Boao Azııa forýmy: Qandaı máseleler kóterildi
Damý ıgiligi úshin yntymaqtastyq pen ashyqtyq
Bıyl Boao Azııa forýmy «Belgisizdiktegi álem: syn-qater aldyndaǵy yntymaqtastyq pen nıettestik, damý úshin ashyqtyq pen ınklıýzıv» uranymen uıymdastyryldy. Іndet taraǵan úsh jyldan keıin alǵash ret 2023 jyly Boao Azııa forýmynyń jyl saıyn ótetin konferentsııasy tolyqtaı oflaın-rejımde qaıta jandandy.
«Birneshe otyrystan keıin qazirgi ýaqytta vıdeokonferentsııa óte qarqyndy damyp, qolaıly bolǵanyna qaramastan betpe-bet júzdesýge degen ortaq nıet paıda boldy. Óıtkeni, ol qalaı bolǵanda da júzbe-júz kezdesýdiń ornyn basa almaıdy», - dep pikirimen bólisti Boao Azııa forýmynyń bas hatshysy Lı Baodýn.
Ádettegideı, forým naýryzdyń 28-31 kúnderi 3 kúnge jalǵasty. Oflaın formattaǵy jıynǵa shamamen 2 myń delegat, onyń ishinde búkil álemnen 100-den astam saıasatkerler men Úkimet músheleri qatysty.
Azııany damytýǵa qatysty qandaı ıdeıalar aıtyldy
Forýmnyń ashylý saltanatyna Qytaı Halyq Respýblıkasy, Sıngapýr, Malaızııa, Ispanııa jáne Kot-d’Ivýar Úkimetteriniń basshylary, Halyqaralyq valıýta qorynyń dırektor-ákimshisi qatysyp, sóz sóıledi. Sonymen qatar kóptegen jetekshi saıasatkerler, bıznes pen ǵylymı orta ókilderi Boao Azııa forýmy aıasynda uıymdastyrylǵan ondaǵan sessııada óz oı-pikirlerimen bólisti.
Sondaı-aq alqaly jıyn qatysýshylary Azııany damytýǵa qatysty mańyzdy ıdeıalar usyndy. Máselen, QHR Memlekettik keńesiniń premeri Lı Tsıan bolashaqta Azııanyń qaryshtap damýyna qol jetkizý úshin alasapyran men soǵystar týyndatpaý qajettigin basa aıtty. Onyń atap ótýinshe, Qytaı reformalar men ashyqtyq, sonymen qatar ınnovatsııalar esebinen damý saıasatyn qatań ustanady.
«Qytaı álemdik ekonomıkanyń ómirsheńdigine jańa serpin ǵana berip qoımaı, sonymen birge álemniń barlyq eline damýdyń múmkindikteri men dıvıdentterin bólisýgk múmkindik beredi», - dep atap ótti ol.
Sonymen qatar Qytaı Úkimetiniń basshysy Azııada ósimniń barynsha ómirsheń ortalyqtaryn birlesip qurýǵa, álemdik ekonomıkaǵa mol aıqyndyq pen qalypqa kelýi úshin jaǵdaı-jasaýǵa kúsh-jiger jumsaýǵa shaqyrdy.
Halyqaralyq valıýta qorynyń dırektor-ákimshisi Krıstalına Georgıeva Boao Azııa forýmy alańynda sóılegen sózinde Azııa ósim draıveri bolyp qala beretindigin basa aıtty. Qytaı men Úndistannyń jahandyq ósimge úlesi 50 paıyzdy quraıtyndyǵyn atap ótti. Sonymen birge ol klımattyń ózgerýi halqy óte tyǵyz ornalasqan Azııa úshin úlken problema sanalatyndyǵyn eskertti.
«Ekonomıkalyq ósim men jumyspen qamtý úshin kóptegen múmkindikter bar. Olardy «jasyl» ekonomıkaǵa kóshýdi ilgerletý esebinen qamtamasyz etýge bolar edi», - dedi spıker.
Al Sıngapýr Premer-Mınıstri Lı Sıan Lýn indet saldary, geosaıası janjal jáne qytaı men amerıkalyq qarym-qatynastyń qazirgi jaǵdaıy óńirge de, álemge de yqpal etetindigin atap ótti. Osy oraıda ol kúndelikti problemalardy sheshý, Qytaı men Azııa elderi arasyndaǵy ekonomıkalyq yntymaqtastyq pen dostyq qarym-qatynasty damytýdy jalǵastyrý, olardyń arasyndaǵy ıntegratsııalyq yntymaqtastyqty nyǵaıtý, Azııa elderiniń Eýropamen jáne álemniń basqa da memleketterimen baılanystaryn kúsheıtý úshin Azııa elderine yntymaqtastyqty nyǵaıtýdy usyndy.
Malaızııa Premer-Mınıstri Anvar Ibragım Azııa geosaıası jáne geoekonomıkalyq básekelestikten jaltara almaıtyndyǵyn bas aıtty. Onyń paıymynsha, básekelestik oshaǵy shıkizattyń taýarlar men resýrstardan aldyńǵy qatarly ǵylym men tehnologııa salasyna qaraı oıysty. Osy oraıda ol básekelestik ǵylym men tehnologııa salalaryndaǵy bólshektenýge alyp kelmeýi tıistigin atap ótti. Óıtkeni, mundaı jaıt shyǵynnyń kúrt artyna alyp kelip, munan ary damýǵa tejeý bolady.
Forýmda qandaı máseleler talqyǵa tústi
Konferentsııa barysynda delegattar 4 salany qamtıtyn mańyzdy máselelerdi jan-jaqty talqyǵa saldy. Inflıatsııa máselesine qatysty forým qatysýshylary qazirgi ýaqytta álemdik ekonomıka úlken syn-tegeýirinmen betpe-bet kelip otyrǵanyn jáne de ınflıatsııany baqylaýdyń, kontrjahandaný tendentsııasymen kúrestiń asa mańyzdylyǵyn atap ótti. Ekonomıkasy damyǵan elder tek qana júıelik táýekelderge ǵana emes, sonymen birge onyń teris yqpaly bolatyndyqtan paıyzdyq mólsherlemelerdi arttyrý protsesinde saqtyq tanytýy qajet. Óndiristik tizbek pen jetkilim tizbegine qatysty máselege keler bolsaq, konferentsııa qatysýshylary jahandyq jáne azııalyq jetkilim tizbeginiń qaıta qurylymdalýyna qaramastan Qytaı álemdik ónerkásip ortalyǵy bolyp qala beredi degen ortaq pikirge keldi. Al kompanııalar zderiniń strategııalaryn túzetip, iri klıentter jáne iri jobalar strategııasy syndy jańa modelder qabyldaý qajet.
Foto: © Sean Pavone/shutterstock.com
Kómirtegi beıtaraptyǵy jáne taza energııa máselesine kelgende sarapshylar oǵan qol jetkizý úshin kómirtegi múldem joq energııa júıesine ıe bolý kerektigin atap ótti. Al oǵan energııa turaqty túrde berilýi úshin jınaqtaý múmkindigi bar jel energetıkasyn paıdalaný arqyly qol jetkizýge bolatyndyǵyn atap ótti. Sonymen qatar sarapshylar sýtegi kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizý úshin mańyzdy sheshim bolatyndyǵyna, taıaý úsh jyldyń ishinde «jasyl» sýtegi dástúrli energııa kózderimen salystyrǵanda básekege qabiletti bolatyndyǵy kútiletindigine nazar aýdartty.
Tsıfrlyq ekonomıka máselesinde sarapshylar bul salany damytýdyń basty úsh elementi bar ekendigine toqtaldy. Olar: ıınfraqurylymdy damytý, derekterdi ındýstrıalandyrý jáne ónerkásiptegi derekterdi ındýstrıalandyrý.
BAF Azııa men Eýropada kezdesýler ótkizedi
Boao Azııa forýmynyń bas hatshysy Lı Baodýn konferentsııada mańyzdy oń nátıjelerge qol jetkizilip, álemdik ekonomıkany qalpyna keltirý jáne turaqty damytýǵa járdemdesýge qatysty usynystar men ıdeıalar aıtylǵanyn málim etti.
Onyń atap ótýinshe, barlyq tarap adamzat balasy indet, óńirlik janjal, damýdaǵy teńgerimsizdik jáne klımattyń ózgerýi syndy kóptegen problemalarmen betpe-bet kelip otyrǵanyna jáne álemdegi ahýal turaqsyzdyq pen aıqynsyzdyqqa toly ekendigine kelisti.
Onyń atap ótýinshe, jyl sońyna deıin BAF Azııa elderinde, Eýropada, sonymen qatar álemniń ózge de elderinde birqatar taqyryptyq kezdesý ótkizedi.
«BAF – bul Azııadaǵy halyqaralyq uıym, bıznes pen Úkimet arasyndaǵy dıalog úshin mańyzdy tuǵyrnama», - dedi ol.
Boao Azııa forýmy
Boao Azııa forýmy 2001 jyldan beri ótkizilip keledi. Onyń qurylýyna forýmǵa múshe 29 memleket, onyń ishinde Qazaqstan da bastamashy bolǵan.
Esterińizge sala keteıik, koronavırýs pandemııasyna baılanysty 2020 jyly BAF-tyń jyl saıynǵy kezdesýi toqtatylyp, 2021 jyly ótkizildi. Buǵan deıin BAF jyl saıynǵy is-sharasy tek 2003 jyly, QHR-da atıpııalyq pnevmanııa órship turǵan kezde toqtatylyp, qarashaǵa aýystyryldy.
2022 jyly BAF otyrysy tarıhta alǵash ret jabyq júıede ótti. Barlyq forým qatysýshylary oqshaýlanǵan qonaqúılerden BAF konferentsııasy ótetin jerge jetkizildi.
