Boqtaý estip, oqtaý jegen: Agressor áıelinen zábir kórgen erkekter
ASTANA. KAZINFORM – Qazir qoǵamda otbasylyq zorlyq-zombylyq máselesi ótkir tur. «Serıalǵa» aınalyp bara jatqan Bıshimbaevtyń soty erli-zaıyptylardyń arasyndaǵy qarym-qatynas jaıly áńgimege tuzdyq bola túskeni ras. Áıelderin sabaıtyn erkekterdi sabasyna túsirý qajet-aq. Al áıelinen zábir kórip júrgen er adamnyń problemasyna úńilgender bar ma?
«Áı» deıtin áıelder bar
Byltyr Іshki ister mınıstriniń orynbasary Igor Lepeha Úkimet otyrysynan keıin ótken brıfıngte zorlyq-zombylyq boıynsha áıelderdiń ústinen túsetin shaǵymdar shamamen 10 paıyz ekenin málim etken bolatyn.
«Árıne, biz buǵan nonsens sııaqty qaraımyz. Alaıda áıelderine shaǵymdanatyn kúıeýler de bar. Olardyń sany kóp emes, ártúrli jaǵdaı bolady», - degen edi ol.
Jýyrda Іshki ister mınıstrligi ókilderine habarlasyp, agressor áıelinen zábir kórgen erkekterdiń statıstıkasyn suraǵan edik. Ondaǵylar mundaı statıstıka júrgizilmeıtinin alǵa tartty. Igor Lepeha óz tájirıbesine súıenip, shamalap aıtqan bolýy kerek dep qabyldadyq.
Budan keıin Bas prokýratýramen baılanysqa shyqtyq. Ol jaqtaǵylar da arnaıy statıstıka júrgizilmeıtinin jetkizdi.
Ne desek te, áıelderden zábir kóretin erkekter joq emes. Az da bolsa bar. Qoǵam nazarynan tys qalyp jatqany da sol. Mundaı derekter kóp bolsa arnaıy statıstıka júrgiziletin edi.
Elimizdiń túkpir-túkpirinde erkekterden qorlyq kórgen áıelderge arnalǵan ortalyqtar az emes. Onda áıelder 6 aıǵa deıin qonystanyp, materıaldyq, psıhologııalyq kómek ala alady. Erkekterge arnalǵan ortalyqtar joq eken. Ashylsa, tań qalmaspyz.
Qyzǵanshaqtyq hám qyzbalyq
Osydan 6 jyl buryn Astana qalasynda 36 jastaǵy áıel súıiktisin qyzǵanǵany sonshalyq, ony «súndetke otyrǵyzyp», kegin alǵan edi.
Sumdyq oqıǵa bylaı órbigen. N. esimdi arý jigitiniń uıaly telefonynan ápkesimen hat almasqanyn baıqap qalady. Jigiti bóten bir qyzdy maqtaǵan kórinedi. Ol azdaı, telefonda saqtaýly turǵan ózge áıelderdiń sýretteri ashýyn údetken.
Budan keıin arý kek alýdyń josparyn qurady. Jigitke jynystyq qatynasqa túsýge usynys jasap, uıyqtatyn dári bergen. Keıin qol-aıaǵyn oramalmen tósekke baılap qoıyp, alıýmınıı taıaqpen ura bastaǵan. Soraqysy sol, skalpelmen denesin tilgilep, jynystyq múshesin kesken. Júreginde «meıirimi bar» eken. Qanǵa malynǵan jigitti óz kóligimen aýrýhanaǵa jetkizgen. Ony sol jerde polıtseıler quryqtaǵan.
Al osydan úsh jyl buryn áleýmettik jelilerde tepse temir úzetin tórt balasy bar er azamattyń áıelinen qorlyq kórip júrgeni týraly aqparat taralyp ketti.
«Tepsem temir úzetin azamatpyn. Tek áıelimniń aldynda álsizbin. Sebebi, súıgen jarym jaqyndarymen jabylyp ketedi. Qystyń qara sýyǵynda qaıyn jurtym jabylyp, dalaǵa jalań aıaq qańǵyrtyp jiberdi. Ash-jalańash Qordaıdan Almatyǵa áreń jettim. Almatyda óz úıim bar. Áıelim tórkinine ketip qala beredi. Tórt balam úshin kelmeı qoıǵan soń, qaıyn jurtymmen turýǵa amal joqtan kóndim», - degen edi ol.
Erdi namys óltiredi...
Áleýmettik jelilerde áıelinen qorlyq kóretin erkekter jaıly ara-tura jazylyp turady. Bizdiń kózimizge Málik Oraqov esimdi Facebook paıdalanýshynyń pikiri ilikti.
«Jeli betinde áıeldiń erkekten qorlyq kóretini týraly másele jıi kóteriledi. Al erkektiń áıelden qysym kóretini jaıly múlde aıtylmaıdy deýge bolady. Iá, aıtylmaıtyn sebebi de bar. Óıtkeni, qazaqtyń qaı erkegi de áıelinen qorlyq kórgenin aıtýǵa namystanady. Áıtpese nebir áıelder bar ǵoı. Men ózim er adamdardyń áıeliniń nasharlyǵynan iship ketken, darǵa asylyp qalǵandardyń qanshasyn bilemin. Ony jelige jazsań. Oı ol erkek emes, ez ǵoı dep shyǵady. Sonda bizdiń qoǵamda áıel erkekten qorlyq kórse de, erkek kináli. Erkek áıelden qorlyq kórse de, erkek kináli bolyp shyǵady. Solaı ǵoı, ıaǵnı taspen japalaqty ursań da, japalaqpen tasty ursań da japalaq óletini sııaqty. Menińshe áıelden qorlyq kóretin erkekter eki ese kóp-aý. Osy aıtqanym ótirik bolsa, jeńgelerińniń bolmasa kelinderińniń keremet ekenin, ata-enesin álpeshtep, aǵa-inilerińdi erkekshe qurmettep otyrǵanyn jazyńdarshy. Áı, qaıdam-aý... Kóp bolsa 20 paıyzy maqtar. Al 80 paıyzy maqtaı almaı, úndemeı ótip ketetini anyq...» - deıdi ol.
Ákeler ınstıtýtyn damytý mańyzdy
Májilis depýtaty Amanjol Áltaı áıelden qysym kórgen erkekter az emes ekenin aıtady. Oǵan sebep te joq emes.
«Buryn ákelerimiz otbasyndaǵy ahýaldy qabaǵymen rettep otyratyn edi. Bizdiń kezimizde «ákemmen aqyldasaıyn», «ákemnen suraıyn», «ákem biledi» degen túsinik qalyptasqan-dy. Qazir «mamam biledi», «mamamnan suranaıyn», «mamam sheshedi» deıtin balalar kóbeıip bara jatyr. Qala berdi, aqparat keńistiginde qazaq jigitterin, er-azamattaryn ez, qorqaq, jaltaq qylyp kórsetetin túrli kontent qaptap ketti. Mektepterde er muǵalimder az. Áıelderdiń ortasynda ósken ul balanyń minezi, júris-turysy qalaı qalyptasatyny aıtpasa da túsinikti. Munyń bári ákelerdiń otbasyndaǵy rólin tómendetetini anyq. Bul rette, ákeler ınstıtýtyn damytý mańyzdy», - dedi depýtat.
Buǵan deıin Májilis depýtaty Jarqynbek Amantaı janjal shyǵarǵan áıelderdi de jazaǵa tartýdy usynǵan bolatyn.
«Jaýapkershilikti teń bólý kerek. Jasyratyny joq, keıde er azamattarǵa da býllıng jasalady. Naqty derekterdi keltire almaımyn. Degenmen qoǵamda kórip júrgenimizdeı, áıel adamdar da erlerine qysym jasaıdy. Biraq mundaı derekter kóp emes. «Áıelderdi qamasyn, olarǵa aıyppul salsyn» degendi men zańǵa usyný úshin aıtyp otyrǵanym joq. Meniń aıtqym kelgeni, jaýapkershilik, otbasydan ajyraýdyń salmaǵyn bári teń sezinýi tıis», - dedi J. Amantaı.
Sarapshylar sońǵy kezderi qoǵamda qazaqy mentalıtet azaıyp, batystyń ómir salty sanaǵa sińip bara jatqanyn aıtady. Sebebi, qazir erkekter «áıelim urady» dep polıtsııaǵa shaǵymdanýǵa namystanbaıtyn bolǵan. Jas jubaılardy qoıshy, egde jastaǵy erli-zaıyptylar jıi ajyrasyp jatqan kórinedi. Qazaq qoǵamynda osy sııaqty mysaldar kóp. «Uıat bolady» degen sóz kelmeske ketip bara jatqandaı...
