Boıjetkenniń ómirin 250 myń teńgege baǵalaǵan – Jandos Basybaev
PETROPAVL. KAZINFORM – Soltústik Qazaqstan oblysynda byltyr adam saýdasyna qatysty 11 derek tirkeldi. Onyń basym bóligi - jezókshelikpen aınalysýǵa arnalǵan prıtondar uıymdastyrý nemese olardy ustaý jáne jeńgetaılyq boıynsha. Al eki jaǵdaıda 40 jastaǵy áıel boıjetkendi basybaıly satpaq bolǵan. Nelikten qylmystyń bul túrin sotqa deıin jetkizý qıyn? Kimder «qarmaqqa» túsedi? SQO polıtsııa departamenti Uıymdasqan qylmysqa qarsy kúres basqarmasynyń bastyǵy Jandos Basybaev tilshimizdiń suraqtaryna jaýap berdi.
- SQO-da adam saýdasyna qatysty faktiler qanshalyqty jıi tirkeledi? Sońǵy jyldary kóbeıdi me, azaıdy ma?
- Adam saýdasy aýqymdy uǵym. Byltyr 11 fakti tirkeldi, bul tek QR Qylmystyq kodeksiniń 128 baby - adam saýdasy ǵana emes, onyń ishine QR Qylmystyq kodeksiniń 126 baby - adamdy zańsyz bas bostandyǵynan aıyrý, QR Qylmystyq kodeksiniń 309 baby - jezókshelikpen aınalysýǵa arnalǵan prıtondar uıymdastyrý nemese olardy ustaý jáne jeńgetaılyq, sondaı-aq kórineý jezókshelik jáne jeńgetaılyqpen aınalysýǵa úı jaı berý kiredi. Máselen, byltyr tirkelgen derekterdiń ekeýi tikeleı adam saýdasyna, 8-i prıton uıymdastyrýǵa, bireýi – adamdy bas bostandyǵynan zańsyz aıyrýǵa qatysty. Al kórineý jezókshelik jáne jeńgetaılyqpen aınalysýǵa úı jaı berý ákimshilik quqyqbuzýshylyq bolyp esepteledi. Naqtyraq aıtsaq, QR Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodekstiń 450 baby. Byltyr onyń 19 deregi tirkeldi. 17 adamǵa, olardyń barlyǵy 25 pen 45 jastaǵy áıel, 100 AEK, ıaǵnı 345 myń teńgeden joǵary aıyppul salyndy. Al eger ol zańdy tulǵa bolsa, máselen monsha, saýna ıesi, mundaıda 150 AEK mólsherinde aıyppul salynady jáne sot onyń qyzmetin 1-2 aıǵa shekteýge sheshim shyǵara alady.
Negizinen QR Qylmystyq kodeksiniń 126, 128 baptaryna basymdyq beremiz. Bul óte aýyr baptar desek bolady, óıtkeni qylmysty dáleldeý qıyn. «Inemen qudyq qazǵandaı» desek qatelespeımiz. Qylmyskerdiń kinásin dáleldeıtin materıaldardy jınaý ońaı emes.
Al sońǵy jyldary mundaı fakti kóbeıdi me, azaıdy ma – aıta almaımyz. Óıtkeni Uıymdasqan qylmysqa qarsy kúres qyzmeti 2022 jyldyń shilde aıynda ǵana qaıta jumysqa kiristi. Aldynda bolǵan, keıin taratyp jiberip, bólimsheniń mindetin krımınaldyq polıtsııa basqarmasy atqardy. Eki jyl buryn jańadan shtat jasaqtap, qyrkúıek aıynda iske kiristik.
- Jaqsy, byltyr adam saýdasyna qatysty tirkelgen oqıǵaǵa toqtalaıyq. Qylmyskerlerdiń izine qalaı tústińizder?
- Jedel aqparat túsip, Uıymdasqan qylmysqa qarsy kúres basqarmasynyń jedel qyzmetkerleriniń nazaryna Aqmola oblysy Esil qalasynyń 40 jastaǵy turǵyny ilikti. Áıel Petropavlǵa jıi kelgishtep, klıentterge ıntımdik qyzmet kórsetýge boıjetkenderdi, sonyń ishinde kámelet jasyna tolmaǵan qyzdardy usynǵan. Teksere kele onyń qyzdardy «tiri taýar» retinde satatyndyǵy da anyqtaldy. ıAǵnı satyp alǵan kisi ony qul retinde ustap, oıyna kelgenin isteı alady. Jedel aqparat túsken kezde máselen, áıel satpaq bolǵan qyz kámelet jasyna tolmaǵan edi.
Suranysqa qaraı usynys bolady. Ári «bıznestiń» bul túri óte úlken paıda ákeledi. Qyzyǵýshylyq tanytqandardy anyqtap, baqylaýǵa aldyq. Qylmystyq is qozǵap, qajetti materıaldardy jınadyq, dálel jetkilikti bolýy úshin arnaıy tehnıkalyq qurylǵylardy da zańdy túrde paıdalandyq. Osylaısha Qostanaı qalasynyń 19 jastaǵy turǵynyn Petropavldaǵy saýnalar men qonaq úılerde ıntımdik qyzmet kórsetýge paıdalaný úshin jalǵa alynǵan páterlerdiń birinde satyp jatqan jerinen áıel qolǵa tústi. Boıjetkenniń ómirin qylmysker 250 myń teńgege baǵalaǵan.
Ustalǵan áıeldiń 4 balasy bar, ózi jezókshelikpen aınalyspaǵan. Arnaıy mamandyǵy bolmasa da, psıhologııany jetik meńgergen. Áleýmettik jeli arqyly qyzdardy izdep, kámelet jasyna tolmaǵandardy, turmysy tómen nemese tolyq emes otbasynan shyqqan, materıaldyq jaǵdaıy nashar, jetimderdi quryǵyna túsirgen.
Tanysyp, senimge kirip, jumys tabýǵa kómektesem dep Petropavlǵa shaqyrǵan. Al kelgennen keıin qorqytý, urý, psıhologııalyq qysym kórsetý arqyly yrqyna kóndirip, jezókshelikke salǵan nemese satqan.
Ustaý kezinde páterde onyń eki qurbany boldy. Eki boıjetken de, sonyń ishinde satylýy tıis qyz arnaıy ortalyqqa ornalatyrylyp, tıisti kómek aldy.
Áıeldiń kinási tolyq dáleldendi. Petropavl qalalyq soty ony QR Qylmystyq kodekstiń 128,126. 309 baptary boıynsha 6 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrdy. Qazirgi ýaqytta Petropavldaǵy áıelder kolonııasynda jazasyn ótep jatyr.
- Al qyzdy quldyqqa satyp almaq bolǵan adam jazaǵa tartyldy ma?
- Ol basynda qyzyǵýshylyq tanytqanymen, oılana kele qylmys jaıynda polıtsııaǵa habarlaýdy jón dep sheshti jáne kómektesti. Keıin odan suradyq qoı, nege qoryqtyń, nege satyp almadyń dep? - Iıa, satyp alsam, múmkin eshkim bilmes te me edi. Biraq ol keıin jumys isteıdi ǵoı, klıentterdiń bireýi bilip qoıyp, polıtsııaǵa habarlasa, sizder meni qul ustaýshy retinde jazalaısyzdar. Ol kezde maǵan Qylmystyq kodekske sáıkes eshqandaı keshirim bolmaıdy. ıAǵnı birneshe jylǵa túrmege otyrýym múmkin, ol maǵan ne úshin kerek? – dedi. Shynynda da birneshe bappen, sonyń ishinde adamdy zańsyz bas bostandyǵynan aıyrý, jezókshelikke májbúrleý boıynsha 15 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrylar edi.
- Adam saýdasyna qatysty qylmystardyń basqalarynan ereksheligi nede?
- Bul qylmysty dáleldeý óte qıyn. Mysaly urlyqty alsaq, zattaı aıǵaq bar. Al bul jerde qylmysker «ol óz erkimen jezókshelikpen aınalysty nemese ony eshkim kúshpen ustap turǵan joq, qolynda telefony bar ǵoı, endeshe nege quzyrly organdarǵa habarlasyp, kómek suramady» deýi múmkin. Sot ta muny eskeredi. Sondyqtan mundaı qylmystyq is jarty jyl, bir jyl qaralýy múmkin. Osy aralyqta qurbandardy psıhologııalyq turǵyda qorǵaý da bizdiń mindetimizge kiredi.
Bul – uıymdasqan qylmys. Qandaı da bir quldyqqa túskender quqyq qorǵaý organdarynan nemese kórshilerden, adamdardan kómek suraýǵa nemese qashyp ketýge, telefon soǵýǵa batyldary jetpeıdi. Mundaı adamdardy tapqan kezde olar psıhologııalyq kúızeliste bolady, fızıkalyq turǵyda da eshteńege shamasy joq, qur súlderi qalǵan.
Mysaly boıjetkendi satpaq bolǵan áıel biriniń balasyn, endi biriniń ata-anasyn óltirem dep qurbandaryn qorqytqan. Sóz ótpegenderine fızıkalyq kúsh qoldanǵan. Saldarynan japa shekkender moıynsunyp, kóndikken. Biraq munyń eshqaısy eskerilmeıdi. Sot ta, prokýrorlar da japa shegýshiden telefon bolsa, basqa adamdarmen baılanys jasasańdar endeshe nege qylmys týraly habarlamadyńdar dep suraıdy. Al onyń sol kezdegi ishki jan-dúnıesine eshkim úńilmeıdi. Sondyqtan kóp jaǵdaıda qurbandar «boldy, meni mazalamańdar, meni eshkim kúshpen ustaǵan joq» dep bárinen bas tartady.
- Negizinen kimder qylmyskerlerdiń quryǵyna túsedi? Psıhologııalyq portretin jasasańyz..
- Tolyq otbasynda óspeı, erte jastan psıhıkalyq qysymǵa urynǵandardyń basym bóligi jańaǵydaı «jeńgetaılarǵa» ońaı olja. Áleýmettik qamtylmaǵan, materıaldyq jaǵdaıy óte tómen, kámelet jasyna tolmaǵandar. Balalar úıiniń túlekteri nemese ájesiniń tárbıesindegi qyzdar. ıAǵnı jaqtaıtyn, kómektesetin eshkimi joqtar.
Qazirgi jastardyń kóbisi ońaı jolmen tez jáne kóp aqsha tapqysy keledi. Ádemi kıingendi, tátti tamaqtanǵandy, sándi gadjet ustap, qydyrǵandy unatady. Biraq olardyń biren-sarany ǵana óz qajettiligin óteý úshin jumys isteýge bar. Keıbiri zańsyz jolmen de aqsha tabýdan ketári emes. Mine osyndaılar «qaqpanǵa» túsip jatady.
Qylmyskerler óz qurbandaryn izdeıdi, keıin alystan baqylaıdy, «jeńgetaılardyń» keıbiri nemese olardyń kómekshileri oqý oryndarynda jumys isteýi múmkin. Stýdentter de aqshaǵa muqtaj birge oqıtyndardy kórsetip jiberedi. Keıin «oıda-joqta» tanysyp, dámhanaǵa shaqyrady, artynan túrli azyn-aýlaq syılyq jasaýy, telefon syılaýy múmkin. Osylaısha etin úıretip, keıin dámhanaǵa aparǵanynyń, syılyqtarynyń aqysyn suraıdy. Al jas qyz aqshany qaıdan alady? Jańa tanysy, árıne, qaryzdan qutylý úshin «ońaı» aqsha tabý jolyn aıtyp, ony tánin satýyna ıtermeleıdi.
Qazir oqý oryndaryn aralap, psıholog, áleýmettik pedagogtermen birge analız jasap jatyrmyz. Ókinishke oraı, jezókshelikke salynǵan qyzdardyń barlyǵy anyqtaldy. Olar «jumysqa berilip», 2-3 kúndep sabaq ta qaldyrady.
- Oblysta bala satý derekteri boldy ma?
- Joq, ondaı fakti tirkelmedi. Biraq bul baǵyt ta bizdiń únemi qadaǵalaýymyzda. Sondaı-aq adam músheleriniń saýdasy da.
- Áńgimeńizge rahmet!
