan AQSh pen Eýropa elderi qarsy bolyp tur. Endigi ýaqytta Izraıl ókilderi qalaı bolǵanda da Rafahta operatsııa júrgizetindikterin aıtyp otyr. Barlyq másele osynda jatýy da múmkin. Aıtpaqshy, 20 sáýirde AQSh qabyldaǵan Izraılge kómek toptamasyndaǵy qarajattyń biraz bóligi gýmanıtarlyq qajettilikke bólingen bolatyn. AQSh bul qarajatqa Gaza sektorynda máselen lager jaǵalaýynda palestındik bosqyndar úshin tıisti ınfraqurylym jasaýy múmkin. Sol arqyly HAMAS-ty shartty túrdegi «tiri qalqannan» qaǵady. Munyń ústine áskerı is-qımyl bastalǵan jaǵdaıda ólim-jitimge arab elderi «kóz juma» qaraýy da múmkin.
Degenmen, Izraıl armııasy shabýylynyń bastalýy múmkindigi men arab deldaldardyń kúsh-jigeri HAMAS-tyń kelisimge kelýge qatysty qandaı da bir nusqaǵa moıynsunýyna májbúrleýi de yqtımal. Máselen, HAMAS kóshbasshylary men eń belsendi sodyrlaryn qandaı da bir arab elderine evakýatsııalaý jaıynda sóz bolýy múmkin. Kezinde dál osyndaı stsenarıımen Palestınany azat etý uıymynyń kóshbasshylary Iordanııadan, Lıvannan shyǵarylǵan bolatyn. Taǵy bir mysal – Sırııadaǵy sońǵy azamattyq soǵys kezinde Aleppo men ózge de qalalardan qarýly adamdardyń evakýatsııalanýy.
Qalaı degende de tikeleı áskerı teketiresten jabyq esik jaǵdaıynda ótken kelissóz artyq. Dál osyndaı dıplomatııaǵa da ýaqyt kelip jetken sııaqty. Óıtkeni, janjal óte kóp bolyp barady. Al olardyń tipti mundaı formattyń ózinde de aıaqtalýy ońtaıly kórinedi.