Borandy kúnde qar keshken feldsher: Adamdar medıtsına qyzmetkerleriniń jumysyn túsinse deımin
AQTÓBE. KAZINFORM – Jedel járdem brıgadasynyń aǵa feldsheri Saıa Rysbaı búginde medıtsına qyzmetkeriniń bir sáttik jumysyn kórsetip, kópke oı saldy. Aǵa feldsherdiń armany – bilimin jetildirip, ata-anasyna qamqor bolý, baýyrlaryn súıep, adam qylý. Saıa Rysbaı KAZINFORM-ǵa suhbat berdi.
- Saıa, sizben sóıleskende medıtsına qyzmetkeri emes, ózge mamandyq ıesi dep oılap qalamyz. Syry nede?
- Men de jýrnalıst bolǵym keldi. Synyp jetekshim qazaq tili men ádebıeti páninen sabaq berip, túrli jarystarǵa qatystyratyn. Bala kúngi armanym osy. Biraq ata-anamnyń, medıtsına salasyndaǵy aǵalarymnyń baǵyttaýymen osy salany tańdadym. «Áppaq, tap-taza bolyp júresiń» dep aıtqan edi maǵan. Janyma jaqyn adamdardyń sózin jerge qaldyrmaı, osy salany qup kórdim. Mamandyǵym qazir ózime qatty unaıdy.
- Ózińiz týraly aıtyp berińizshi... Qaı jerde, qaı mektepte bilim aldyńyz?
- Men Qyzylorda oblysy, Jańaqorǵan aýdany, Birlik aýylynda týdym. 2016 jyly Almaty qalasyndaǵy medıtsınalyq kolledjge oqýǵa tústim. 2020 jyly Aqtóbe qalasyna jumys keldim. Munda ákemniń týǵan apasyna arqa súıep júrmin. Olar shaqyrtyp, úıine jatqyzdy. Alaıda keıin Hromtaýdan, Aqtóbege kóship ketip, qazir inimiz ekeýmiz páter jaldap turamyz. Negizi 2020 jyly qyrkúıek aıynan bastap, ıaǵnı, koronavırýs órship turǵanda eńbekke aralasyp kettim. Qazir aǵa feldsher qyzmetinde jumys isteımin. Jumys ótilime 4 jyldaı ýaqyt boldy. Kelgen kúnnen bastap Aqtóbeniń sýyǵyn jatyrqadym. Tipti aqsha jınap alyp, Almatyǵa qaıta oralamyn dep aıttym. Ata-anamdy oıladym bir jaǵynan. Olar meni oqytty, baǵyp-qaqty. Endi biz ata-anamyzǵa qaraılasýymyz kerek. Aqshany jınap, inimiz ekeýmiz úı salyp berdik. Biz tórt aǵaıyndymyz. Úıdiń úlkeni ózim. Úsh qyz, bir ulmyz. Ata-anamnyń janynda eki oqýshy sińlim bar. Negizi anam ınsýlt alyp, ákem de ýaıymǵa salynyp, múgedektik rásimdeldi. Olardy Aqtóbege ákelmek edim, biraq týǵan jerden jyraqqa shyqqysy joq. Ońtústikten batysqa aýysqanda qıyndaý bolǵany ras. Halqy, sóıleý máneri tik, biraq adal dep aıtar edim. Shaqyrtý kezinde barynsha kóńilinen shyqqym keldi. Aǵa býynnan úlgi aldym.
- Kolledjde oqyp júrgen kezde tájirıbe jınaýǵa múmkindik boldy ma?
- Ol kezde aýrýhana, jedel járdem qyzmetinde tájirıbe jınadyq. Ózim kóbine jedel járdem feldsherleriniń janynda júrgendi jón sanadym. Sonymen birge kórip, úırený úshin bos ýaqytymnyń bárin sonda ótkizdim. Aqtóbege kelgen soń da óz ádis-tásilderin kórip, úırenip aldym. Áli de bizdiń bilmeıtinimiz kóp. Aǵa býynnan úırenip, kórgenimdi oıǵa túıip júrmin. Bizdiń ujym óte tatý, isine jaýapkershilikpen qaraıdy. Biz Hromtaý aýdanynda ornalasqanymyzben, jedel járdem qyzmeti oblys ortalyǵynan basqarylady. Biz únemi biliktilikti arttyryp otyramyz. Basshylarymyz da bizdi ózge aýdandarǵa úlgi etedi.
- Bilim alyp, ári qaraı joǵary maman ıesi bolý týraly oıladyńyz ba?
- Iá, oqýǵa túsip, joǵary bilikti maman bolý armanymnyń biri. Biraq qazir ata-anama kómektesýim kerek. Endi ol armanym bálkim oryndalmaıtyn shyǵar. Biraq oǵan bola kóńilimdi túsirgim kelmeıdi. Osy qyzmette júrip-aq kóp adamǵa qolushyn berip, kómektese alamyn.
- Bos ýaqytyńyzdy qalaı ótkizesiz?
- Men kitap oqyǵandy jaqsy kóremin. Jattyǵý zalyna da baramyn. Negizi bos ýaqytta da qosymsha jumys istegen durys. Buǵan deıin qurylys kompanııasynda medbıke boldym. Mindetim - jumysshylardyń aýysymy aldynda ishimdik iship-ishpegenin tekserý. Qazir ol qurylys kompanııasynyń qyzmeti aıaqtaldy. Ózim tek jedel járdem brıgadasynda eńbek etemin. Sonymen birge buryn óleń shyǵaratynmyn. Ony da umyttym desem bolady. Qazir medıtsına salasyna qatysty kitapty kóp oqımyn. Áke-sheshemdi uıatqa qaldyrǵym kelmeıdi. Bılep, óleń aıtqandy da jaqsy kóremin.
- Armanyńyz...
- Ata-anamdy emdetip, aıaqqa turǵyzǵym keledi. Úıdiń úlkeni bolǵan soń baýyrlaryma kómektesemin. Anam arnaıy baldaqqa súıene, al ákem ekinshi top múgedegi. Árıne qyz balaǵa qıyn shyǵar, inim ekeýmiz bárin kóteremiz. Ózimnen keıingi qyz-jigitterge qarasam, baspanasy, kóligi bar. Men de sondaı dárejege jetkim keledi.
- Boran kúni belýardan qar keship, vıdeodan kórgenimizbeı keı tusta eńbektep júrýge týra kelgen eken. Mundaı jaǵdaıdaı jıi kezdese me?
- 2021 jyly qysta dál osylaı boran boldy. Biraq ol kezde qyzý talqyǵa salynbady. Ádettegi aýa raıy dep bildik. Hromtaýlyqtardyń aıtýynsha, bul joly jel ekpini myqty boldy. Adam 2-3 qadam attasa birin-biri kórmeı qaldy. Aıaz joq, biraq uıytqyp soqqan jel aldymyzdan uryp, kózimiz ashylmady. Joldy ashqanmen, qaıta jaýyp qalyp jatty. Negizi borandy kúni kúsheıtilgen tártipte qyzmet kórsettik. Ózim aýysymnan shyqtym, biraq úıge qaıtaıyn desem dym kórinbedi. Áriptesterime kómekteseıin dep qalǵan kezim edi. Aýysymǵa jete almaǵanymyz, aýysymnan shyqpaı qalǵanymyz, ıaǵnı, bir-birimizge qoldaý bildirdik. Ári Hromtaý Samara-Shymkent tasjolynyń boıynda ornalasqandyqtan munda jol-kólik apaty kóp, qylmys ta tirkeledi. Osyny eskerip, úsh adam bolyp júrýge ruqsat bergen bizge basshylarymyz. Júregi aýyryp, jedel járdem shaqyrtqan turǵynǵa barar joldy túsirip, dıspetcherge jiberdik. Osy arqyly biz nelikten keshigip jatqanymyzdy kórsetkimiz keldi. Karta toltyramyz shaqyrtýǵa barǵanda. Keshigýdiń de suraýy bar, jazaǵa tartylady negizsiz bolsa. Sógis jarııalamas úshin de dálel retinde túsirdim. Qarǵa aýnap, jylarman boldyq. «Jumystan shyǵamyn» dep te aıtamyz ondaıda. Adamdar alǵysy, rızashylyǵynan soń bári umytylady.
- Tilegińiz...
- Adamdar medıtsına qyzmetkerleriniń jumysyn túsinse deımin. Keıde jeńil dárejedegi shaǵym bolady. Olar emhanaǵa barýdyń ornyna, jedel járdem shaqyrady. Sondaı kezde asa qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan adam kómekke zárý shyǵar dep oılanǵan abzal. Biz jete almasaq, ýaqyt joǵaltsaq, kóńilim túsedi. Áriptesterim adal qyzmet jasaıdy dep oılaımyn. Bári osy salany sanaly túrde tańdap, oqydy ǵoı.
- Abyroıly qyzmet tileımin.
