Bolashaqta qazaq tilin naǵyz memlekettik mártebesine saı tilge aınaldyrýdy maqsat tutqan baǵdarlama ázirlendi
jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasynyń jobasyn talqylaýǵa arnaldy. Bolashaqta qazaq tilin ortaq tilge aınaldyrýdy maqsat tutqan baǵdarlamany ázirleý barysynda 30-dan astam sheteldiń memlekettik til saıasatyna qatysty máselelerdi quqyqtyq retteý tájirıbeleri zerdelenipti.
Sonymen, elimizdiń Mádenıet mınıstri Muhtar Qul-Muhammed tanystyrǵan baǵdarlama Qazaqstanda turatyn barlyq etnostardyń tilin saqtaı otyryp, ult birligin nyǵaıtýdyń mańyzy faktory sanalatyn memlekettik tildi balabaqsha, mektep, JOO, memlekettik qyzmet pen qoǵamdyq-saıası, áleýmettik-kásipkerlik salanyń barlyǵynda birdeı batyl qoldanysqa engizip, qazaqstandyqtardyń ómirlik qajetine aınaladyrýdy maqsat tutyp otyr. Bul oraıda atalǵan nátıjelerge qol jetkizý 4 negizgi maqsat aıasynda toptastyrylǵan.
Birinshi maqsatta memlekettik til - ult birliginiń basty faktory ekendigin nyǵaıtý. Mınıstrdiń atap ótýinshe, baǵdarlamanyń birinshi maqsatyn iske asyrý arqyly Qazaqstannyń barsha azmattarynyń memlekettik tildi meńgerý júıesin qurý jónindegi jumysty uıymdastyrý kózdelgen. Bul júıeniń arqaýy negizgi úsh komponentten turady. Olar: ádisnama, ınfraqurylym jáne basqarý.
Ádisnamany ázirleý memlekettik tildi meńgerýmen ony oqytýdyń biryńǵaı standarttaryn engizýdi kózdeıdi. Bul oraıda usynylyp otyrǵan til meńgerýdiń 6 deńgeıli júıesi eýropalyq tájirıbege negizdelgen. Onda A1, A2 deńgeıleri tildi qarapaıym dárejede meńgerýdi, V1, V2 deńgeıleri óz betinshe sóılesetindeı dárejede meńgerýdi, al S1, S2 deńgeıleri memlekettik tildi ádiskerlik deńgeıde, ıaǵnı erkin deńgeıde meńgerýge baǵyttalǵan. Atalǵan standarttardy bilim berýdiń barlyq deńgeılerinde mektepke deıingi, mekteptegi, JOO-larda, odan keıingi bilim berý júıesine engizýdiń asa mańyzy bar. ıAǵnı, memlekettik tildi meńgerý úrdisi árbir Qazaqstan azamatynyń bilim alýy barysynda júzege asyrylýy kerek. A1, A2 deńgeılerin balabaqshada jáne bastaýysh mektepte, V1, V2 deńgeılerin mekteptiń orta jáne joǵary synyptarynda oqyǵan kezderinde, S1, S2 deńgeılerine JOO-larda oqyǵan jáne JOO-dan keıingi bilim alý barysynda qol jetkizedi.
Budan basqa qazaq tilinde oqytatyn bilim berý mekemeleri jelisin keńeıtý jáne qazaq tili oqytýshylary men mamandaryn daıarlaý, olardyń biliktiligin arttyrý jónindegi jumystardy uıymdastyrý da basty nazarǵa alynǵan. Elimizde ádisnamalyq jáne uıymdastyrý turǵysynan mamandardy joǵary sapaly deńgeıde oqytýdyń múmkindigi bar. Alaıda ǵylymı ortalyqtardyń sanynyń az bolýyna baılanysty, bilim berýdiń qashyqtan oqytý nysandaryn keńinen engizý kózdelgen. «Bul mindet tutasymen qazaqstandyqtardyń jas býynyna arnalǵan. Olar memlekettik tildi balabaqsha, mektep, JOO-larda úzdiksiz oqý arqyly úırenetin bolady. Osy maqsat aýqymynda qazaq tilin úırený Qazaqstannyń barlyq balabaqsha júıesinde bastalyp, tildik erekshelikterine qaramastan, ıaǵnı, qazaq, orys jáne ulttyq mektepterde jáne JOO-larda jalǵasatyn bolady», dep atap ótken mınıstrdiń aıtýynsha, qazirgi kezde keıbir JOO-larda óziniń mamandyq yńǵaıyna qaraı birqatar pánderdi qazaq tilinde oqytýdy qolǵa alǵan. Demek, bul olardyń óz tilin mamandyq deńgeıinde meńgerýge tamasha múmkindik beredi.
Osy alǵashqy maqsat aıasynda qolǵa alynatyn taǵy bir ıgi sharaǵa sáıkes qazaq tili 12 jyldyq bilim berý júıesimen bir mezgilde UBT-ǵa engizilmek. Demek, barlyq JOO-larda belgili bir pánder, máselen, Qazaqstan tarıhy tek qazaq tilinde oqylatyn bolady. «Jalpy bilim berýdi mektepten, mekteptegi júıeden bastaýdyń bir ereksheligi - bala tez sińiredi», dep atap ótken M.Qul-Muhammed kez-kelgen ata-ana balasynyń atalǵan pándi biryńǵaı memlekettik testileýde tapsyratyndyǵyn biletin bolsa, onda 1 jyldyń ishinde shala-sharpy qazaqsha biletin balasyn táp-táýir sóıleıtin, jazatyn deńgeıge alyp shyǵatyndyǵyna senim bildirdi.
Ekinshi maqsat memlekettik tildi keńinen qoldanýdy kópshilikke taratý. Elimizdiń eresek turǵyndaryna arnalǵan bul maqsatta qazaq tilin oqytý ortalyqtaryn arnaıy akkredıtatsııadan ótkizý júıesin qurý qarastyrylǵan. Búginde elimizde jumys isteıtin 101 ortalyqtan turatyn jeli budan ári de kóbeıetini sózsiz ekendigin atap ótken mınıstr, bul salada memlekettik organdar ǵana emes, sondaı-aq jeke bıznestiń de kúsh-jiger jumsap otyrǵandyǵyn atap ótti. Alaıda ol ortalyqtardyń barlyǵy birdeı naryq talaptaryna adal emestigine qynjylys bildirdi. Shtatynda dırektory men býhgalteri bar jeke tulǵanyń dempıng arqyly qazaq tilin oqytý tenderin utyp alatyn kezderi az emes. Sóıtip ol birer muǵalimdi jaldap, oqytý úrdisin qalaı bolsa solaı ótkizip, sonysymen memlekettik tildi meńgerý ıdeıasyna ólsheýsiz nuqsan keltiredi. «Bul rette memlekettik tildi oqytý ortalyqtaryn mindetti túrde akkredıtatsııalaý máseleni sheshýdiń birden-bir joly bolady dep esepteımin. Osy baǵytty júzege asyrý arqyly ortalyqtardyń bilim berý qyzmetiniń mindetti standartyn engizýdi ǵana emes, olardyń qyzmetin baǵalaýdyń reıtıngtik júıesin engizýdi de qajet etedi. Tyńdaýshylardyń Qaztest tapsyrý nátıjeleri boıynsha shynaıy derekter reıtıngtiń negizi bolady», - dedi M.Qul-Muhammed.
Sondaı-aq mınıstrdiń atap ótýinshe, baǵdarlamada synaq, biliktilik ortalyqtary jelisin qurý da kózdelgen. Synaq, biliktilik ortalyqtary memlekettik tildi bilý deńgeıin rastaıtyn Qaztest sertıfıkattaryn berýmen birge oqýshylardy attestatsııalaý júıesin qurýǵa da arnalǵan.
Birinshi maqsatqa qol jetkizýdegi 3-shi mindetti baǵyt memlekettik tildi oqytý úrdisin yntalandyrý júıesin qurýdy basqarý bolmaq. Bul baǵytta memlekettik qyzmet salasy, sondaı-aq halyqqa qyzmet kórsetý júıesinde jumys isteıtin uıymdar qyzmetkerleriniń memlekettik tildi bilý deńgeıine qoıylatyn eń tómengi talaptardy aıqyndaý arqyly iske asyrý kózdelgen. Sonymen qatar Qaztestiń nátıjesinde úırenýshilerdiń bilim deńgeıin baqylaý jáne olardyń materıaldyq jaǵynan kótermeleý júıesin qarastyrý da kózdelgen. Bilim berý salasynyń bilim berýdiń barlyq satylarynda memlekettik tildi bilý deńgeıin baǵalaý men baqylaý júıesin engizý, sondaı-aq barlyq múddeli adamdarǵa tegin kýrstar uıymdastyrý, qashyqtan oqytý júıesin keńinen engizý jáne jeke bıznes ókilderin áriptestikke tartý arqyly qazaq tilin oqyp-úırenýge keńinen memlekettik qoldaý kórsetiletin bolady.
Osy maqsatty júzege asyrý úshin memlekettik tildi qoldanýdyń abyroı-bedelin kóterý jáne oǵan degen qajettilik pen suranysty keńeıtý jónindegi usynystardy júzege asyrý da qarastyrylǵan. Demek, kúndelikti ómirde qazaq tilinde sóılesý mádenıettilik pen zııalylyqtyń dárejesine, jastardyń ortasynda sánge, sondaı-aq ata-babanyń tiline qamqorlyq kórsetý men qazaq patrıotızminiń shynaıy kórinisine aınalýy kerek. Memlekettik tilde sóıleıtin adamnyń utymdy beınesin qalyptastyrý, memlekettik tildi árbir otbasynyń dástúri retinde kópshilikke tanytý, saıası jáne pıar tehnologııalar arqyly qoǵamdyq sanada qazaq tilin bilýshilerdiń artyqshylyqtaryn myqtap ornyqtyrý tetikterin iske asyrýymyz qajet. bul oraıda keshegi keńes zamanynda, qazirde ishinara qazaq tilinde sóıleý tuıyqtyqtyń, orys tilin bilmeýdiń, tipti artta qalǵandyqtyń belgisi retinde qarastyrylyp kele jatqandyǵyn tilge tıek etken mınıstr «endi biz osy keleńsizdikti joıyp, kerisinshe, qazaq tilin bilý qoǵamdyq saıası ómirdiń salasynda ózin erkin sezinýdiń, qystyrylmaı-qymtyrylmaı kez-kelgen aýdıtorııada sóz sóıleýdiń, qyzmet turǵysynan ósýdiń, kemeldiliktiń, kerek deseńiz kásibı artyqshylyqtyń belgisi retinde qalyptastyrýymyz kerek», dep basa aıtty.
Alǵa qoıǵan maqsatqa qol jetkizýdiń ekinshi baǵyty memlekettik tildi qoldanýdyń aıasyn keńeıtý, ony qoǵamdyq ómirdiń barlyq salasyna kiriktirý bolyp tabylady. Atalǵan baǵytta sandyq teledıdarǵa kóshý barysynda memlekettik tilde habar taratatyn keıbir tele jáne radıo arnalardy ashý arqyly tildik ortany qalyptastyrýda buqaralyq aqparat quraldarynyń rólin kúsheıtýge mán berilgen. Balalar men jastarǵa arnalǵan qazaq tildi kontentti keńeıtý, memlekettik tildi oqytý úrdisin uıymdastyrýda medıalyq salanyń áleýetin belsendi paıdalaný qajet. Memlekettik tildi úıretetin elementteri bar bilim beretin tsıkldi fılmder, habarlar, realıtı-shoýlar múmkindiginshe kóp bolǵany ońdy. Sondaı-aq onlaın nusqasyn ornalastyrý, hostıng arqyly qazaq tildi BAQ-tarǵa júıeli túrde qoldaý kórsetý jáne qazaq tilindegi ınternet-resýrstardy memlekettik qoldaý júıesin qurýdyń da asa zor mańyzy bar. Qoǵamdaǵy til mádenıetiniń qalyptasýyna tikeleı yqpal etetin adamdar retinde BAQ qyzmetkerlerine qoıylatyn mindetti tildik biliktilik talaptardy engizýge de erekshe mán berý kerek. Osy baǵytta memlekettik tildi ǵylym, zań jáne jańa tehnologııalar tili retinde damytý jónindegi sharalar, sondaı-aq qazaq tilin halyqaralyq qatynas, demalý men oıyn-saýyq salasynda keńinen qoldanýdy qarastyrǵan durys.
Al damyǵan til mádenıeti - zııaly ulttyń kúsh-qýaty atty úshinshi maqsat eń aldymen termınologııa men onamastıka salasyndaǵy jumysty jaqsartý arqyly qazaq tiliniń leksıkalyq qoryn odan ári jetildirý men júıege keltirý jónindegi sharalar júıesin iske asyrýdy kózdeıdi. Bul oraıda Mádenıet mınıstri ataýlar berý úrdisiniń ashyqtyǵyn qamtamasyz etýimiz qajet degen ustanymǵa basa nazar aýdardy. Atalǵan baǵytta memlekettik termınologııalyq komıssııanyń quramyn jańartý, onyń mártebesin kóterý, termınologııalyq sózdikti Úkimet qaýlysymen bekitý, jer-sý ataýlaryn ózgertýmen aınalysatyn onomastıkalyq komıssııanyń jumysyn retteý jáne onyń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý júzege asyrylatyn bolady.
Til únemi damyp otyratyn qubylys ekendigi dáleldeýdi qajet etpeıtin shyndyq. Máselen, orys aqyny A.Pýshkın óz shyǵarmalarynda 26 myń sózdi paıdalanǵan. Al 18 ǵasyrda jaryq kórgen «Slovar Akademıı Rossııskoı» sózdiginde nebári 40 myń sóz bolǵan. 1949 jyly jaryq kórgen S.Ojegovtyń «Slovar rýsskogo ıazyka» sózdiginde bar bolǵany 50 myń sóz bolsa, onyń 1994 jylǵy basylymynda ol 75 myńǵa kóbeıgen. Sondaı-aq 1948-1965 jyldary shyqqan 17 tomdyq «Slovar sovremennogo rýsskogo lıteratýrnogo ıazyka» atty basylymda 120 myń orys sózi tirkelgen. Osy sózdiktiń sońǵy basylymyndaǵy orys tilindegi sózder 180 myńǵa deıin jetken. Demek orystar termın sózderdi ózge tilderden batyl engizýdiń arqasynda ósip-órkendep, búgingi dárejege jetip otyr. Olaı bolsa álem tilderinde erkin qoldanylatyn pasport, mýzeı, arhıv syndy sózderdi oryndy-orynsyz qazaqshalaýdyń ornyna, aǵylshyn tilderinde, halyqaralyq tilderde qoldanylatyn termın sózderdi batyl engizip, tildik qorymyzdy jetildirý, ıaǵnı qazaq tiliniń termındik qoryn qalyptastyrýda osy baǵytty ustanýymyz qajet.
Jobany egjeı-tegjeıli tanystyra kele mınıstr til bilimi mamandary úshin súıinshi habardy da nazardan tys qaldyrmaı atap ótti. Qazirgi ýaqytta Til bilimi ınstıtýtynyń osy baǵdarlama aıasynda 15 tomdyq qazaq tiliniń túsindirme sózdiginiń 12-13-shi tomdaryn ázirlep jatqandyǵyn aıtqan ol «birinshi ret qazaq halqynyń tarıhynda 150 myń qazaq sózi qamtylǵan 15 tomdyq qazaq tiliniń túsindirme sózdigi jaryq kóredi. Bul bárimizdiń ana tilimiz, barsha qazaqstandyqtardyń memlekettik tiliniń álemdegi eń baı tilderdiń biri ekendigin soqyrǵa taıaq ustatqandaı, taıǵa tańba basqandaı dáleldeıtin bolady», dedi.
Sonymen qatar 2011 jyly qazaq tiliniń orfografııalyq sózdigi memlekettik termınologııa komıssııasynyń maquldaýymen, eń bastysy Úkimet qaýlysymen basylyp shyǵarylady. Osy ýaqytqa deıin orta mektepti bitirgen balalardyń shyǵarmalaryn baǵalaýda keleńsizdikterge ushyrap otyrǵanymyzdy aıtqan mınıstrdiń sózine qaraǵanda, áli kúnge deıin Reseı ne bolmasa Rossııa dep jazý naqty anyqtalmaǵan. Mine osyndaı sózderdiń kesirinen keıde balalardyń orta mektepti bitirgen shyǵarmasyn baǵalaı almaı qalǵan derekter de kezdesýde. Buǵan deıin jaryq kórgen orfografııalyq sózdikterdi árkim ártúrli shyǵaryp, ony bireýler moıyndasa, kelesiler moıyndamaı áýre-sarsańǵa ushyrap kelemiz. «Eger ol Úkimet qaýlysymen qabyldanatyn bolsa, onda barlyq orta mektepter, JOO-lar úshin normatıvtik qujat dárejesinde bolady», dedi mınıstr. Sondaı-aq kelesi jyly osy baǵdarlama aıasynda 30 tomdyq qazaq tiliniń salalyq termınologııalyq sózdigi jaryq kórip, Úkimet qaýlysymen bekitiletin bolady.
Úshinshi maqsatta atqarylatyn jumystardyń bir parasy tilderdi qoldaný salasyndaǵy zańnamanyń saqtalýyna baılanysty zańnamany kúsheıtý bolyp tabylady. Osy maqsatqa qol jetkizýdiń taǵy bir maqsaty sóıleý mádenıetin damytý, qazaq tilinde jazýdy jetildirý men toleranttyq tildik orta qurý arqyly til mádenıetin jetildirý qarastyrylady.
Al Qazaqstan halqynyń lıngvıstıkalyq kapıtalyn damytý atty sońǵy maqsatty iske asyrý orys jáne shet el tilderin oqyp, úırenýge arnalǵan. Sondaı-aq shetel tilderin ásirese aǵylshyn tilin úırenýge de basa nazar aýdarylady. Qazaqstanda turatyn etnostar tilderin oqyp-úırený jáne ony saqtaý úshin qolaıly jaǵdaı jasaý da kózdelgen.
Jalpy onjyldyq baǵdarlamany iske asyrý 3 kezeńge eseptelingen.
Birinshi kezeńde 2011-2013 jyldary qajetti normatıvtik-quqyqtyq bazany, onyń ishinde «Memlekettik til týraly» Zańnyń jobasyn ázirleý jáne memlekettik tildi meńgerý máselesi boıynsha mindetti talaptar qoıylatyn mamandyqtardyń tizbesin engizý jáne baǵdarlamany júzege asyrýdy qolǵa alý boljanyp otyr.
Ekinshi kezeń baǵdarlamanyń barlyq baǵyttary boıynsha alǵa qoıylǵan mindetterdi is júzinde iske asyrýdy - uıymdastyrýshylyq jáne ádisnamalyq jumys keshenin jolǵa qoıýdy kózdeıdi.
Al úshinshi kezeńde is-sharalar tıimdiliginiń júıeli monıtorıngi men baǵdarlama ındıkatorlaryn baqylaý arqyly qol jetken nátıjelerdi memleket ómiriniń barlyq salasyna berik ornyqtyrý júzege asyrylady.
Alǵa qoıylǵan mindetterdi iske asyrý 2020 jylǵa qaraı mynadaı nátıjelerge qol jetkizýge múmkindik bermek: memlekettik tildi meńgergen qazaqstandyqtardyń úlesi qazirgi 60 paıyzdan 95 paıyzǵa deıin ósedi; orys tilin meńgergen qazaqstandyqtardyń úlesi 90 paıyzdy quraıdy; aǵylshyn tilin meńgergen qazaqstandyqtardyń úlesi shamamen 20 paıyz bolady.
Úkimet úıinde ótken alqaly jıynda Mádenıet mınıstri tanystyrǵan, qazaq tiliniń «kósegesin kógertedi» degen mol senimdi arqalap otyrǵan qujattaǵy kóterilgen máseleler osylar. El bolashaǵyna, ult rýhanııatynyń ósip-órkendeýine úles bolyp qosylatyn baǵdarlama jobasy jasaldy dep aıtýǵa da tolyq negiz bar sııaqty. Alaıda alda bir aı merzim ishinde osy baǵdarlamany halyq arasynda, baspasózde, zııaly qaýym arasynda, túrli oqý oryndarynda jan-jaqty talqylaý mindeti tur. Jıyndy qorytyndylaǵan Úkimet basshysy «kelip túsken usynystardy eskerip, tolyqtyryp, baǵdarlamany qyrkúıekten qaldyrmaı bekitken jón», dep óz sheshimin aıtqan bolatyn. Kezek qazaq tiline beı-jaı qaramaıtyn jurtshylyqqa tıip otyr.
