Bıyl avtokólik joldary salasynda qandaı jobalar iske asyrylady
«Ázirlenip jatqan «Ónerkásip saıasaty týraly» zań óńdeý ónerkásibiniń aldynda turǵan saýaldarǵa jaýap berýge tıis. Sonyń biri – shıkizatqa qol jetkizýdiń qıyndyǵy. Otandyq ónerkásip úshin shıkizat taýarlarynyń baǵasy qoljetimdi, al kólemi jetkilikti bolýy kerek degen qarapaıym erejeni engizýimiz qajet. Úkimet jyl sońyna deıin osy mańyzdy mindetti sheshýdiń ońtaıly jolyn tabýǵa tıis», - dep atap ótti Prezıdent. Sonymen qatar, Qazaqstan úshin zamanaýı tsıfrlyq tehnologııalar transferti, Indýstrııa 4.0 elementterin engizý aıryqsha mańyzdy ekeni aıtyldy. Prezıdent elimizdiń ishki baılanysyn jaqsartý úshin kólik ınfraqurylymyna qatysty buǵan deıin bastalǵan barlyq jobany aıaqtaýdy tapsyrdy. Munymen qosa, ákimder men Úkimet árbir óńir úshin dál osyndaı Infraqurylymdyq damý baǵdarlamasyn qolǵa alýy kerek ekeni júkteldi. Osy oraıda bul tapsyrmalar Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi baǵytynda iske asyrylyp jatqany jobalar týraly málimetti usynýdy jón kórdik.
Ónerkásip úshin shıkizat taýarlary baǵasynyń qoljetimdigi
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev óziniń «Jańa jaǵdaıdaǵy Qazaqstan: is-qımyl kezeńi» atty Qazaqstan halqyna Joldaýynda (2020 jyly) otandyq óńdeý óndiristerin shıkizatpen tolyq júkteýdi qamtamasyz etetin retteýshi tetikterdi ázirleýdi tapsyrǵan bolatyn. Mańyzdy tapsyrmany júzege asyrý maqsatynda aýqymdy jumystar júrgizildi. «Ónerkásiptik saıasat týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańy 2021 jylǵy 27 jeltoqsanda qabyldandy. Zańnyń 60-baby óńdeý ónerkásibiniń kásiporyndaryn otandyq shıkizatpen qamtamasyz etýdi retteıdi.
Otandyq shıkizatpen qamtamasyz etýge baǵyttalǵan sharalardy qoldaný shıkizatty óndirýshiler men qaıta óńdeýshiler múddeleriniń teńgerimin qamtamasyz etý, ónim óndirý kólemin ulǵaıtý, óndiriletin ónimniń nomenklatýrasyn keńeıtý, óńdeý ónerkásibiniń kásiporyndaryn otandyq shıkizatpen qamtamasyz etý jónindegi kelisim aıasynda ótkizilgen otandyq shıkizatty úshinshi tulǵalarǵa odan ári qaıta satýǵa jol bermeý qaǵıdattary negizinde júzege asyrylady.
Ónerkásiptik-ınnovatsııalyq qyzmet sýbektilerine basymdyq beriletin taýarlardy óndirý úshin qajetti kólemdegi otandyq shıkizatty London metaldar bırjasynan tómen baǵaǵa berý qarastyrylǵan.
Sonymen qatar, tústi metaldardy qaıta óńdeýshilerdi shıkizatpen qamtamasyz etýge de erekshe nazar aýdarylady. Búginde alıýmınıı salasynda 7 kelisimge qol qoıyldy, oǵan sáıkes ótken jyldyń qarasha aıynan bastap bul kompanııalar shıkizatty 5% jeńildikpen alady. Aldaǵy ýaqytta barlyq úsh metal (alıýmınıı, mys jáne qorǵasyn) boıynsha taǵy birneshe kelisimge qol qoıý josparlanǵan.
Tsıfrlyq tehnologııalar transferti
Memleket basshysy óz joldaýynda qazirgi álemde básekege qabilettiliktiń basty faktorlarynyń biri bolyp sanalatyn tereń tsıfrlandyrý máselesine úlken mán berdi. Prezıdent Qazaqstan úshin zamanaýı tsıfrlyq tehnologııalar transferti, Indýstrııa 4.0 elementterin engizý asa mańyzdy ekenin atap ótti.
Indýstrııa 4.0 - bul, birinshi kezekte, ónerkásip óndiristerin tehnologııalyq jańǵyrtý. Onyń mańyzdy elementteri úlken derekter (big data), tsıfrlyq qosarlastar, jasandy elementti engizý jáne t.b. bolyp otyr.
Mınıstrlik ónerkásipti tsıfrlyq transformatsııalaýdy yntalandyrý boıynsha belsendi jumys júrgizýde, bul bolashaqta óndiristik shyǵyndardy ońtaılandyrý, jumys oryndaryn joǵaltpaı eńbek jaǵdaılary esebinen kásiporyndardyń básekege qabilettiligin arttyrýǵa, óndiristegi jazataıym oqıǵalar men jaraqattanýdy tómendetýge múmkindik beredi.
«Ónerkásiptik saıasat týraly» QR Zańy aıasynda Indýstrııa 4.0, tsıfrlyq transformatsııa, tsıfrlyq tehnologııalar sııaqty anyqtamalar boıynsha túsiniktemeler berildi.
2021 jyly Ónerkásiptik kásiporyndar úshin 20 tsıfrlyq strategııa ázirlendi. Osy strategııalardy ázirleý tehnologııalardy paıdalana otyryp, jańa tsıfrlyq óndiris qoıatyn talaptarǵa jaýap beretin bolady. Bıylǵy jyly qosymsha 20 tsıfrlyq strategııa ázirleý josparlanyp otyr.
Sondaı-aq, tsıfrlyq transformatsııany engizý esebinen QR ónerkásiptik kásiporyndary óndirisiniń tıimdiligin arttyrý úshin memlekettik qoldaý sharalarynyń tizbesin keńeıtý boıynsha jumys júrgizilýde.
Aǵymdaǵy jyly Mınıstrliktiń aldynda el ekonomıkasyna kiristiń 80% – yn quraıtyn 900-den astam iri jáne orta ónerkásiptik kásiporyndardy tsıfrlandyrýdyń aǵymdaǵy jaı-kúıine taldaý júrgizý mindeti tur.
Memleket tarapynan qabyldanyp jatqan sharalar «tsıfrlyq» jobalardy iske asyrý úshin tartymdy jaǵdaılar týǵyzatynyn atap ótken jón. Árıne, bul ınvestorlar, tehnologııalyq kóshbasshylar úshin jańa múmkindikter.
Infraqurylymdyq damý
Óńirlerdiń kóliktik baılanysyn kúsheıtýdi qamtamasyz etý úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev 2021 jylǵy 1 qyrkúıekte oblystar men Nur-sultan, Shymkent, Almaty qalalarynyń ákimdikterine árbir óńir úshin ınfraqurylymdyq damý josparlaryn bekitýdi tapsyrdy.
Aıta keteıik, eldiń «ishki baılanysyn» kúsheıtý maqsatynda kólik ınfraqurylymy boıynsha bastalǵan barlyq jobalardy aıaqtaý qajet boldy. «Qýatty óńirler – el damýynyń draıveri» bekitilgen ulttyq jobasy sheńberinde ortalyqty óńirlermen baılanystyratyn biryńǵaı kólik jelisi qalyptasýda. Strategııalyq mańyzdy ınfraqurylymdyq jáne áleýmettik jobalar iske asyrylýda. Ákimder men Úkimettiń aldynda árbir óńir úshin ınfraqurylymdyq damýdyń osyndaı baǵdarlamalaryn iske qosý mindeti turdy.
Búgingi tańda máslıhattar óńirler arasyndaǵy baılanysty damytýǵa yqpal etetin óńirlerdiń ınfraqurylymdyq damý josparlaryn bekitti.
Bekitilgen josparlar «Qýatty óńirler – el damýynyń draıveri» ulttyq jobasyna engizilmegen kólik ınfraqurylymdaryn jańǵyrtý jónindegi burynnan kele jatqan máselelerdi sheshetin bolady.
Avtokólik joldary salasynda bıyl iske asyrylatyn jobalarǵa toqtalsaq, birinshi kezekte uzyndyǵy 3,7 myń shaqyrymdy quraıtyn «Almaty-Qaraǵandy», «Taldyqorǵan-Óskemen», «Merki-Burylbaıtal», «Aqtóbe-Atyraý-Astrahan», «Qalbataý-Maıqapshaǵaı», «Qostanaı-Qarabutaq», «Úsharal-Dostyq», «Úlken Almaty aınalma joly» jáne taǵy basqa ótpeli jobalary aıaqtalatyn bolady. Sonymen qatar, bıylǵy jyly «Qyzylorda-Jezqazǵan», «Túrkistan qalasynyń aınalma joly», «Podstepnoe-Fedorovka» jobalary bastalmaq. Budan bólek, kelesi jyly jobalardy bastaý úshin «Atyraý-Oral», «Jezqazǵan-Qaraǵandy», «Aqtóbe-Ulǵaısyn» ýchaskeleri boıynsha joba-smetalyq qujattama ázirlenýde.
Taza aýyz sýmen qamtamasyz etýdi
Búgingi tańda elimizde sýmen jabdyqtaý qyzmetterine qoljetimdilik 96% quraıdy, onyń ishinde: qalalarda - 98,1%, aýyldarda-93%.
Qyzmetterge 100% qol jetkizýdi qamtamasyz etý boıynsha jumystardy jalǵastyrýǵa «Qýatty óńirler – el damýynyń draıveri» ulttyq jobasy aıasynda sýmen jabdyqtaý eskerilgen. 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan qadamdar qamtylyp otyr. Bıyl sýmen jabdyqtaý jáne sý burý júıelerin salýǵa, rekonstrýktsııalaýǵa respýblıkalyq ári jergilikti bıýdjetterden 203 mlrd teńge mólsherinde qarjylandyrý kózdelgen.
Osylaısha, 2022 jyly qalalarda halyqtyń 98,5% - yn jáne aýyldarda halyqtyń 94% - yn qoljetimdilikti qamtamasyz etý josparlanýda.
Jalpy, «Qýatty óńirler – el damýynyń draıveri» ulttyq jobasyna sáıkes, 2025 jyly Qazaqstan halqynyń 100% - yn sapaly aýyz sýmen qamtamasyz etý josparlanyp otyr.
Sonymen qatar, aýyldardy sýmen qamtamasyz etýge monıtorıng júrgizý maqsatynda ınteraktıvti karta iske qosyldy. Karta ár aýyl boıynsha barlyq qajetti aqparatty qamtıdy, atap aıtqanda sýmen qamtamasyz etý, qarjylandyrý, qarajatqa qajettilik, halyq sany, uzaqtyǵy, tozýy jáne basqa da málimetterdi taratady. Karta ınternette ashyq qoljetimdilikte ornalasqan, ıaǵnı árbir azamat qyzyqtyratyn aýyl boıynsha aqparatty kóre alady.
