«Bolashaq» baǵdarlamasynyń 30 jyldyq nátıjesi qandaı
ASTANA. KAZINFORM – Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev bıylǵy Joldaýynda elimizdiń kadrlyq áleýetin arttyrý qajet ekenin atap ótti. «Sonymen qatar ǵalymdardyń sheteldegi taǵylymdamasyn ánsheıin sınekýraǵa jáne «akademııalyq týrızmge» aınaldyrmaý kerek. Joǵary oqý oryndary ǵana emes, tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý mekemeleri de bilikti kadrlar daıarlaýy qajet. Úkimet kolledjde jaqsy oqyǵan túlekterdi mamandyǵy boıynsha memlekettik qyzmetke alý múmkindigin qarastyrýǵa tıis», - dedi Prezıdent. Qazir elimizdiń jastary «Bolashaq» baǵdarlamasy arqyly salyq tóleýshiler esebinen shetelde bilim alyp júr. Osy oraıda bul tanymal baǵdarlama 30 jyl ishinde qandaı naqty nátıje bergenin kópshilik nazaryna usynýdy jón kórdik.
«Bolashaq» halyqaralyq stıpendııasy 1993 jyly 5 qarashada qurylyp, bir jyldan keıin alǵashqy qazaqstandyq stýdentter oqýǵa bardy. 30 jyl ishinde 12 731 adam dıplom aldy, ıaǵnı orta eseppen jylyna shamamen 425 adam oqýyn támamdap turdy. Keıingi birneshe jylda 2 607 adam oqýyn aıaqtady.
Qazir «Bolashaq» baǵdarlamasy boıynsha 939 qazaqstandyq bilim alyp jatyr. Olardyń basym bóligi magıstratýrada – 704 adam. 133 adam doktorantýra baǵytynda oqyp júrse bolsa, taǵy 102 adam taǵylymdamadan ótip jatyr.
Qaı elderde bilim alyp jatyr?
«Halyqaralyq baǵdarlamalar ortalyǵy» AQ aqparatyna qaraǵanda, qazaqstandyq stýdentter «QS, THE, Academic Ranking of World Universities kórsetkishiniń úzdik 250 reıtıngine engen álemniń jetekshi ýnıversıtetterinde» oqyp júr. Stıpendııa alýshylar arasynda eń tanymal elder AQSh pen Ulybrıtanııa boldy.
Amerıkalyq ýnıversıtetter arasynda University of Illinois, Columbia University, New York University jáne University of Southern California sııaqty bedeldi oqý oryndary erekshe suranysqa ıe. Al Ulybrıtanııa ýnıversıtetteriniń ishinde stıpendıattar kóbinese University of Warwick, University of Sussex jáne Queen Mary University of London JOO-syn tańdaıdy. Bul oqý oryndary óziniń joǵary bilim sapasymen tanymal.
Stıpendıattarǵa qansha qarajat jumsalyp jatyr?
Ortalyq málimetine qaraǵanda, oqytý quny bilim baǵdarlamasyna, baratyn elge jáne tańdalǵan mamandyqqa baılanysty ózgerip turady. Sonymen qatar, qarjyny esepteý kezinde ýnıversıtettiń reıtıngi, onyń ornalasqan jeri, baǵdarlamanyń uzaqtyǵy da mańyzdy ról atqarady.
Orta eseppen bir stıpendıatqa magıstratýra baǵytynda shamamen 10-15 mln teńge jáne doktorantýraǵa 20-25 mln teńge jumsalady. Onyń ishinde oqý aqysy, shákirtaqy, áýe kóligimen saparlaý aqysy jáne basqa da soǵan baılanysty shyǵyndar qamtylǵan.
Baǵdarlama aıasynda bilim alǵandardyń nesheýi shetelde qaldy?
Stýdentter oqýdy aıaqtaǵannan keıin, Qazaqstanda jumys isteýi tıis. Alaıda olardyń keıbiri elge oralmaı, shetelde qalý týraly sheshim qabyldaǵan. Bul turǵyda Qazaqstanǵa oralmaǵany úshin 235 adam (jalpy túlekterdiń 1,9 paıyzy) shákirtaqydan aıyryldy.
Stıpendıat qaıtyp kelmese, shákirtaqydan aıyrý jáne oqýǵa ketken barlyq shyǵyndy óteýdi talap etý protsesi bastalady. Eger stıpendıat aqshany qaıtarýdan bas tartsa, Ortalyq máseleni sot tártibimen qaraýǵa bastamashylyq jasaıdy.
«2024 jyldyń qańtarynan shilde aıy kezeńinde shákirtaqydan bas tartqan jáne aıyrylǵandardan bıýdjetke 1 mıllıard 151,5 mln teńge qarajat qaıtaryldy, al 2023 jylǵy qaıtarylǵan soma 1,9 mlrd teńgeni qurady. Qazirgi kezde bıýdjetke aı saıynǵy qaıtarylatyn qarajat 200 mln teńge shamasynda», - delingen Ortalyq málimetinde.
Baǵdarlama túlekteri qaıda qyzmet etip júr?
Paıyzdyq kórsetkishke qaraǵanda, «Bolashaq» boıynsha oqyǵandardyń kóbisi qazir jeke sektorda jumys istep júr.
Ortalyqtyń málimetinshe:
- memlekettik organdarda qyzmet etip júrgen túlekter – 31%;
- kvazımemlekettik sektorda – 16,2%;
- Qazaqstandaǵy sheteldik uıymdarda – 5,8%;
- halyqaralyq uıymdarda – 1,7%;
- dıplomatııalyq ókildikte – 0,5%;
- ulttyq kompanııalarda – 1,1%;
- qoǵamdyq birlestikterde – 1%; jeke kompanııalarda – 42,8%.
Baǵdarlama ózin aqtady ma?
Baǵdarlamanyń ekonomıkalyq áserin baǵalaý qıyn bolǵanymen, Ortalyq «onyń el damýyna naqty áseri bar» dep sanaıdy.
«Túlekter kásibı sapa jaǵynan úles qosyp keledi. Bul turǵyda, ınnovatsııalardy engizýde jáne qyzmettiń jańa baǵyttaryn damytýda anyq kórinip júr. Máselen, bilim, ǵylym nemese mádenıet salalarynda jumysqa ornalasqan túlekterdiń aýqymdy úlesin aqshalaı baǵalaý qıyn. Olar eldiń adamı áleýetin damytýǵa aıtarlyqtaı úles qosyp keledi. «Bolashaq» baǵdarlamasyna salynǵan ınvestıtsııa aqtaldy, óıtkeni ol ekonomıkanyń ártúrli sektorlary men áleýmettik salany jańǵyrtýǵa yqpal etti», - deıdi baǵdarlama ákimshileri.
Naqty sektorlardy alyp qarasaq, densaýlyq saqtaý salasynda 905 maman jumys istep júr, onyń ishinde 470 tájirıbeli dáriger bar. Bilim berý salasynda 1380 maman qyzmet etip jatyr. Onyń 913-i bilim berý uıymdarynda, ıaǵnı bastaýysh, orta, joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi bilim berý uıymdarynda, sondaı-aq bilim berý ortalyqtarynda. Túlekterdiń birazy aýyldarda qyzmette júr.
Ekonomıka salasyna toqtalsaq, bul baǵytta 4 myń túlek oqýyn támamdady. Sonyń arasynda 2,2 myń ınjener, 1,3 myń IT maman, jaratylystaný ǵylymdary salasynda 400-ge jýyq ǵalym, sondaı-aq aýyl sharýashylyǵynda 156 adam bar.
«Osy túlekterdiń kópshiligi tehnologııalyq startaptar men ınnovatsııalyq jobalardyń negizin qalaýshy retinde tanyldy. Sonymen qatar, baǵdarlama túlekteri Nazarbayev University, L.N. Gýmılev atyndaǵy EUÝ, SDU sııaqty elimizdiń jetekshi ýnıversıtetterin jańǵyrtý isine qatysyp jatyr», - deıdi «Bolashaq» ákimshileri.
Mamandar nátıje bere bastady
Baǵdarlama aıasynda bilim alǵan medıtsına ǵylymdarynyń doktory, professor Azat Shpekov eń kúrdeli neırohırýrgııalyq operatsııalardy engizgen. Sonyń ishinde Parkınson aýrýyn emdeý tásilderi bar. Onyń jetistikteri 1200-den astam naýqasty emdeýge múmkindik berdi.
Taǵy bir túlek – kardıohırýrg Arman Baıdeýov júrekke 800-den astam operatsııa jasady. Budan bólek, Arman Súleımenov esimdi túlek qazir ІT salasynyń mamany retinde 500-den astam stýdentke arnaıy kod jazýdy úıretti.
Cerebra startapynyń negizin qalaýshy Dosjan Júsipov ınsýltti aldyn ala anyqtaý úshin jasandy ıntellekt ázirledi. Bul startap álemdik qaýymdastyqtyń nazaryn aýdaryp qana qoımaı, Qazaqstandaǵy ınsýlttan bolatyn ólim-jitimdi azaıtýda mańyzdy ról atqardy. Qazaqstanda startaptyń ónimi qazirdiń ózinde 130 myń naýqastyń kompıýterlik tomografııasyna taldaý jasady. Joba Stenford ýnıversıtetinde StartX baǵdarlamasyna qabyldandy jáne Best VerTech Startup 2023 atalymynda Global Startup Awards konkýrsyn jeńip aldy.
Sanjar Kenjehanuly Bilimland.kz platformasyn iske qosty. Bul joba bilim berý materıaldaryn kúndelikti 2 mln-nan astam adamǵa usynady.
Ulan Qaıyrbekov jańa jumys oryndaryn ashatyn, qyzmet kórsetý salasynda tanymal Naimi.kz marketpleısin qurdy.
Baǵdarlama túlekteriniń arasynda óz salasynda tabysty bolǵandar ishinde Medet Mahanbet (otolarıngologııa salasyndaǵy maman), Almas Kebekbaev (onyń kompanııasy 600 mıllıon teńge sheteldik ınvestıtsııa tartyp, 500-den astam jumys ornyn qurdy), Adat Ádilhan (ModeX birinshi zamanaýı modýldik zaýytynyń qurylysyna qatysqan), Dáýren Áýbákirov (tabıǵı apattardyń aldyn alý boıynsha sheshimder ázirleıtin startaptyń negizin qalaýshy), Nurbek Eńsebaev (kórý qabileti nashar jáne zaǵıp jandarǵa kómektesý úshin dybystyq maıaktar men bıolokatorlardy jasaǵan toptyń teń negizin qalaýshy), Myńjylqy Berdiqojaev (neırohırýrg), Suraǵan Dúrvýdhan (matematık, ǵylymı eńbekterdiń avtory), Pavel Tarlyko (proteomıka jáne mass-spektrometrııa zerthanasynyń meńgerýshisi, ǵylymı eńbekterdiń avtory), Dagar Davletov (Qazaqstandaǵy alǵashqy baǵdarlamalaý mektebiniń dırektory), Saltanat Kúshalıeva (Astana ortalyq meshitiniń bas sáýletshileriniń biri), Baýyrjan Aıtýov (bıologııa jáne genetıka salasynyń mamany), Sezim Mustapaeva (Satbayev University geologııa kafedrasynyń professory), Raýan Qaıyrjanov (genetıkalyq aýrýlardy dıagnostıkalaý jáne emdeý jónindegi ǵalym-dáriger) bar.
Baǵdarlamaǵa qatysty syn aıtyldy
Osy tabysty jobalarǵa qaramastan, qazaqstandyq depýtattar «Bolashaq» baǵdarlamasyna bıýdjet qarajatyn jumsaýdyń tıimdiligi týraly máseleni birneshe ret kóterdi. 2022 jyly Májilistiń eks-depýtaty Aıgúl Jumabaeva bul baǵdarlamaǵa qatysty syn aıtqan edi.
«Kadr máselesi únemi kún tártibinde turady, únemi ózekti. Al «Bolashaq» baǵdarlamasy dál osy máseleni sheshý úshin jasalǵan. Barlyǵyn joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy, baǵdarlamanyń kóptegen túlegi el ıgiligi úshin tabysty jumys istep jatyr. Biraq tutastaı alǵanda, ol ózin aqtaǵan joq. Men osyndaı pikirdi ustanyp otyrmyn», - deıdi ol.
A. Jumabaeva 2022 jylǵy jeltoqsanda Parlament Májilisindegi Úkimet saǵatynda Áleýmettik kodeks jobasy usynylyp, jetispeıtin mamandyqtar boıynsha 200 sheteldik mamandy tartý jospary usynylǵanyn eske saldy.
«Ol kezde salyq tóleýshilerdiń qyrýar qarjysy jumsalǵan «Bolashaq» baǵdarlamasynyń jumys istep turǵanyna 29 jyl tolǵan edi. Biraq áli de mamandar jetkiliksiz. Myńdaǵan «Bolashaq» túlegi arasynan qajet degen 200 maman tabylmaı, memleket taǵy da sheteldikterdi tartýǵa májbúr bolsa jáne olardyń jalaqysy qazaqstandyqtardan birneshe ese joǵary qoıylsa, onda bul baǵdarlamanyń tıimdiligi men oryndylyǵy týraly másele kóterilýi kerek. Eki jyl buryn bul máseleni kótergen edim», - dedi Jumabaeva.
Buǵan deıin habarlanǵanyndaı, shetelde kadrlar daıarlaý jónindegi respýblıkalyq komıssııanyń sheshimimen 150 qazaqstandyq «Bolashaq» halyqaralyq stıpendııasynyń ıeger atandy. «Bolashaq» stıpendııasy ıegerleriniń tizimin myna silteme arqyly kóre alasyz.
