Boksshy Sáken Bıbosynov: Tokıodaǵy qolamdy Parıjde altynǵa aıyrbastaımyn
- Sáken Ismadııaruly, siz bir jylda úsh birdeı baıraqty básekege qatystyńyz. Azııa chempıonatynda, Olımpıada da jáne álem chempıonatynda atoı salyp, júldeger bolý, úlken nátıje. Jalpy jyl boıy jarysta júrý qıyndyq týdyrmady ma?
- Iá, bir jylda úsh úlken týrnırge qatystym. Árıne, qıyndaý boldy. Meniń basty maqsatym, armanym – álemdik týrnırde ánurandy shyrqatý bolatyn. Azııa chempıonatynda jáne Olımpıadada qola júldeger atandym. 2019 jyly álem birinshiliginde de úshinshi oryn alyp, qola júldeger boldym. Jyl saıynǵy júldemniń barlyǵy qola bolyp ketti. Sodan «qaıtsem de qolany altynǵa aıyrbastaımyn» degen aldymda maqsat boldy. Jattyqtyrýshym Myrzaǵalı Aıtjanovqa jaǵdaıdy aıtyp edim, qoldaý bildirdi. Sodan kúni-túni jattyqtyq. Olımpıadada jibergen qatelikterimdi qaıtalamaýǵa tyrystym. Kóp eńbektenip, sol baǵytta jumys jasadyq. Serbııa eliniń Belgrad qalasynda ótken bokstan álem chempıonatyna sondaı asqaq armanmen, úlken daıyndyqpen bardym. Allanyń qalaýymen altyn medal ıegeri atandym.
Álem birinshiliginde eki ret Ánuranymyz shyrqaldy. Komanda jaqsy nátıje kórsetti. Jalpy esepte elimiz ekinshi orynda turdy. Alpaýyt elderdiń aldyna shyqtyq. Munyń barshasy da tyńǵylyqty daıyndyqty jemisi boldy.
- Olımpıada da bolsyn, álem chempıonatynda bolsyn qarsylastaryńyz osal bolǵan joq. Olımpıada chempıony, Barker kýbogynyń ıegeri ózbekstandyq Hasanboı Dosmatov, frantsýz boksshysy Bennama Bılal jáne kolýmbııalyq, kýbalyq boksshylarmen judyryqtastyńyz. Jalpy qaı qarsylaspen kezdesý aýyrǵa soqty?
- Jalpy maǵan ár jarystaǵy birinshi jekpe-jek aýyr bolady. Sebebi, rıngti sezinip, boı úıretý kerek. Frantsýz boksshysy Bennama Bılalmen budan aldyn eki ret kezdesip, ese jiberip alǵan bolatynmyn. Bul joly da kishkene qıyndaý boldy. Qatelikter jiberdim. Biraq qaıtsem de esemdi qaıtarýym kerek. Sodan rıngke boı úıretken soń, bar kúsh jigerimdi jumsap, jeńimpaz atandym.
Al, Hasanboı Dosmatovpen shyqqanda eshqandaı qobaljý bolǵan joq. Qaıta jerlesterimniń jibergen esesin qaıtarýǵa múmkindik aldym.
Kolýmbııalyq boksshymen shyqtym. Ol Olımpıada oıyndarynyń kúmis júldegeri, álem birinshiliginiń qola júldegeri, jalpy myqty boksshy. Osal qarsylas emes. 2019 jyly kezdesip, men jeńiske jetken bolatynmyn. Bul jolyda jeńis men jaqta boldy. Degenmen, bul kezdesýge ózimniń de, bapkerimniń de kóńili tolmady. Biraz qatelikter jiberip aldym. Qolym túsip ketti. Aıaqta bir jerde turyp qaldym. Jalpy taktıkamdy durys qoldana almady. Biraq, sharshy alańda taǵy da jeńdim.
Jalpy biz ár jarysqa jaqsy daıyndyqpen baramyz. Álem chempıonatyna da úlken daıyndyq jasadyq. Tokıodan oralǵan boıda taktıkamyzdy ózgerttik. Kóp eńbektendim. Bapkerim qoldaý bildirip, ár sát saıyn jigerlendirip otyrdy. «Sen odan myqtysyń! Bokstaspaǵanyna qansha jyl boldy?! Sharshy alańda sen sharshamasań, qarsylasyń «óledi» dep jiger beredi. Mine, osynyń nátıjesinde jeńis tuǵyrynan kórindim. Álem chempıony bolý mańdaıyma jazylǵan eken.
- Baıraqty básekede úlken áser bergen tustyń biri tóreshiniń qatelesýi boldy. Jeńimpazdardy shatastyryp, qarsylasyńyzdyń qolyn kóterdi. Osy sátte qandaı áserde boldyńyz?
- Bul bokstaǵy eń pozıtıvti tustyń biri boldy. Men qarsylasymdy birinshi, ekinshi raýndta uttym. Úshinshi raýnd ol utqan jaǵdaıdyń ózinde de men jeńiske jetetin edim. Biraq, men aıqyn basymdyqpen jeńip kele jatqanymdy sezip júrdim. Tóreshilerdiń barlyǵy upaılaryn maǵan berdi. Sóılep turǵan dıktor da «Qazaqstan, Sáken Bıbosynov» dep aıtyp jatqanyn tyńdap turdym. Al, tóreshi qatelesip qarsylasymnyń qolyn kóterdi. Ol «men emes, jeńimpaz Sáken anda» dep ymmen túsindirip jatty. Biraq mende qorqynysh bolǵan joq. Keıin tóreshi qatelikti túzetti.
- Kóp boksshylardyń ózindik laqap attary bar. Al, siz bul turǵysynan oılanyp kórdińiz be? Ózińizge laqap esim tańdadyńyz ba?
- Joq. Áli laqap at tańdaǵan joqpyn. Olımpıadadan kelgen kezde kópshilik «halyq chempıony» dep atap ketti. Qazirde jıyndarǵa, is-sharalarǵa barsam, jınalǵan halyq «narodnyı chempıon», «halyq chempıony» dep qarsy alady. Qýanysh kernep, bir marqaıyp qalamyn. Ázirge mendegi laqap at osy «halyq chempıony».
- Jalpy sportshylarǵa, onyń ishinde boksshylarǵa syn aıtýshy kóp. Ásirese, Olımpıada oıyndarynan keıin renishin bildiretin jankúıerler kóbeıip ketti. Jalpy syndy qalaı qabyldaısyz?
- Biraz jyldan beri kópshilik boksty «ulttyq sport» esebinde qabyldady. Ár Olımpıadada halyq bokstan altyn kútedi. Bıylǵy jyly bokstan da basqa da sport túrlerinen altyn bolmady. Sondyqtan syn aıtýshy ar kóp boldy. Ózim syn eger de shyn bolsa, jaqsy qabyldaımyn. Qorytyndy shyǵaryp, qaıtalamaýǵa tyrysamyn. Degenmen, ózderi rıngke shyqpaı, boks qolǵabyn ómirinde kıip kórmegen adamdarda aqyl aıtyp, bizdi synap jatatyndyǵy kóńilimizge qaıaý túsiredi. Rıngtegi bir mınýttyń ózi úlken eńbek. Jalpy Olımpıadaǵa eshkim «utylamyn» dep barǵan joq. Bireýiniń baǵy shappasa, bireýiniń baby bolmady.
- Sharshy alańdaǵy jarystaryńyzdy anańyz kórmeıdi eken. Árıne, ana júregi balasynyń tóbelesin kórýge shydamasy anyq. Sondaı-aq, bala kezde de boksqa barýyńyzǵa qarsy bolypty. Áli de qarsy ma?
- Anam boksqa barýyma qarsy bolǵan. Áli de qarsy. Men sharshy alańǵa shyqqanda «utylsa da tezirek bitse eken» dep otyrady. Tikeleı efırde ótip jatqan bokstarymnyń da nátıjesin eki aǵamnan suraıdy eken. Ózi kórýge júregi daýalamaıdy. Jeńiske jetken kezimde birinshi anama habarlasyp, súıinshi suradym. Kóńilin aýlap, qýantyp qoıdym.
Qazir «chempıon boldyń ǵoı. Endi jas balalardy úıretip júre berseńshi» deıdi. Degenmen, jaǵdaıdy túsindirip, ár jarys saıyn batasyn alyp otyramyn. Anashym árdaıym maǵan qamqorlyq tanytyp, qoldap otyrady.
- Alda úlken jarystar kútip tur. Jaqyn arada salmaq aýystyrý jaǵy oıyńyzda joq pa?
- Qazir óz salmaǵym 52, 51 keli. Olımpıadada 52, álem chempıonatynda 51 keli boldy. Sol salmaqty ustaımyn. Kelesi jyly úlken jarystardyń biri – Azııa oıyndary. Sonda altyn alsam degen maqsatym bar. 2023 álem birinshiligi Tashkentte ótedi. Soǵan qatysyp, eki dúrkin álem chempıony bolýdy armandap júrmin. Al, 2024 Parıj olımpıadasy keledi. «Tokıodaǵy qolamdy, Parıjde altynǵa aıyrbastaımyn» dep josparlap otyrmyn. Keıinnen bapkerimmen aqyldasyp, kásipqoı boksqa aýysamyn degen oıym bar.
- Jaqynda «Sákenge Túrkistan qalasynan 2 bólmeli páter berildi» degen aqparat tarady. Sondaı-aq, oblysta «Turan» boks klýby qurylyp jatyr. Tarıhı shaharǵa qashan qonys aýdarasyz?
- Túrkistannan páter beriletindigi jóninde aıtyldy. Biraq kilti áli qolyma tıgen joq. Páter berilse, Túrkistanǵa kóshemin. Sol jaqta jattyǵamyn. Jańadan qurylyp jatqan «Turan» boks klýbynda jattyǵý jasap, ári jastarǵa sheberlik sabaǵyn ótkizýdi josparlap júrmin.
- Olımpıada chempıonynyń júregin jaýlaǵan arý bar shyǵar? Jalpy otbasyn qurýdy oıladyńyz ba?
- Buıyrtsa bir aıdan keıin otbasyn quramyn. «Tátti shaı» rásimi ótip qoıdy. Toı kúnin de belgilep qoıdyq. Sportshynyń jaǵdaıyn túsinetin jar bolatyndyǵyna senimdimin.
- Oral qalasynda ótetin Qazaqstan birinshiligine qatysasyz ba?
- Bir aıdan keıin Oral qalasynda Qazaqstan chempıonaty ótedi. Biraq biz qatyspaımyz. Jyl basynan beri jarys kóp boldy. Álem birinshiliginde óz salmaǵymyzda dáleldedik. Sodan bes sportshyǵa demalys berdi. Qazir demalystamyz. Jattyǵýdy kelesi aptadan bastaımyz. Jarysqa qatyspasaq ta, formada bolýymyz kerek. Qazir ár aýdanda jastarymen kezdesip, taǵylymdy, tárbıelik máni bar sharalarǵa qatysyp jatyrmyz. Bar maqsatymyz jastardy jigerlendirý, motıvatsııa berý.
- Jalpy boksqa qalaı keldińiz? Jattyqtyrýshyńyz Myrzaǵalı Aıtjanovpen qalaı jolyqtyńyz?
- Meniń týǵan aǵam Tastemir bokspen aınalysqan. Sondyqtan jas kezimnen meni boksqa baýlydy. Boks álippesin úıretip, qyr-syryn meńgertti. Alǵashqy bapkerim boldy. Ári meniń tárbıem sol aǵamnyń qolynda edi.
Ózbekstanda 8 synypqa deıin bilim aldym. Keıin elge kelip Qyzylordada oqydym. Almatydaǵy Respýblıkalyq sport kolledjine úsh ret qujat tapsyryp túse almadym. Sodan aǵamnyń tanystary Saıram aýdanyndaǵy Qadyrbek Qýatbekov esimdi azamatqa jolyqtyrdy. Sparıngke shyǵaryp, synap kórdi. Uttym. Sodan esh tanymaıtyn, ómirimdi birinshi ret kórgen adamym úıinen oryn berip, jattyǵý jasaýyma jaǵdaı jasady. Sol kisiniń úıinde turyp, Shymkentte bilim aldym. Jattyqtym. Bala kezde Ózbekstanda jarystarǵa qatysqan bolatynmyn. Al, úlken sharshy alańdaǵy jarystarym Shymkentte bastaldy.
Bul jaqtaǵy jattyqtyrýshym Baqtııar Turǵynbaev boldy. Ol kisi otbasylyq jaǵdaımen kóship ketken soń, Qadyrbek aǵam meni quramanyń bas bapkeri Myrzaǵalı Aıtjanovqa tabys etti.
- Endi Tokıo Olımpıadasyna qaıta oralsaq. Ár Olımpıada saıyn júldesiz qaıtpaıtyn qazaqstandyq boksshylardyń bıyl joly bolmady. Jankúıerlerdiń de sońǵy úmiti sizde edi. Úshinshi oryndy enshilep, qola alǵan sátte qobaljý bolǵan joq pa?
- Ótken jyly Iordanııa qalasynda ótken týrnırde eń sońǵy bolyp Olımpıadaǵa lıtsenzııany men utyp aldym. Segiz boksshy barǵanbyz, onyń jeteýi júldeli oryn jeńip aldy jáne lıtsenzııaly boldy. Al, maǵan tek lıtsenzııa ǵana buıyrdy. Elge eń tómengi nátıjemen qaıttym.
Tokıoda menen buryn lıtsenzııa alǵan jigitterdiń barlyǵy utylyp qaldy da, fınalda men ǵana qaldym. «Qaıtsem de elime altyn syılaımyn» dep oıladym. Kishkene sáttilik jetispedi. Kezdesýde utylǵan joq edim, tóreshiler burmalap jiberdi. Qobaljydym. Kóńil kúıim túsip ketti. Biraq bapkerim qoldap, sharshy alańda rızashylyǵyn bildirip, qolymdy kóterdi. «Sen halyqtyń chempıonysyń» dep jiger berdi.
- Bir suhbatyńyzda Olımpıadadaǵy júldege berilgen syıaqyǵa úı alatynyńyzdy aıtyp edińiz. Kóńilińizdegi úı tabyldy ma?
- Biz otbasynda úsh aǵaıyndamyz. Tastemir, Baqberdi esimdi eki aǵam bar. Anam Mýhabbat úıde nemerelerin tárbıelep otyr. Al, ákem Ismadııar 2019 jyly dúnıeden ótti. Úlken aǵam úılengen. Bir ul bir, qyzy bar. Olımpıadadaǵy jeńisimdi men sol qaryndasyma arnap edim. Al, Belgradtaǵy jeńisimdi anam men bul ómirden baqylyq bolǵan ákemniń rýhyna arnadym.
Qazir barshamyz bir úıde turyp jatyrmyz. Ózimizge yńǵaıly úıdi taptyq.
--- Áńgimeńizge rahmet.
