Bıyl Qazaqstanda qandaı halyqaralyq is-sharalar ótedi
«Bıyl qazaq dıplomatııasy úshin halyqaralyq oqıǵalar óte kóp. Qyrkúıek aıynda Qazaqstan elordamyzda 2003 jyldan beri ótkizilip kele jatqan Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń 7-sezin qabyldaýǵa daıyndalýda. Qazaqstan toleranttylyq, ózara túsinistik jáne mádenı ártúrlilik ıdeologııasyn nasıhattaý óshpendilik pen kemsitýshilikke qarsy kúrestiń kilti ekenine senimdi. Búginde Qazaqstan beıbitshilik pen kelisimde ómir súrip jatqan 18 konfessııa men 100-den astam etnos ókilderin biriktiretin 3800-den astam dinı birlestikter úshin qaýipsiz jáne jaıly meken bolyp sanalady», - dedi mınıstr.
Onyń dereginshe, qazan aıynda Nur-Sultan qalasynda ótetin, qazaqstandyq bastamanyń 30 jyldyǵyna oraılastyrylǵan Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary keńesiniń 6-shy sammıtine daıyndyq júrip jatyr.
«Qazaqstannyń AÓSShK-ge qazirgi tóraǵalyǵy aıasynda AÓSShK-ti halyqaralyq uıymǵa aınaldyrýdy bastaý basty basymdyq bolyp sanalady. Qazaqstannyń 2022-2024 jyldarǵa BUU-nyń Adam quqyqtary jónindegi keńesine saılanýy bizdiń memlekettiń ulttyq jáne halyqaralyq deńgeıde adamnyń negizgi quqyqtary men bostandyqtaryn ilgeriletý jónindegi mindettemesin rastaıdy. Elimiz BUU-nyń adam quqyqtaryn qorǵaý salasyndaǵy barlyq irgeli qujattary men konventsııalaryna qosyldy. Adam quqyqtary salasyndaǵy ulttyq zańnamany halyqaralyq standarttarǵa sáıkestendirý boıynsha jumys turaqty negizde júrgizilýde», - dedi Muhtar Tileýberdi.