Borysh daýlary nege sotta qaralmaıdy
«Qarjylyq daýlardy, ásirese mıkrokredıttik uıymdar men boryshkerler arasyndaǵy daýlardy sheshý máselesi óte ótkir tur. Joǵarǵy sot bul sot protsesterinen bas tartyp, barlyǵyn notarıýstarǵa bergen degen aqparat bar. Usaq qarjylyq daýlar sotta qaralmaıdy? Boryshkerler – turmysy tómen sanatqa jatady emes pe», - dep surady baǵdarlama júrgizýshisi.
«Bul suraqqa qysqasha jaýap berýge bolady. Adam kelisimshartqa qol qoıǵan kezde nege kelisim berip jatqanyn qaraýy kerek. Árıne, bul máselede kóptegen aspektiler bar. Bireý bastapqyda qaryzyn ótegisi kelmeı, sozyp júrip qalady. Endi bireýler birdeńe etip tólermin degen úmit jeteginde sheshim qabyldaıdy. Shyn máninde, bul máseleler sot qaraýynan shyǵarylǵanynan birshama ýaqyt boldy. Óıtkeni shaǵyn qaryz faktisi – daýsyz fakt. Sondyqtan, munda notarıýstar óziniń atqarý paraǵyn shyǵarýǵa quqyly. Bir jaǵynan, bul máseleni tez sheshýge múmkindik beredi. Ekinshi jaǵynan, sottar salyq tóleýshilerdiń ýaqyty men aqshasy jumsalatyn myńdaǵan osyndaı daýsyz talaptardan bosatylady», – dedi Joǵarǵy sot ókili.
Onyń aıtýynsha, bul sot boryshkerlerdiń múddesin qorǵaýdan bas tartady degendi bildirmeıdi. Eger adam atqarý paraǵymen kelispese, sotqa júigne alady.
«Bul sot júıesin reformalaý úshin jasalyp jatqan másele. Biz sýdıalardyń shamadan tys júktememen jumys isteýge májbúr ekenin aıttyq. Bul da júktelimdi azaıtý mehanızmderiniń biri. Sondyqtan biz ony notarıýsqa berdik. Jalpy, sotqa júginý joldaryn jabatyndaı mehanızmder joq», - dedi Qanat Mýsın.