BQO ákimi qıyrshyq tas óndiretin ken ornynda boldy

None
None
ORAL. QazAqparat – BQO-nyń Bókeı ordasy aýdanynda qıyrshyq tas jáne qum-qıyrshyq tas qospasyn óndirý kózdelýde, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Jamantaý ken ornynda bolǵan oblys ákimi Ǵalı Esqalıev jergilikti ónimniń paıdasy mol ekendigin atap kórsetti.

Eger buryn ońtústik aýdandarda respýblıkalyq mańyzy bar jol qurylysyna qıyrshyq tas pen qum-qıyrshyq tas qospasy Aqtóbe oblysynan tasylsa, endi jergilikti ónimmen tolyq qamtamasyz etýge bolady. Bul rette onyń baǵasy da arzanǵa túsedi.

Atalǵan kenishte «Jaıyqgıdrogeologııa» JShS geologııalyq barlaý jumystaryn júrgizdi. Zertteý qorytyndysy munda 3,25 mln tonna qıyrshyq tas jáne 600 myń tonnadaı qum-qıyrshyq tas qospasynyń qory bar ekendigin kórsetti.

Ákimniń sózine qaraǵanda, bul ónimder barlyq qurylys jumystarynda qoldanylady. Kenish paıdalanylsa, jańa jumys oryndaryn ashyp, merdiger uıymdar úshin qolaıly jaǵdaı jasaýǵa jáne bıýdjetke salyqtyq túsimder túsirýge múmkindik beredi.

«QazAvtoJol» UK» AQ BQO fılıalynyń dırektory Erkebulan Jumanovtyń aıtýynsha, qıyrshyq tas pen qum-qıyrshyq tas qospasynyń sapasyna, merdigerlerdiń pikir-paıymyna erekshe kóńil bólindi. Ótken jyldyń jeltoqsanynda merdigerler kenishten 11 myń tonna ónim aldy.

Jer qoınaýyn paıdalanýshy, «ATVS TECHNIC» kompanııasynyń dırektory Aıbar Jalmıshevtiń málimdeýinshe, qıyrshyq tas beriktigi jóninen jol qurylysy jumystarynda paıdalanýǵa múmkindik beredi. Oǵan qosa «QazAvtoJol» UK» AQ qum-qıyrshyq tas qospasyn respýblıkalyq mańyzy bar aınalma joldarda qoldanýdy maquldaǵan.

Merdigerler qum-qıyrshyq tas qospasyn Oraldan aýdanǵa deıin jetkizý qunyn bir tonna úshin 9 myńdaı teńge turatynyn aıtady. Al kenishten ónim tonnasyna 2 myń teńgeden bosatylýda. Buryn Aqtóbeden qıyrshyq tas tonnasyna 8 myń teńgeden jetkiziletin. Kenish mańynda ónim quny 1 km jolǵa ár tonnasy 20 teńgeden sál asady.

Qazirgi tańda kenishte bir aýysymda 30 adam jumys isteýde. Vahtalyq ádispen táýlik boıy jumys istegen jaǵdaıda 90-daı adamdy tartýǵa bolady.

Jobany júzege asyrý úshin arnaıy tehnıka ákelgen ınvestor, «Mılysaı» JShS quryltaıshysy Vladımır Semkınniń málimetine qaraǵanda, kúni búgin kenishte saǵatyna 300 tonna nemese táýligine 4 myńdaı tonna ónim shyǵaratyn untaqtaǵysh mashına jumys isteýde. Mashına dıametri 1 metrge deıin jetetin tastardy untaqtaı alady. Sondaı-aq basqa da kerekti tehnıkalar, ıaǵnı samosval, ekskavator, tıeýshi, býldozerler de bar.

«Kenish qory birneshe jylǵa jetedi. Qosymsha geologııalyq barlaý jumystary da júrgizilýi múmkin. Bolashaqta Bókeı ordasy aýdany ortalyǵy Saıqyn aýylynda daıyn ónimder ornyn jasaý kózdelýde. Sonda ónimdi óz qajeti úshin jergilikti turǵyndar da satyp ala alady», dedi A.Jalmıshev.

Eske sala keteıik, budan buryn BQO-da alys aýdandarǵa jol salýǵa 20 mlrd teńge qarastyrylyp otyrǵanyn jazǵan bolatynbyz.




Сейчас читают
telegram