Bir sýrettiń tarıhy: Záýresh Erǵalıeva jáne onyń túıeleri
ORAL. KAZINFORM – Kazinform óziniń 105 jyldyǵy aıasynda 1929 jyldan bastalatyn biregeı fotoarhıvin qalpyna keltirdi. Sonyń ishinde 1951 jyly túsirilgen túıeshiniń sýreti bar. Sol tarıhı kezeńniń erekshelik-kórinisterin agenttik tilshisi anyqtap kórdi.
Batys Qazaqstan oblysy Orda (qazirgi Bókeı ordasy) aýdanynda túıeshi bolyp eńbek etken Záýresh Erǵalıevanyń sýreti 1951 jyly QazTAG-ta jarııalanǵan.
Tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, M.Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan ýnıversıtetiniń qaýymdastyrylǵan professory Baqtyly Boranbaevanyń málim etkenindeı, Ekinshi dúnıejúzilik soǵys jyldary jáne odan keıin aýyl sharýashylyǵynda áıel adamdardyń úlesi basym bolǵan.
Onyń sózine qaraǵanda, Orda aýdanynda sol kezde 48 kolhoz, № 88 túıe zaýyty, № 67 jylqy zaýyty jáne 1 MTS boldy. 1952 jyly Orda aýdany jeriniń qomaqty bóligi Kapýstın ıAr polıgonyna berilýine baılanysty halqy respýblıkalyq ishki qonys aýdarýǵa ushyrap, Ońtústik Qazaqstan, Gýrevpen (qazir Atyraý) qatar Batys Qazaqstan oblysynyń 5 aýdanyna kóshirildi. Solardyń arasynda ataqty № 88 túıe zaýyty da boldy.
– Tarıhqa úńilsek, Ekinshi dúnıejúzilik soǵys jyldarynda Ordadaǵy túıe jáne jylqy zaýyttary maıdanǵa qyzmet etip, Jeńiske óz úlesterin qosty. Ókinishke qaraı, sol zaýyttyń jumysshylary, túıeshi, jylqyshylar eńbegi tereń zerttelip, jazylmaı keledi, - deıdi B.Boranbaeva.
Ólketanýshy, tarıhshy Zulqoja Sharafýtdınovtyń naqtylaýynsha, Stalın atyndaǵy kolhozdan bala-shaǵany eseptemegende, eńbek jasyna jetken 245 adam kóshirilgen.
– Olardyń arasynda Záýresh Erǵalıevanyń aty-jóni joq bolyp shyqty. Shamasy, elde qalǵan bolýy kerek. Stalın atyndaǵy kolhozdyń adamdary Jánibek aýdanyna qaraı, qalǵany Ordanyń óz ishinde ornalastyrylǵan sııaqty. Ordadan «Internatsıonal», Kaganovıch, Kalının atyndaǵy úsh kolhozdyń Ońtústik Qazaqstanǵa qonystanǵany málim. Al Súıindik, Azǵyr, Labaı, Batyrbek aýyldyq keńesine qaraǵan kolhozdar Atyraý oblysyna berildi, - deıdi Z.Sharafýtdınov.
Tarıhı derekterge qaraǵanda, Orda aýdany Saıqyn aýyldyq keńesinde Lenın, Stalın jáne Molotov atyndaǵy úsh kolhoz bolǵan. Stalın atyndaǵy kolhoz keıin M.Mámetova atyndaǵy keńshardyń № 1 fermasy (ortalyǵy Mámbet aýyly) boldy. Osyǵan baılanysty arhıv qujattary da izdestirildi.
BQO memlekettik arhıvi Jalpaqtal fılıalynyń dırektory Mırjan Qarabalınniń jaýabyna qaraǵanda, Stalın atyndaǵy kolhozdyń qujattary mundaǵy saqtaý qoryna tapsyrylmaǵan bolyp shyqty.
BQO memlekettik arhıvinen atalmysh kolhoz ben Záýresh Erǵalıeva týraly derekter tabylmady. Degenmen № 88 túıe zaýytynyń 1938 jáne 1942 jylǵy esepteri saqtalǵan. Soǵys júrip jatqan 1942 jyly zaýytta asyl tuqymdy túıe jospary 100,5 paıyzǵa oryndalyp, 3 410 bas bolǵan. Sonyń ishinde 784-i № 51 jylqy zaýytyna berilip, 2 626-sy qalǵan. 1943 jylǵy 1 qańtarǵa 2 641 bas bolǵan. Asyl tuqymdy tól jospary 96,7 paıyzǵa oryndalyp, 493-tiń ornyna 477 bota alynǵan. Budan bólek, 190 jumys túıesi esepke ilikken.
BQO aýyl sharýashylyǵy basqarmasynan alynǵan málimetke qaraǵanda, 1991 jyly óńirde 4 100 túıe bolsa, qazirgi kezde 2 636 bas oısyl qara bar, bul ótken jylǵydan 1,6 paıyzǵa joǵary. Sonyń ishinde Bókeı ordasy aýdanynda «Raýan» sharýa qojalyǵynda ǵana asyl tuqymdy túıe (258 bas) ósiriledi. Sondaı-aq osy aýdandaǵy «M.Boranbaev» ShQ-da 40, Aqjaıyq aýdany «Nurtilek» ShQ-da 39, «Sábıt» ShQ-da 10, jeke qosalqy sharýashylyqtarda 505 túıe bar.
Záýesh Erǵalıeva týraly turǵyndardan da surastyryp kórip edik.
– Orda aýdanynda túıeshi er adamdar boldy. Al Záýresh Erǵalıevanyń esimin estimedim, - deıdi qazirgi kezde Oral qalasynda turatyn 83 jastaǵy aqsaqal Kaspı Jahatov.
Eńbek ardageri Nurbolat Sabyrov 1988-1995 jyldary «Orda» keńsharynda túıe baqqan eken.
– «Orda» keńsharynda sol kezde 500-den astam túıe boldy. Ataqty túıeshi Qaıyrbolat Haırýshevti bári de biledi. Meniń kómekshim zaıybym Aıman boldy. Túıe sútin de saýyp, aýrýhanaǵa tapsyryp turdyq. Keıin qalmaq túıesimen býdandastyrylyp, asyl tuqymǵa aınaldyrylyp, «Han ordasy» JShS quramynda boldy, - deıdi N.Sabyrov.
Han ordasy aýyldyq okrýgindegi «Raýan» sharýa qojalyǵynyń basshysy Raýan Muhanbetchın qazirgi tańda sharýashylyqta barlyǵy 300-den astam túıe ósirilip jatqanyn aıtty.
– Biz № 88 túıe zaýytynda (ortalyǵy Ájen aýyly) qumda turdyq. № 67 jylqy zaýyty ekeýi tikeleı Máskeýge, Qorǵanys mınıstrligine qaraǵan. Túıe zaýytyn taratqannan keıin malyn bólip bergen, soıǵan, áıteýir eshteńe qalmaǵan. № 67 jylqy zaýytyn malymen birge oblystyń basqa aýdandaryna kóshirgen. Orda aýdanynyń jeri polıgonǵa berilýine baılanysty biz de qonys aýdardyq, - deıdi Oral qalasynyń turǵyny, eńbek ardageri Jeńis Bısenbaev.
Tarıhı sýret keıipkerin izdeý barysynda biz túıe sharýashylyǵynan biraz qyzyqty, sonyń ishinde qazirgi derekterge qanyqtyq. Záýresh Erǵalıeva beınelengen kadr – Kazinform óz arhıvinde jınaǵan myńdaǵan sýretterdiń biri. Іriktelgen sýretter kollektsııasy bıyl Qazaqstan óńirlerinde kórme túrinde kórsetiledi.
Qazaqstandyqtar elimiz tarıhynyń betburysty sátterin kórip qana qoımaı, týǵan qalalarynyń ózindik sáýlet-kelbetimen tanysa alady. Biregeı kollektsııadaǵy birinshi sýret 1929 jyly túsirilgen. Fotoda – Túrkistan. Úlken saıasat salasynan da sırek kadrlar tabyldy. Sonyń ishinde jas Saddam Hýseınniń qazaqstandyq dıplomatpen túsken sýreti bar. Dinmuhamed Qonaev jóninde jeke kollektsııa jınaqtaldy, onda ol jumys sátinde ǵana emes, otbasynda da beınelengen.