Bóget salý: Ulttyq ulan jaýyngerleri 1 mln qum toltyrǵan qap daıyndaǵan
ASTANA. KAZINFORM — Ulttyq ulan jaýyngerleri Qazaqstannyń sý basqan eldi mekenderinde bógetter salý úshin 1 mln astam qum toltyrylǵan qap daıyndap, tósedi.
QR Ulttyq ulanynyń baspasóz qyzmetinen málim etkenindeı, Qazaqstannyń batys óńirlerinde sý tasqyny jaǵdaıy kúrdeli ekendigi belgili. Soǵan baılanysty Jaıyq ózenindegi sý deńgeıine turaqty monıtorıng júrgizilýde, azamattardy habardar etý jáne tıisti qurylymdarmen tele jáne radıoqabyldaý ár tórt saǵat saıyn júrgizilýde.
«Basqa óńirlerden qosymsha kúshter men kúshtik vedomstvolardyń, onyń ishinde QR Ulttyq ulanynyń quraldary tartylýda. Máselen, 6506-áskerı bóliminiń (Shymkent qalasy) 300 áskerı qyzmetshisi jáne 5547-áskerı bólimi (Qyzylorda) jeke quramynyń 200 adamy Batys Qazaqstan oblysynda jaǵalaýdy nyǵaıtý jumystaryna, qapshyqtardy daıyndaýǵa jáne salýǵa kómektesýde. Al Oral qalasyndaǵy 5517-áskerı bóliminiń 80 áskerı qyzmetshisi patrýldik-bekettik qyzmet atqarýda. Taǵy 300-ge jýyq adam sý tasqynyna qarsy is-sharalarda jergilikti turǵyndarǵa járdem berýde. Jalpy, BQO-da 18 avtokólikke qosa 900-ge jýyq ulandyqtar tartyldy, sondaı-aq Qazaqstannyń quqyqtyq tártip áskerleriniń bir tikushaǵy jumyldyryldy», - dep habarlady vedomstvodan.
Ulttyq ulannan túsken málimetke qaraǵanda, sarbazdar kúndiz-túni sý basqan aýmaqtarda qyzmet etedi, evakýatsııalanǵan turǵyndardyń úılerinde múlikteriniń joǵalmaýyna da qoldarynan kelgen kómekterin jasaýda. Aqtóbe qalasynda ornalasqan 6655-áskerı bóliminiń 400-den astam áskerı qyzmetshisi "Zarechnyı" jáne "Kırpıchnyı" shaǵyn aýdandarynda patrýldik-bekettik qyzmet atqarýda. Qaýipsizdik maqsatynda sarbazdar azamattardy sý basqan úılerge jibermeıdi. Jeke quram tonaý áreketterin boldyrmaýǵa da kúsh salýda. Bul baǵytta 17 tehnıka men Ulttyq ulannyń bir tikushaǵy tartyldy.
Budan bólek, Atyraý oblysyna 5546-áskerı bólimi (Atyraý q.) jáne 5451-áskerı bólimi (Qaraǵandy q.), sondaı-aq Qostanaıdan 6697-áskerı bólimi jáne Petropavldan 6637-áskerı bóliminiń áskerı qyzmetshileri, QR Ulttyq ulany Petropavl akademııasynyń kýrsanttary, 570-ten astam ulandyqtar tartyldy. Olarǵa elordalyq jedel brıgada men avıatsııalyq bazadan tártip saqshylary kómekke jiberildi. Osy soltústik aımaqtardaǵy Ulttyq ulannyń kúshter tobynda 400-den astam adam, 13 avtokólik jáne bir tikushaq bar.
Jalpy, quqyq tártibi áskerleriniń 3 myń jaýyngeri polıtseılermen, qutqarýshylarmen, eriktilermen birlesip sý tasqynyna qarsy is-sharalarǵa belsendi qatysýda. Ulttyq ulannyń 6 áýe kemesin – tórt MI-171E tikushaǵyn jáne eki Y-8 áskerı kólik ushaǵyn tartý jalǵasýda.
Sý tasqyny bastalǵannan beri 120-dan astam avtomobıl tehnıkasy paıdalanylýda. Ulandyqtar 1753 adamdy evakýatsııalady, ınertti materıaldary bar 1 mıllıon 53 myńnan astam qapshyqtar daıyndady jáne tósedi, sondaı-aq 138 tonnadan astam gýmanıtarlyq kómek jetkizildi.
Eske sala keteıik, budan buryn Jaıyq ózenindegi sý deńgeıi Oral qalasy tusynda 864 santımetrdi kórsetkenin jazǵan bolatynbyz.
