BQO-da damý jaǵynan artta qalǵan eki aýdan ákimine qatań sógis berildi

ORAL. KAZINFORM – Batys Qazaqstan oblysynda 2024 jyly óńdeý ónerkásibi men aýyl sharýashylyǵy kóleminen basqa 7 negizgi kórsetkish boıynsha aldyńǵy jylmen salystyrǵanda, oń dınamıka baıqalady.

BQO ákiminiń orynbasary Tilepbergen Kaıýpovtyń málim etkenindeı, Memleket basshysy ótken jyly Úkimetke ekonomıkanyń ósýin 6 paıyzǵa jetkizýdi tapsyrǵan bolatyn. Respýblıkalyq deńgeıde bul kórsetkish qamtamasyz etilgenimen, Batys Qazaqstan oblysy boıynsha ekonomıkanyń ósýi 3,8 paıyz boldy. Bul óńirdiń Úkimettiń mejesine jete almaǵanyn kórsetedi.

Atap aıtqanda, óńdeý ónerkásibinde naqty kólem ındeksi jospary –108,3 paıyz, naqty máni 96,8 boldy. Aýyl sharýashylyǵynyń jalpy ónimi sáıkesinshe 104 jáne 98,8 paıyz, ishki saýda 112 jáne naqtysy 109,4 paıyz boldy.

Tilepbergen Ersaıulynyń sózine qaraǵanda, Qaratóbe men Syrym aýdanynda – 6, Jańaqala, Jánibek, Báıterek, Terektide – 5, Aqjaıyq pen Bókeı ordasynda jáne Oral qalasynda – 4, Bórli, Kaztalovta – 3, al eń artta qalǵan Shyńǵyrlaý men Tasqalada 2 negizgi kórsetkish boıynsha ǵana oń serpin baıqalady.

- Ónerkásip óndirisiniń naqty kólem ındeksi 102,3 paıyz (3 401,1 mlrd teńge) bolsa, óńdeý ónerkásibinde – 96,8 paıyz (320,2 mlrd teńge). Óńdeý ónerkásibi qurylymyndaǵy negizgi úles Oral qalasyna, Bórli jáne Báıterek aýdandaryna tıesili. Qalǵan 10 aýdannyń jalpy úlesi 7,6 paıyzdan aspady. Bul aýdan ákimderiniń osy saladaǵy áleýetti tolyq paıdalanbaı otyrǵanyn kórsetedi. Osyǵan oraı óńdeý ónerkásibindegi aýdannyń úlesin arttyrý maqsatynda «Aýyl amanaty» jobasynyń memlekettik qoldaý tetikterin paıdalana otyryp, jańa ósý núktelerin aıqyndaý qajet, - deıdi T.Kaıýpov.

Onyń aıtýynsha, ósimdik sharýashylyǵy óniminiń óndirisi 6,9 paıyzǵa tómendegen. Sonyń saldarynan aýyl sharýashylyǵy jalpy óniminiń naqty kólem ındeksi 98,8 paıyz (281,5 mlrd teńge) boldy.

Munyń sebebin negizinen egis alqaptarynyń qysqarýy jáne esepten shyǵarylýymen, dándi daqyldar ónimdiliginiń tómendeýimen baılanystyrýǵa bolady.

Aýyl sharýashylyǵy jalpy óniminiń tómendeýi 4 aýdan men Oral qalasynda baıqalady. Qalǵan 8 aýdanda ósim bar.

- Prezıdent Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda bıyl kóktemgi egis naýqanyna 700 mlrd teńge bólinetinin atap ótti. Osy oraıda aýdandar men Oral qalasy ákimderi oblysqa bólinetin 8,3 mlrd teńge arzan nesıeni malshylar men aýyl sharýashylyǵy ónimin óndirýshilerdiń alýyn qamtamasyz etýi qajet, - deıdi oblys ákiminiń orynbasary.

Onyń aıtýynsha, ótken jyly negizgi kapıtalǵa 712,9 mlrd teńge ınvestıtsııa (104,7 paıyz) qosylǵan. Munda 7 aýdan men Oralda ósim bolǵanymen, 5 aýdanda kemigen.

Ótken jyly jeke ınvestıtsııa esebinen 104 mlrd teńgege 21 joba júzege asyrylyp, 597 jumys orny ashyldy. Alaıda jeke ınvestıtsııalar kólemi (538,5 mlrd teńge) aldyńǵy jylmen salystyrǵanda, 0,4 paıyzǵa azaıǵan.

- Investıtsııalardyń ulǵaıýy ekonomıkanyń, kompanııalardyń damýyna jáne jańa jumys oryndarynyń ashylýyna tikeleı yqpal etedi, bul óz kezeginde memlekettik bıýdjetke salyq túsimderin arttyrady. Bıznes pen azamattardyń kiristeriniń ósýimen salyq bazasy keńeıip, memleketke áleýmettik jáne ınfraqurylymdyq baǵdarlamalardy qarjylandyrý úshin kóbirek qarajat baǵyttaýǵa múmkindik beredi. Memleket basshysy ekonomıkaǵa ınvestıtsııa tartýdy asa mańyzdy másele retinde belgiledi. Bul rette óńirge jańa jeke ınvestorlardy tartsaq qana oń ınvestıtsııalyq ahýal qalyptastyra alamyz. Sondyqtan aýdan jáne Oral qalasynyń ákimderi, salalyq basqarmalar basshylary ekonomıkanyń barlyq salalaryna jeke ınvestıtsııa tartý boıynsha jumysty kúsheıtý qajet. Bul faktordy ákimderdi ár toqsan saıyn baǵalaıtyn kórsetkishterge qosý mańyzdy, - dep atap ótti T.Kaıýpov.

BQO ákimi apparatynyń keńeıtilgen otyrysynda áleýmettik-ekonomıkalyq kórsetkishterdiń jyldyq qorytyndysy jáne óńir ekonomıkasyn ártaraptandyrý, ınvestıtsııa tartý máseleleri talqylandy.

Keńes qorytyndysy boıynsha áleýmettik-ekonomıkalyq kórsetkishterdiń oryndalmaýyna baılanysty Tasqala jáne Shyńǵyrlaý aýdandarynyń ákimderi Talǵat Shákirov pen Murat Ómirálıevke qatań sógis berildi.

Eske sala keteıik, budan buryn kóktemgi sý tasqynyna daıyndyq barysynda Oral qalasy men Qaratóbe aýdany ákimine sógis jarııalanǵanyn jazǵan edik.