«Bıznes pen alypsatarlyqty shatastyrmaıyq» - baspasózge sholý
***
Keshe Aqordada Elbasy Nursultan Nazarbaev Úkimettiń keńeıtilgen otyrysyn ótkizdi. Onda ústimizdegi jylǵy Joldaýdyń tapsyrmalary men «Qazaqstan-2050» Strategııasyn oryndaýdyń máseleleri qarastyryldy. Osy jaıt arqaý bolǵan maqala «Egemen Qazaqstan» gazetiniń senbilik sanynda «El damýyndaǵy mejeli mindetter - áleýmettik-ekonomıkalyq turaqtylyqtyń tuǵyry» degen taqyryppen jarııa etildi. Elbasy basylymnyń jazýynsha, Nursultan Nazarbaev otyrys jumysyn qorytyp, sondaı-aq aldaǵy turǵan mindetter men ózgerister týraly sóz sóıledi. «Ótken jyldyń qazan aıynda biz 9 aıdyń qorytyndysyn shyǵaryp, kúrdeli máselelerdi talqyladyq. Sol boıynsha men Úkimetke 33 tapsyrma bergen edim. Olardyń barlyǵynyń da oryndaý merzimi kelse de 11-i ǵana, ıaǵnı 33 paıyzy ǵana iske asqan. Qalǵandary sapasyz oryndalyp, búgingi kúni áli de iske asyrylý ústinde. Sonyń ishinde, mysalǵa aıtatyn bolsaq, «kóleńkeli ekonomıka» baǵytynda eshteńe istelgen joq. Bul máseleni oryndaýdy men naqty E.Dosaevqa tapsyrǵan edim», - degen Elbasy Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstri Erbolat Dosaevtyń túsinik berýin talap etti. Odan ári Nursultan Ábishuly Joldaýdyń ústimizdegi jyly alǵa qoıǵan jeti naqty mindeti men uzaqmerzimdi josparlaryna toqtalyp, olardyń minsiz oryndalýy zor mindet ekenin atap ótti. Osydan keıin Prezıdent úsh kún buryn el halqyn alańdatqan mańyzdy máselege toqtaldy. «Bul - teńgeniń aıyrbas baǵamyn naqtylaǵan shara. Ol ekonomıka ósiminiń 6 paıyz bolýyna múmkindik beredi. Al bul - alǵa qoıylǵan maqsat pen mindetterdi oryndaýǵa qol jetkizýdiń eń negizgi kórsetkishi. Sondyqtan ony alypsatarlyqqa aınaldyrýǵa tyrysqandardyń jolyn kesý kerek. Barlyq aıyrbas pýnktteri men saýda núkteleriniń jumysy qatań baqylanýy tıis. Tártipti buzǵandar zań boıynsha jazalansyn», - deı kelip, Prezıdent undy bálen qapshyqtan satyp alyp jatqandardyń qylyǵynyń kúlkili ekenin aıtty. «Bizde 20 mln. tonna astyq bar, sondyqtan un jetpeı qalady degen daqpyrtqa aldanǵandardyń qylyǵy kúlkili. Barlyq negizgi tamaqtar bizde artyǵymen qorlanǵan. Halyqtyń alańdaýyna esh negiz joq», - dedi Elbasy.
Búgin ónerdiń uly merekesi! Qazaqtyń tuńǵysh rejısseri, Alash kıno óneriniń atamany Sháken Aımanov dúnıe esigin ashqan kún. Qamshynyń sabyndaı qysqa ǵumyrynda «Bizdiń súıikti dáriger», «Taqııaly perishte», «Bir aýdanda», «Atamannyń aqyry», «Atameken» syndy bas-aıaǵy on tórt fılm túsirip, Aldar kóse, Isataı, Qodar, Kerim, Otello, Kassıo, Hlestakov, Tıhon, doktor Kelpak, Gramofonovtaı sheberlik shyńyna sharyqtap ketken oıly obrazdarymen qazaq kınosy men sahna ónerinde qubylys bolǵan áıgili akter, tulǵaly rejısserdiń ult rýhanııatyna sińirgen eńbegi orasan. Máskeýdiń qara jolynda nebári 56 jasynda qapyda qıylǵan qaıran ǵumyr dál osy kúni kózi tiri bolǵanda bir ǵasyrdy jasap, júzdiń kóginde shalqı júzer edi. Ǵasyr toıy toılanǵaly otyrǵan kıno kemeńgeriniń kesek tulǵasyn taǵy bir márte kóz aldymyzdan ótkizsek degen nıetpen «Egemen Qazaqstan» gazeti senbilik sanynda ardager aktrısa Habıba Elebekova apamyzben suhbat jarııalady. «Sháken jaratylysy bólek, minez-qulqy ózgeshe, ómirge kózqarasy basqalarǵa uqsaı bermeıtin erekshe jan edi. Syrt kózge ashý-renish degendi bilmeıtin, tek oıyn-saýyq quryp dýmandatyp júretin sal-serilerdeı kórinetin. Ras, Sháken jalǵyz júrgendi unatpaıtyn. Bylaıǵy jurt ta oǵan úıirsek keletin. Aýzynan shyqqan sózge dýyldasa kúlisip máz bolatyn. Sháken dúnıe-múlikke, aqshaǵa qyzyqqan jan emes. Bardy qanaǵat qylyp, joqqa renjimeı júre beretin. «Jomarttyń qaltasy tesik ekendigin» ómiriniń sońyna deıin dáleldep ótti. Ózinde bar bolsa, suraǵan adamynyń qolyn qaıtarǵan emes. Keıde óziniń qaryzǵa batyp júretinin qaıtersiń. Teginde, shynaıy ónerpazdardyń tabıǵaty solaı jaratylǵan-aý degen oıǵa kelesiń», - deıdi ol Sháken Aımanov jaıynda. Suhbat «Elden erek jaralǵan, Shyńǵa bitken shynarym» degen taqyryppen berilgen.
***
«Devalvatsııa bolmaıdy» dep kelgen Ulttyq bank basshysynyń sózine sengen jurt 11 aqpanda shalqasynan qulady. Muny bizdiń adamdardyń ekonomıkalyq kózqarasynyń durys qalyptaspaǵanynyń bir dáleli dep bilýimiz kerek» deıdi qarjyger-sarapshy Іlııas Isaev. Qarjyger bul pikirin «Aıqyn» gazetine bildirgen. Dollarǵa quldyq uryp, ulttyq valıýtaǵa muryn shúıire qaraýdyń ar jaǵynda ekonomıkamyzdyń tek shıkizattyq salasyna ǵana ıek artyp, aqylmen de, eńbekpen de jumys isteýden alshaqtaýymyz jatyr. «Ulttyq valıýtamyz - teńge. Olaı bolsa, biz aldymen sol teńgemen jumys isteýimiz kerek. Et-sútti ózimizdiń baqqan malymyzdan alyp, óz ónerkásibimiz tikken kıim-keshekti kıip, otandyq óndiristen shyqqan tutyný taýarlaryn paıdalanatyn bolsaq, dollardyń nyǵaıǵan-nyǵaımaǵany qarapaıym halyq úshin bilinbeıtin de edi. Másele osy kúnge deıin sondaı ispen aınalysatyn shaǵyn jáne orta bıznes kózin tolyqqandy iske qosa almaǵanymyzda bolyp otyr. Jalpy, úkimettiń qazirgi jasap otyrǵan qadamy bir jaǵynan durys. «Nesimen durys?» degen suraqqa keletin bolsaq, ımportqa shekteý qoıylady. Reseı de osyndaı qadamǵa ishki otandyq óndiriske serpilis berý úshin baryp otyr. Sebebi bizdiki sekildi olardy da aǵylǵan ımport basyp barady. Syrttan ımport aǵylyp kelip turǵan soń, ári baǵasy bizdikinen arzandaý bolǵan soń, ózi az óndiriletin otandyq ónim básekege shydaı almaýda. Endigi ýaqytta, dollar qymbattaǵannan keıin shetelderden ákelinetin ımport taýardyń baǵasy da ósedi, ony elge satqan kezde bıznesmender mindetti túrde ústeme baǵa qosady. Al satyp alýshy turǵyn¬dardyń qaltasy ony kótere bermeıdi. Azyn-aýlaq otandyq óndiriske taýaryn ótkizýge múmkindik týyp, ımport shektelgen soń, shaǵyn jáne orta bıznesshiler óndiris ashýǵa bet burady dep kútilýde. Árıne, bul zańdylyqtar¬dy nazarǵa alǵanda, solaı bolýy tıis degen tujyrym, - deıdi sarapshy Isaev. Maqala «Bıznes pen alypsatarlyqty shatastyrmaıyq» degen taqyryppen berilgen.
Sonymen qatar osy basylymda ekonomıka ǵylymdarynyń doktory, UǴA akademıgi, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ professory Saǵyndyq Satybaldınmen aradaǵy suhbat «2050 strategııasy» - merziminen buryn oryndalatyn baǵdarlama» degen taqyryppen berilgen. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna tuşymdy jaýap bergen ol: «Nursultan Ábishuly jańa munaı óńdeý zaýytynyń qurylysyn kesheýildetpeı bastaý týraly bılikke arnaıy mindet júktedi. Sonymen qatar Qazaqstan ıadrolyq otyn óndirisi men eksporty jaǵynan álemdik kóshbastaýshy memleket bolyp turǵan shaqta, tutastaı Eýropa men Japonııanyń ózi de atom elektr stansalarynan bas tartpaı turǵan shaqta, dúnıejúzi túgeldeı derlik atom energııasy bolashaqtyń qýat kózi ekenin bilip, jumys istep jatqan shaqta, bizdiń «Fýkýsımo sındromy» dertimen aýrýymyz múlde qatelik ekenin atap aıtyp, AES qurylysyn da jedeldetip qolǵa alý qajettigin Úkimettegi laýazymdy tulǵalarǵa erekshe tapsyrma retinde júktedi. Budan shyǵatyn qorytyndy ult Kóshbasshysy el damýyn, halyq damýyn bóle-jara qaramaı, tutas keńistikte qarastyrǵan degen tujyrym. Elbasynyń osy Joldaýyndaǵy barlyq naqty tapsyrmala¬ry birin-biri damytýshy, birin-biri qoldaýshy, qorǵaýshy qyzmet istep turǵandaı», - deıdi.
